Maaküte: puurida või laotada

[dude75]

Tere, selline küsimus siis, kas maaküte puurida, mis on tunduvalt kallim, kui laotamine, aga säästab olemasoleva haljastuse, mis laotuse korral segi pööratakse. Hilisem kasutegur peaks olema puurimise kasuks, aga see pidvat olema suht minimaalne võrreldes laotusega ja tasuvusaeg pikk. Kütta oleks vaja u 100 m2 põrandat. Kuidas headel foorumlastel kogemused on?

[Coolhouse]

Peaks võtma pakkumised ja sõltuvalt oma rahalistest võimalustest otsustama.

Teine asja pool on kuidas ja mida tasuvusarvutusel arvutada.
Kasuteguri vahe tuleneb sellest et sügavamal maapinnas on põhjavesi soojem kui maapind meetri sügavusel.
Arvestama peaks ka sellega et puurauguga on võimalik suvel tasuta (peaaegu) maja jahutada (vt passiivjahutus)
Ka peaks arvestama loodusseadustega ehk soojust saab ära võtta vaid sealt kus seda on. Kui on vähe lund ja külmad ilmad siis temperatuurid horisontaalkontuuris langevad sest maapind hakkab külmuma. Vertikaalkontuuris, olenevalt muidugi et torustik ehk sond on piisavalt pikk, on temperatuuri langus väiksem. Temp langus on seetõttu et maja tarbimine külmaga suureneb.
Eelarveliselt arvutades: Õhk-Vesi kasutegur 2..2,5 horisontaalkontuur 3..3,5 vertikaalkontuur 4..5.
Kui teemaks on haljastuse maksumus siis ega puurmasin rikub ka ikkagi puurimise kohas muru ära. Muidugi võib puurida ka nt sissesõidu tee kohta.
Nt Soomes jne mõeldaksegi maakütte all puuritud maakütet ja puudub tõsisem arutelu mida valida kuigi ka vähestel on horisontaalkontuur.
PS .Mida paremini on maja soojustatud seda vähem kulub raha soojuspumbale.

[Prill]

Jäi kuskilt silma üks kompromisslahendus, mis samuti sonkimist natuke vähendab: http://arileht.delfi.ee/news/ehitusjaki ... d=77983006

[Külaline]

Kui sügav see vertikaalkontuur, mis 4....5 välja annab, peaks olema?
Maja koguenergiatarve koos valgustusega 20 000 kWh/a otseelektriküttel.
Nõmme liiva peal.

[maakütja]

No kusagil 1-1,5 km peaks olema, et normaalse kasuteguriga sooja saaks ikka. Naaber pani 900 m ja lahjaks jäi, kasutegur väga kehv.

[Coolhouse]

No kusagil 1-1,5 km peaks olema, et normaalse kasuteguriga sooja saaks ikka. Naaber pani 900 m ja lahjaks jäi, kasutegur väga kehv.

Teeks nii et päris kividega ei loobi. Üks asi on asjalik kui rääkida faktidest. Kui Su naaber pani 900 m siis oleks teistele ka huvitav rohkem teada et vältida vigu. (900 m võib mõelda ka nii et puuraugus on topeltkontuur ehk 4 toru. 900:4= puuritud 225 jm. Seda võib olla suuremale majale vähe.
Kui Teil on asjalikke küsimusi siis küsige! Kogemus tuleneb nii Põhjamaades kui ka Saksamaal kasutatavast.
Puuraugud saab arvutada mudelarvutuse programmiga sisestades Teie andmed.
Üldisemalt öeldes on vaja maja aastane soojustarbimine , võimalikud puuraukude asukohad kinnistul, ning kohaliku omavalitsuse seisukoht puurimise lubatavuse kohta.

Kui sügav see vertikaalkontuur, mis 4....5 välja annab, peaks olema?
Maja koguenergiatarve koos valgustusega 20 000 kWh/a otseelektriküttel.
Nõmme liiva peal.

Liiva peal ei loe midagi sest mingilt sügavuselt algab veekiht ja siis on liiv väga hea soojusjuht.
Paraku lubatakse tihti puurida kuni joogivee kihini ehk olenevalt asukohast võib lubatav sügavus kordades erinev olla. 20 tuh kWh/a puhul oleks mõistlik puurida kokku 250...300 jm ehk vastamiseks või ka programmi arvude sisestamiseks oleks vaja teada lubatavat sügavust. Nt on vaja puurauke 2 tk, 3 tk, ....6 tk.

Võin panna naabri arvud programmi kuid palun edaspidistes vaidlustes arvestada ka sellega et Eestis nagu ka Saksamaal on kasutusel soojuspuuraukude arvutamise lihtsustatud metoodika. Selle metoodika kohaselt arvutati algselt ühte puurauku. Kuna meie pinnases on vaja üldjuhul mitu puurauku siis hakkavad puuraugud üksteist mõjutama ja seda ka teadlaste poolt koostatud mudelarvutusprogramm arvestab.
Ehk mõjutegureid on mitmeid ja sellest tulenevalt on ka paremini või halvemini töötavaid soojuspuurauke.
(see on võrreldav nt kaevu puurimisega, mõnel tuleb vett rohkem, mõnel vähem, kui on suurem küla siis projekteeritakse suurem kaev).

[Külaline]

Siin Nõmmel kohe 100 m kaugusel on Tallinna veevärgi puurkaevud.
Samas krunt on 30x80m, seega saaks kaeve üksteisest piisavalt kaugele paigutada vast...?
Kas puurimisload ajab välja puurija?

[Coolhouse]

Veevärgi puurkaevudel on sanitaarkaitseala või hooldusala. Ise võib otsida selle ala raadiuse keskkonnaregistrist valides puurkaevud ja otsides ka seal oleva kaardi abil(nb nupp maavarad) just selle puurkaevu andmed. Ehk 100m linna puurkaevust võib olla halb näitaja.
30x80m krunt on suur küll.

Ehitusseadustik §124 algab jutt. §126 tekstis viitab määrusele ja kinnistu omanik peab pöörduma avaldusega (määruse lisa 1)puuraukude asukoha kooskõlastamiseks omavalitsuse poole (Tallinna Linna, mitte Nõmme linnaosa).

Teoreetiliselt võib ka volitada puurijat või puuraukude projekteerijat kuid tavaliselt on ikka omanik ise linna või valla poole pöördunud.

Ehitusseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/125012017007
Määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/114072015001

Tallinn:http://www.tallinn.ee/est/Puurkaevu-projekteerimine
NB ka teistele järgi tegemiseks:Tartu kohta on põhjalikumad materjalid ning saab ise kaardilt orienteeruvaid lubatud sügavusi vaadata. http://tartu.eu/?page_id=58&lang_id=1&m ... CA00414B0B

[antsksv]

Liiva peal ei loe midagi sest mingilt sügavuselt algab veekiht ja siis on liiv väga hea soojusjuht.
Paraku lubatakse tihti puurida kuni joogivee kihini ehk olenevalt asukohast võib lubatav sügavus kordades erinev olla. 20 tuh kWh/a puhul oleks mõistlik puurida kokku 250...300 jm ehk vastamiseks või ka programmi arvude sisestamiseks oleks vaja teada lubatavat sügavust. Nt on vaja puurauke 2 tk, 3 tk, ....6 tk.


Ei tea kust selline arvutus pärineb et 20000 kwh/a on 250-300jm ???
See maja on reaalselt 6-8kw.

[Coolhouse]

OK, teen siis näidise.
Alustuseks tahaks teada kas SCOP ehk aastane soojuspumba kasutegur mõjutab tulemust? Millise SCOP võtame?
Kas majas on ka tarbevesi või mitte (ca 20% osakaal)?
Milline on pinnas? (kas 50W/jm nagu Soomes?)
Asukoht ligilähedaltki ?
Lubatav puurimise sügavus?
Võimalik puuraukude omavaheline vahemaa?
Kasutatav toustik (Dy ja seina paksus , ühekordne kontuur, kahekordne kontuur?)

Mitte oluline kuid: 6kW-8kW on ikkagi võimsuse ühik. 20 000 kWh on tarbitava energia kogus.
6 kW (nagu öeldakse) 150 m2 maja annab otsida. (Cklass 150m2 22500 kwh, B klass 19500kWh NB ainult küte)
Nt 2016 jaanuaris kui õues oli -20C siis maast tulev soojuskandevedelik 250m2 majal oli 5..6 C. Kilomeeter eemal oli oluliselt lühema kontuuriga maja , mis tehtud teiste poolt tabelarvutusega sisend miinuskraadides.

[jososa]

teemaalgataja räägib ju 100m2 majast

[Coolhouse]

Teema algataja on teinud konto. Nimeta külaline kelle energia tarbimine on 20 000 kWh aastas on ilmselt keegi teine. See jäi jah maha võtmata et on telekas, külmik jne.
Tegemist ei ole mingi raketiteadusega. Lihtsalt on vaja teada tarbimist, seda soojuse osa mis maapinnast võetakse. Edasi on geoloogid, füüsikud jne uurinud ja katsetanud erinevaid kivimeid, mis paraku on maailma eri paigus sarnased (nt paekivi variandid, liiv, savi jne). Selle põhal on tulemus arvutatav.
Kuid oluline on just maja sest see mitu m2 maja suur on annab soojustarbimisest vaid mingi ebamäärase ettekujutuse.

[Külaline]

Puuri või laota, erilist vahet pole, suuri elektriarveid pead hakkama ikka kinni taguma.

[Coolhouse]

Puuri või laota, erilist vahet pole, suuri elektriarveid pead hakkama ikka kinni taguma.

Lootusetu juhtum.