Ehitus valmis suuremana kui ehitusprojektis planeeritud

[Külaline]

Ehituse käigus sai muudetud ehitusprojekti, hoone külgtiib sai rajatud ca 15-20% suuremas mahus (juurdekasv algse 1 korruse asemel tuli lisaosa 2 korruseline). Juurdeehitus ei välja ehitusele kehtinud gabariitnormidest ehk hoone ise jäi pindalalt ja kõrguselt lubatud normidesse. Jutt siis ühepere elamust ja asukoht Harku vald.

Kuidas peaks toimima, et ehitusloa jms juriidikaga ka kõik korrasoleks? Projekt tuleb kaasajastada nii kui nii aga kas ehitusluba tuleb ka uuesti taotleda? Või millised konkreetsed sammud peaksin nüüd läbima?
Kuna ehitusettevõtja ja projekteerija on tänaseks mõlemad pankrotis, siis peaks alustama nullist? Ehitamist alustati 2012 aastal, valmimine eeldatavasti käesoleva aasta suvel - sooviks seejärel ka kasutusluba saada.

Lisaküsimus - kui soovin hoovile rajada 60m2 garaaz abihoone, kas sellele pean võtma eraldi ehitusloa või tuleb täiendada olemasolevat eramu ehitusuba (see sisaldab ka krundi planeeringut kuni haljastuseni).

[Külaline]

kui 2012 võtsid ehitusloa siis kehtib see seni kuni kasutusloa saad lõpuks. https://www.ehr.ee/app/esileht?11
Siit saad vaadata oma aadressi sisestamisel ka mõningaid dokumente kui viimane on ehitusluba, siis see kehtib.

[kruvi keeraja]

Päris nii see pole, pead alustama ehitamist kahe aasta jooksul, ehk esitama KOVi ehitamise alustamise teate

§ 25. Ehitusloa kehtivus
(1) Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.
(2) Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.
(3) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.

[ccc34]

Helista Ille Viironile, saad täpselt teada, mida teha tuleb.
Ilmselt piisab muudatuseprojekti tegemisest.
Garaažile tuleb uus projekt teha.

[Külaline]

Pead esitama ehitusjärgse muudatuste projekti omavalitsusele (loomulikult kõik kooskõlastused muude instantsidega vajalikud - päästeamet jt). Kui piirgabariite ei ületanud ja muudatus mõjutab vähem kui 33% netopinnast siis pole probleemi. Kui sul ehitus alles pooleli siis soovitan esitada muudatuste projekti alles vahetult enne kasutusloa taotlust - mine tea, äkki tahad veel midagi korrigeerida.

Abihoonele võta eraldi ehitusluba. Kui see on sul lihtne alla 60m2 energiatarbimiseta hoone (nt garaaz) siis pead esitama KOVile vaid visandid, asukohaplaani krundil ja ehitisteatise. Loomulikult peab paiknema väljaspool ehituspiirangute tsooni (teed, krundid, aiad, tuletõkke vahemaa hoonest jms) ning vastavalt detailplaneeringu tingimustele on sul määratud ka, kui palju % krundist võid täis ehitada ning mitu hoonet.

[Urmas]

Ehituse käigus sai muudetud ehitusprojekti, hoone külgtiib sai rajatud ca 15-20% suuremas mahus (juurdekasv algse 1 korruse asemel tuli lisaosa 2 korruseline).

Mind väga huvitaks, kuidas külalisel tekib taoline mõtteviis, et kõigepealt ehitame valmis ja pärast vaatame, mis saab. Seadustatakse või mitte? Aga kui kästakse ära lammutada? Seda küll vaevalt, aga ikkagi? Miks ei võiks igatsugused muudatused kohe ära vormistada, mitte jääda lootma ehku peale. Riigikogulane sa vaevalt oled, et küll advokaadid pärast seadustavad, sest muidu poleks siia foorumisse kirjutanud. On seda muretsemist vaja ja halle karvu pähe vaja teadmatusest ametnike tahtmiste osas? Mina küll ei viitsiks nendega hiljem vaielda. No teistmoodi laisk olen.
Ise püüan samuti leida JOKK skeeme, et vältida bürokraatiat, aga kui on asju, mille kohta on kindlalt teada, et sellest niisama mööda hiilida ei saa ja mõistlik oleks probleeme ennetada. Muide, ametnik võib solvuda, et temast mööda läksid ja omavolitsesid ning võib hakata mõtetuid, aga bürokraatia seisukohalt vajalikke pabereid nõudma.
Võib olla külaline pole kuulnud/lugenud ühte venelaste ütlemist bürokraatia kohta, aga kordan uuesti: "Mida rohkem paberit, seda puhtam perše!".

[arh]

Peaksite tellima / tegema laiendamise projekt, ilma selleta Harku vallas ei saa. Kui kirjutate dima.scandichome@gmail.com, saan teha Teile hinnapakkumise.

[Külaline]

Mind väga huvitaks, kuidas külalisel tekib taoline mõtteviis, et kõigepealt ehitame valmis ja pärast vaatame, mis saab. Seadustatakse või mitte?

no mis see sinu p****t torgib, kes kuidas ja mismoodi otsustab.

kui ehituse käigus selgub et arhitekti poolt paberile pandud ruumilahendus on läbimõtlematu ja tulemus visuaalselt lausa kole, siis võta või jäta aga kohe muudatus sisse viia on odavam, kiirem ja puhtam lahendus kui hoone algselt kujul valmis teha ja pabereid muutma hakata ning seejärel uuesti ehitama.

[Külaline]

Mind väga huvitaks, kuidas külalisel tekib taoline mõtteviis, et kõigepealt ehitame valmis ja pärast vaatame, mis saab. Seadustatakse või mitte?

no mis see sinu p****t torgib, kes kuidas ja mismoodi otsustab.

kui ehituse käigus selgub et arhitekti poolt paberile pandud ruumilahendus on läbimõtlematu ja tulemus visuaalselt lausa kole, siis võta või jäta aga kohe muudatus sisse viia on odavam, kiirem ja puhtam lahendus kui hoone algselt kujul valmis teha ja pabereid muutma hakata ning seejärel uuesti ehitama.

Selleks muudatuseks on vaja esialgse arhitekti kooskõlastust.
Mõistlik oleks kohe arhitekti käest muudatused olnud tellida, nüüd ta võib pirtsutama hakata.

(Ma olen nii kõva mees, et ise määran et mitu kraadi on täisnurk minu maavaldustes.)

[Külaline]

kui ehituse käigus selgub et arhitekti poolt paberile pandud ruumilahendus on läbimõtlematu ja tulemus visuaalselt lausa kole, siis võta või jäta aga kohe muudatus sisse viia on odavam, kiirem ja puhtam lahendus kui hoone algselt kujul valmis teha ja pabereid muutma hakata ning seejärel uuesti ehitama.

Kiirem (sel hetkel) võib see tõesti olla (eeldusel, et arhitekt mingil põhjusel ei saa kohe tegeleda) aga õige oleks muudatusi arhitektiga arutada. Tema teab konkreetsest majast rohkem kui tellija või ehitaja

Ka mina tegin koos ehitajaga mõned "käigupealt" muutused (arhitekt ei olnud kättesaadav ). Hiljem selgus, et arhitekti variant oli siiski päris hästi läbi mõeldud ja ehitajaga koos kiirelt otsustatud muutus polnudki nii hea kui esmapilgul tundus. Küllap see andis mingi hetkelise säästu, oli ehitaja jaoks lihtsam aga me ei suutnud muutuse tagajärgi detailideni läbi mõelda ja mingid muud asjad kannatasid. Üldreeglina on asjade arvutiprogrammis läbi mängimine kordades odavam kui päriselus.

[Urmas]

no mis see sinu p****t torgib, kes kuidas ja mismoodi otsustab.

Õnneks ei torgi minu peršet ja tõupuhta eeslasena on mul selle üle hea meel. Aga sa vist ei saanud minu postituse mõttest aru? Äkki keegi, kellel ka uitmõttena(loe: tellija muutlik meel) ehituse käigus tekib projektimuudatus, võtab loetust õppust.

kui ehituse käigus selgub et arhitekti poolt paberile pandud ruumilahendus on läbimõtlematu ja tulemus visuaalselt lausa kole, siis võta või jäta aga kohe muudatus sisse viia on odavam, kiirem ja puhtam lahendus kui hoone algselt kujul valmis teha ja pabereid muutma hakata ning seejärel uuesti ehitama.

Kui ehituse käigus tekivad probleemid, siis pöördutaksegi kõigepealt projekti autori poole, mitte ei hakata mingi x-aja möödudes läbi foorumi anonüümsete külaliste kommentaaride kaudu probleeme lahendama.
Registeeritud kasutajate ega anonüümsete kommentaatorite soovituse KOV ehitusministri poole pöördumine annab ainukesena efekti, muudest soovitustest pole mingit kasu. Nagu olen ennegi kirjutanud, siis kõige A ja O on ikkagi KOV ehitusminister ja tema juba ütleb, et mida teha ja mida mitte teha.

Kuna ehitusettevõtja ja projekteerija on tänaseks mõlemad pankrotis, siis peaks alustama nullist? Ehitamist alustati 2012 aastal, valmimine eeldatavasti käesoleva aasta suvel - sooviks seejärel ka kasutusluba saada.

Täna on aasta 2017! Ei usu, et ümberehituse ajal oleks projekteerija ja ehitaja olnud pankrotis. Puhas tellija oma laiskus ja tagantjärgi tarkuse tulemusena kooliraha maksmine! Tõde on valus kuulata või kuidas?