Krohvimise juhend

[Tanel]

Avastasin, et tapeet hoidis korteris krohvi kinni ja seetõttu tuli kõik maha kiskuda kuni ehitusplokkideni välja. Nüüd vist peaks uuesti üle krohvima, aga... kuidas seda teha? On mõni osav lühidalt kirjeldama või asjalik juhend internetis väljas. Olla mingi võrk, mis tõmmatakse seinale ja siis edasi? Milliseid segusid kasutada? Kui kallis ruutmeeter üldse võib tulla?

[Tanel]

Nagu ma aru saan, siis ei soovita seda tööd keegi algajal ette võtta

[imps]

Nagu ma aru saan, siis ei soovita seda tööd keegi algajal ette võtta

<<<Kõige nooremad on 30a mehed kes veel oskavad.Kui ei oska võid enda silmad rikkuda.

[werner]

PFT G5C krohvipumba täitmisel puistatakse kipskrohvi kuivsegu kolusse käsitsi , vee doseerimine, segamine ja pumpamine toimub sünkroniseeritult - mehhaaniliselt. Pumpamistöö peatamisel peatub automaatselt kuivsegu dosaatorketas ja vee pealejooksu klapp sulgub. Seadme tööd juhitakse krohvipüstoli õhukraaniga.
Kui õhk avatakse, käivitub pumba dosaatoriketas, avaneb veeklapp. Kui operaator sulgeb pihustuspüstoli õhukraani, seiskub ka pump.Kipskrohvimisel on tööpausi aeg piiratud.
Kui paus ületab 20 min, tuleb kipsisegu tardumise vältimiseks ainevoolik läbi pesta ning segisti- ja pumbaosa ära puhastada.
Kipskrohvi segule mõeldud automaatsegistiga krohvipumbal on ühe kiirusega 5,5 kW reduktormootor, mis käivitab segisti ja samal teljel oleva võlliga kruvielemendi. Kuivsegu dosaatorile on eraldi mootor 0,75 kW. Seadmele on sisseehitatud membraankompressor (0,75 kW) tootlusega 250 L/min, ning veepump. Seadme pihustusdüüsid on vahemikus 10 - 14 mm.
Kipskrohvimise eripära seisneb “ühekihilises” tasandustöös ja tolmuvabas märglihvimises. Kipskrohvi puhul on tegemist minimaalse mahukahanemisega, mistõttu kuivamispragusid ei teki ka 5 cm kihipaksuste korral. Krohv silutakse koheselt peale pinnale kandmist h-profiillatiga tasaseks, lastakse tarduda ca 1 tund, seejärel tehakse trapetsikujulise latiga pinna siledaks lõikamine. Lõikamisjääkidega täidetakse pinnalohud. 4-5 tunni möödudes (olenevalt ruumi sisekliimast) teostatakse pinna poleerimine märja käsn-hõõrutiga ning 15 minuti pärast liibitakse pind üle laia pahtlilabidaga. Käsna ja liibimisprotsessi võib 30 minuti möödudes vajadusel korrata.
Erinevalt liimpahtli tehnoloogiast töödeldakse kipskrohv samal tööpäeval 1 korraga ära ja jäetakse lõplikult kuivama. Krohv kuivab normaalse toatemperatuuri ja niiskustaseme juures 1 mm ööpäevas , paksema kihi korral arvestada 4-6 päeva 1cm kohta. Kui pind on lõplikult kuivanud võib alustada maalritöid.

Kipskrohvi seadme unikaalsus peitub tema töökindluses kiirtarduvate kipsisegude töötlemisel. Samas ei sobi seade vees paisuvate liimpahtlite ja polümeersegudega töötamiseks, mis nõuavad veega pikemat reageerimisaega.

[wiinamiis]

(Kui paus ületab 20 min, tuleb kipsisegu tardumise vältimiseks ainevoolik läbi pesta ning segisti- ja pumbaosa ära puhastada.)olen tegelenud selle pumbaga ja tegelen siiamaani mp75 seisab väga vabalt 1h torus ja on täiesti kasutatav.

[Manowar]

Olen kogenud sama asja, teeme hetkel seda MP nn. kipskrohvi pidevalt, aga mitte masinaga, korteri tegemiseks, isegi 500m2 maja puhul pole vaja mingit masinat, lihtsalt ei tasu see masinaga jama ära, segad yhe koti MP-75 te, suures vannis ära ja kannad kiirelt seina(ära yle 15 m2 esimest kihti korraga ette kanna, kontrolli nurkasid), tõmbad esimese kihi vertikaalis latiga yle, kõik, mis latile jääb, vanni tagasi, siis teed teise soovitatavalt vastasseina. Esimene kiht võib kuivada mõned tunnid, siis võiks teha veits vedelema segu ja kanda uuesti seina, teist kihti tõmbad latiga horisontaalis alt yles, suru latt kõvasti vastu seina ja täidad sama seguga, mis latile jääb, kõik lohud.
Peale teist kihti, lase veidi kuivada, mingi 5 min, rulli suure maalrirulliga vesi seina ja kohe pika pahtlilabidaga käi asi yle, tuleb nagu esimene pahteldus, sinna peale juba LR-i lausa lust teha, kui harjutad kõvasti, siis päevas 60m2 pole probleem. JÕUDU TÖÖLE!

[euromaaler]

Peale teist kihti, lase veidi kuivada, mingi 5 min, rulli suure maalrirulliga vesi seina ja kohe pika pahtlilabidaga käi asi yle, tuleb nagu esimene pahteldus, sinna peale juba LR-i lausa lust teha,

Kas oled vett pritsiga(surve all, käsi pumbatav, aia prits nagu) seinale kandmist proovinud? Ma teen nii-parim lahendus!

[Manowar]

ei ole proovinud, sest et vett seina suure rulliga on lausa lust rullida, iga sugu ylearuste nätsakatega on ainult jama rohkem, arvan nii.

[Külaline]

ma maalrirulliga ei ole vett proovinud seinale määrida , kuid mina kasutan tavalist pudel pihustit. seina pihustan märjaks enne krohvimist.
seejärel lasen seinal natuke kuivada ning siis hakkan kelluga (krohvi kelluga) segu loopima.
Kui seinad on väga kõverad siis vaja sina teha majakad, mille järgi saab sena sirgeks. Sirgelt laotud seina puhu majakaid üldjuhul vaja ei ole.

[mg3]

Mis korraliku mehe ruuduhind hetkel Tartu kandis on (krohvimine+pahtel)?
(Firmahinda ma tean.)

[mh]

Minu käest küsiti 125(koos materjalidega) ruut. MP75, sirgelt laotud seinad , aknaid uksi ei tehtud, küll aga arvestati need sisse.

[vilgats]

Muidu võib manowari jutuga enamvähem nõusse jääda,kuid endal hakkab ikka krohvimine sellest pihta,et kontrollin seinad üle ja vastavalt sellele ka arvestan palju täita on vaja.Metallnurgad panen ka esimese asjana ära,seda siis nii akna-uksepaledele kui välisnurkadele.Kui on kõverad seinad ja soov need teha ikka sirgeks,siis võtavad eeltööd üpris palju aega.Krundi peaks ka seina pritsima eelnevalt.Seejärel tõmban vedelama seguga võrgu seina-ei saa aru kuidas osad tegelinskid üldse ilma selleta teevad-ja siis lasen mp-i paksemalt seinale ja tasandan h-profiiliga alt-ülespoole ja sisenurkadest kergelt väljapoole.Siis vastasseinaga sama ja mingi aja pärast,kui esimeses seinas asi tahedamaks muutunud,lasen sinna kerge kihi peale uuesti ja tasandan pooldiagonaalis küljele.Kontrollin tulemust ja kus vaja,täidan-tasandan veelkord.Seda teen siis juba teravnurkprofiiliga.Kust vaja lõikab maha ja mõnest kohast tuleb täita.Pesemisega peab muidugi hoolas olema,et liiga vara peale ei läheks-hakkab mullitama muidu.Noh ja kui aeg käes on,pesen ja liibin seinad üle.Olen vaadanud,et pärast kuivamist ja enne pahteldamist on hea selline pind korra üle kruntida-kui ise maalrit edasi teen muidugi.Muidugi hollandis-saksamaal pidid asjapulgad tavalise asjana mp krohvi värvialuseks pinnaks viimistlema-eks seal ole kvaliteedinõuded veidi madalamad ka kui meil.Aga põhimõtteliselt on ju võimalik-tuleb lihtsalt mingi korda kolm pesta ja labidatega pinnad üle käia.