Kaselaud välikööki.

[kommimees]

Lasin saagida servamata kaselauda ja -planku. Kas kaselauda on mõistlik kasutada nt. väliköögi viimistluseks ehk siis välitingimustes? Laud on kooritud ja staabeldatud ning hetkel kuivab katuse all. Kui lauda töödelda mingi kaitsaevahendiga või tooniva vahendiga, siis kas peab niisketes tingimustes vastu?

[di20]

Kindlasti mitte.
Kui sa sellele kasutust ei leia siis müü maha. Kask võib sisetingimustes ilus ja väärt puit olla aga välitingimustesse kindlasti mitte.

[Külaline]

Kindlasti mitte.

Miks? Kas ka mitte näiteks õliga töödelduna ja hilisema korraliku hooldusega?

Urmas

[Külaline]

Kindlasti mitte.

Miks? Kas ka mitte näiteks õliga töödelduna ja hilisema korraliku hooldusega?

Urmas

kui katus peakohal, siis sobib muidugi

[fgh]

Loetakse mittesobilikuks materjaliks välistingimustes. Samas kas katusealune on välistingimus või mitte on iseasi küsimus. Üldiselt ega seal muud polegi, et kiiremini mädaneb. Ise tean üht väliskäimlat ja saunamajakest mis mis servamata kaselauaga üle löödud ning mingi õliga pintseldatud, 10 aastat on seisnud ja väga viga polegi. Samas saab vett ainult külgtuulega....

[di20]

Mida see õli peaks teie meelest tegema???
Ja ma ei imesta, et levivad legendid, et puit ei pea vastu ja mädaneb....

[Külaline]

Mida see õli peaks teie meelest tegema???
Ja ma ei imesta, et levivad legendid, et puit ei pea vastu ja mädaneb....

Õli määrib ainult pinnakihti, kui poorid suletud siis sisse ei lähe.
Mis puu see on metsas, mis mahalangedes esimesena ära pehastub?
Kui kütteks pakutakse metsakuiva okaspuud siis kui palju olete kohanud metsakuiva kaske?
ping

[fgh]

Mida see õli peaks teie meelest tegema???
Ja ma ei imesta, et levivad legendid, et puit ei pea vastu ja mädaneb....

Eks see õli teeb sama mida teevad värvid, vahad ja muud kaitsevahendid, vetthülgava pinna.
Mis need legendid siia puutuvad ?


Kask metsas või riidas lõhkumata mädaneb sellepärast, et koor on ülimalt hea veetõkke omadustega ja puit on suhteliselt vett imava struktuuriga.

[di20]

Eks see õli teeb sama mida teevad värvid, vahad ja muud kaitsevahendid, vetthülgava pinna.

Sama ja seda jama ma olen siin foorumis juba kuulnud.
Üks väitis juba, et ei ole vahet peitsil ja pigmendil nüüd on õli ja värv samad asjad.
Tõsiselt head infot võib siit saada...
Ma tean kümnete viisi teadusartikleid mis seletavad sellest, et mingit vahet välitingimustes pole kas asi katta õliga või ei aga mitte ühtegi mis tõestaks õli mõtekust välitingimustes. Kaasa arvatud tungapuu õli. Õli võid toas kasutada, et näpuküljest mustus nii kergelt puitu ei imenduks...

Mis need legendid siia puutuvad ?

Mis sa arvad miks puit on muutunud kõige ebapopulaarsemaks materjaliks?
Äärmiselt lolli kasutuse pärast.

Kask metsas või riidas lõhkumata mädaneb sellepärast, et koor on ülimalt hea veetõkke omadustega ja puit on suhteliselt vett imava struktuuriga.

Arenenud maailmas kasutatakse eestis kasvavates puiduliikidest välitingimustes ainult lehist. Järgmisena saame teada, et lehis ja kask on samad asjad....

[Külaline]

Eks see õli teeb sama mida teevad värvid, vahad ja muud kaitsevahendid, vetthülgava pinna.

Sama ja seda jama ma olen siin foorumis juba kuulnud.
Üks väitis juba, et ei ole vahet peitsil ja pigmendil nüüd on õli ja värv samad asjad.
Tõsiselt head infot võib siit saada...
Ma tean kümnete viisi teadusartikleid mis seletavad sellest, et mingit vahet välitingimustes pole kas asi katta õliga või ei aga mitte ühtegi mis tõestaks õli mõtekust välitingimustes. Kaasa arvatud tungapuu õli. Õli võid toas kasutada, et näpuküljest mustus nii kergelt puitu ei imenduks...

Mis need legendid siia puutuvad ?

Mis sa arvad miks puit on muutunud kõige ebapopulaarsemaks materjaliks?
Äärmiselt lolli kasutuse pärast.

Kask metsas või riidas lõhkumata mädaneb sellepärast, et koor on ülimalt hea veetõkke omadustega ja puit on suhteliselt vett imava struktuuriga.

Arenenud maailmas kasutatakse eestis kasvavates puiduliikidest välitingimustes ainult lehist. Järgmisena saame teada, et lehis ja kask on samad asjad....

Esmapilgul paistab maru tark kirjutis olema.
Aga väljendusviisi poolest paistab nagu oleks ratet vaatanud.
Palun loe enne postitamist läbi (eelvaade) ja mõtle, et kas teised ka kirjutatust üheselt aru saavad seda teksti lugedes.

[range]

Väide "arenenud" maailma puidukasutus eelistuste kohapealt on selge liialdus. Kui konkreetne laud millest jutt käib, ei saa otseselt vihma peale, siis sobib.

[aero]

Kui lauda töödelda mingi kaitsaevahendiga või tooniva vahendiga, siis kas peab niisketes tingimustes vastu?

Toonivate vahendite point on kaitsta puitu eelkõige päikese eest. Niiskus ei ole puidule probleem ... kui see vahepeal ka kuivada saab. Lehtpuu vastupidavus niisketes oludes on kehvem kui okaspuul. Nagu juba öeldi - õli peale ei maksa kül loota välitingimustes.

[kommimees]

Et siis nagu võib ja ei või ka. Ma ei pidanudki silmas, et laud peab vastu pidama sajandi. Aga kas niiskuse tõttu laud mitte hallitusetäpiliseks ei muutu. Võrdlen kasehalgudega, mis riidas kuivavad. Millega oleks mõistlik pinda katta? Tegin silla kuusest 50x200 ja pintseldasin korduvalt kasutatud hüdroõliga üle. Ise arvan, et hullemaks ikka ei teinud. Puit hetkel sama tooni nagu ehitades.

[di20]

Väide "arenenud" maailma puidukasutus eelistuste kohapealt on selge liialdus.

Tuginesin siin kirjanduse allikatele, mis näiteks tungivalt soovitavad mõningaid meil kasutatavaid puiduliike välitingimustes mitte kasutada. Rääkimata kasest vms.
Eks jama tehakse igal pool ja paraku on seda kordades rohkem kui head asja.
Muidugi ei peaks ka siin laskuma äärmustesse aga üldjuhul ei saa tavainimene sellest aru.

Need hallituse täpid ongi peamine jama. Paned sa ta varikatusealla või ei. Vahet siin ei ole.
Mineraalõliga saastad ainult põhjavett ja teed selle, et hiljem mingi mõistliku viimistlusvahendiga seda viimistleda enam ei saa.

[Külaline]

Tuginesin siin kirjanduse allikatele, mis näiteks tungivalt soovitavad mõningaid meil kasutatavaid puiduliike välitingimustes mitte kasutada.

haha krt see kirjandus võtab viimasegi loogika ja p*rsetunde inimestelt ära ja taevas kukub kohe kohe alla. Kui vennal lauad vedelevad nurgas ja ta teeb sellest endale laua , tõmbab suvalise värvi või pinotexiga üle ja viitsib talveks laua varju tõsta, siis kestab ikka kaua, kui tal ongi juba varjualune, siis kestab ikka väga väga kaua.

tullest tagasi maapeale, kuskile Eestimaisele taluõuele ja ükskõik millisest olemaoslevast pasast (lauast) ta seda lauda endale ei ehitaks, siis 5 aastat kestab see laud lõdvalt ka katmata ja vihma käes ja ka UV-l ei ole hambaid ja ei hammusta sellest lauast tükki välja , pleegitab ära.

tervitused maalt, saeveski kõrvalt

[Urmas]

Kui juba kirjandus jutuks tuli, siis aeg-ajalt ikka kiikan, kas ehitusvaldkonna kohta ka midagi uut huvitavat on trükitud. Jäi silma raamat puutöödest, vist kellegi soomlase kirjutatud. No sirvisn natuke ja pilk jäi pidama peatükil, kus kirjeldatakse, kuidas teritada kirvest. Oi-jeerum-jeerum! Selleks on vaja kahte meest- üks kes väntab käsikäia ja teine, kes teritab kirvest. Pilt oli ka veel juures, kus kaks läki-läkidega meest- üks kaksiratsi pingil kirves käes ja teine hoidis käia vänta. Ja kõige selle kirjelduse täpiks "i" pealt oli see, et olid antud ka kraadid, millise nurka all peaks kirves hoidma, aga millegipärast ei olnud antud soovitusi, kuidas seda 30 kraadist nurka hoida käsikäial kirvest teritades. Kuhu ma peaks tänapäeval koos sõbraga oma kirveid minema teritama? Vabaõhumuuseumisse? Mujalt juba naljalt selliseid käiasid enam ei leia ja veel kahtlen, kas muuseumieksponaati ikka lubatakse kasutada. Ei tahtnud enam edasi lugeda, sest kui juba 21.sajandil kirjutatakse tõsimeeli selliseid soovitusi, siis minu poolt jäi see "tark raamat" ostmata.
Mitte, et kõik raamatustes kirjutatu oleks jama, aga on paljudel on olemas ka vastupidised kogemused kirjutatule.

[Külaline]

Kaasaegsed vesikäiad: https://www.google.ee/search?q=vesik%C3 ... 11&bih=424
Terariistu on ikka vaja madala joonkiirusega vesikäiaga teritada.
Tera peab paremini vastu.
Igal lõikeriistal on oma optimaalne teritusnurk, näiteks majapidamiskääride teritusnurk on 18 kraadi.
ping

[Külaline]

Kaasaegsed vesikäiad: https://www.google.ee/search?q=vesik%C3 ... 11&bih=424
ping

Ping, vahepeal rääkisid/kirjutasid enam-vähem juttu, aga keda sa nüüd lolliks pead? Igavus? Loed ikka mõttega kirjutatut? Ma tean väga hästi, millised näevad välja tänapäeva vesikäiad! Neid on Bauhofid, Bauhausid, Espakid jnejne täis, aga jutt käis ikkagi 21. sajandil välja antud raamatu kohta ja selle raamatu tõlge eesti keelde ei olnud mitte ajaloolisest raamatust, mis oleks välja antud aastal 1890, vaid seal olid väljaandjate idee järgi näpunäited/soovitused 21.sajandi isenokitsejale.
Laagri Maksimarketis oli veel 10 päeva tagasi see raamat veel letis ja sinna uuesti sattudes, võin sinu jaoks üles kirjutada esmatrüki, eesti keelde tõlkimise jms trükkimisega seotud aastaarvud, autori ja tõlkija nimed.
Jutt käis kirjandusest ja kõik, mis on trükituna kirjas, pole vee absoluutne tõde!
Muidugi kui uuesti teemasse minna, siis tsiteerides hr.Piirfeldi, ei tohi nn põhitõdede ühekordse eiramise positiivne tulemus veel muutuda heaks tavaks. Kuigi, erand pidavat kinnitama reeglit. Nii vähemalt põhikoolist on meelde jäänud.

Urmas

[fgh]

Eks see õli teeb sama mida teevad värvid, vahad ja muud kaitsevahendid, vetthülgava pinna.

Sama ja seda jama ma olen siin foorumis juba kuulnud.
Üks väitis juba, et ei ole vahet peitsil ja pigmendil nüüd on õli ja värv samad asjad.
Tõsiselt head infot võib siit saada...
Ma tean kümnete viisi teadusartikleid mis seletavad sellest, et mingit vahet välitingimustes pole kas asi katta õliga või ei aga mitte ühtegi mis tõestaks õli mõtekust välitingimustes. Kaasa arvatud tungapuu õli. Õli võid toas kasutada, et näpuküljest mustus nii kergelt puitu ei imenduks...

Mis need legendid siia puutuvad ?

Mis sa arvad miks puit on muutunud kõige ebapopulaarsemaks materjaliks?
Äärmiselt lolli kasutuse pärast.

Kask metsas või riidas lõhkumata mädaneb sellepärast, et koor on ülimalt hea veetõkke omadustega ja puit on suhteliselt vett imava struktuuriga.

Arenenud maailmas kasutatakse eestis kasvavates puiduliikidest välitingimustes ainult lehist. Järgmisena saame teada, et lehis ja kask on samad asjad....

Väide "arenenud" maailma puidukasutus eelistuste kohapealt on selge liialdus.

Tuginesin siin kirjanduse allikatele, mis näiteks tungivalt soovitavad mõningaid meil kasutatavaid puiduliike välitingimustes mitte kasutada. Rääkimata kasest vms.
Eks jama tehakse igal pool ja paraku on seda kordades rohkem kui head asja.
Muidugi ei peaks ka siin laskuma äärmustesse aga üldjuhul ei saa tavainimene sellest aru.

Need hallituse täpid ongi peamine jama. Paned sa ta varikatusealla või ei. Vahet siin ei ole.
Mineraalõliga saastad ainult põhjavett ja teed selle, et hiljem mingi mõistliku viimistlusvahendiga seda viimistleda enam ei saa.

Ausalt öeldes on sellist verbaalset fekaali raske kommenteerid . Nende teadusartiklite juurde lisaks võiks korrigeerida oma lugemisoskust ja mõelda mida on kirjutatud ja öeldud.
Selektiivselt haarata mõned sõnad ja enda jutt sinna ümber genereerida pole mõistlik ega ka viisakas.


Täitsa lõpp ja tegelikult ongi nii olnud, et Eesti rahvas on olnud nii vaene, et ehitatud on kuusest ja männist, palkmaju tehtud haavast, kasest, vahtrast ja muust kättejuhtuvast, aknaaluseid tammest jne. Puitu kaitstud tõrvaõli, linaõli, tõrva ja isegi hülgerasvaga. Lõuna pool on leidnud kasutust puidu kaitsmisel ka oliiviõli ja muud söödavad möginad. Isegi kalapaatidel ja laevadel on kasutatud üle maailma mingit sorti õliprodukte või koguni "toiduõli" varasematel ajahetkedel.

Eriti kummaliseks läheb see teemaarendus, kui eidel ja taadil jäi pannkookide küpsetamisest üle linaõli ning see segati rukkipüüliga ning mullaga ja värviti terve Skandinaavia selle tainaga üle. Kujutate ette, et Soomes võib selle pannkoogi alt leida ladude seinu, mis on kasepuust ja olnud kümneid aastaid?


Fakt on see, et see kaselaud seisab ilma kaitsmata ja tuulduvalt ka räästa all mitu aastat ühes tükis. Kaitstult täielikult sademete eest säilib kümneid aastaid ja samuti säilib see ka pinnaviimistlusega, mis ei lase veel puitu imbuda.
Kui tagatud on materjali kuivus ja tuulduvus, siis pole mingit probleemi kasutada ka "naadivarsi" mingi seina vooderdamiseks. Selle jutu järgi peaks kõik saunalavad, mis haavast või lepast tehtud peale paigaldamist mädad olema. Nende niiskusrežiim on kordades hullem, kui varjualuse mingid seinad õues.

Kui lisada loetelusse igasugu tänapäevased terrassi, fassaadi ja muud õlid, siis millest me räägime. Samuti on enamikud värvid sisuliselt mingi õli koos kuivainega.

See lehise jutt on täielik jama. Pole sellist riiki kus valdav osa konstruktsioonipuidust oleks lehis. Lehist on reaalne mõte kasutada ainult rasketes oludes ja sedagi töödeldult. Isegi terrassi ja voodrilaual pole reaalselt majanduslikku ja kestvuselt tasuvat mõtet. Tegu on pigem erandina ja leiab kasutust väga pikaealistes konstruktsioonides, sillad, kirikud jne. Igasugu terrassid, voodrid on täna pigem mood/ökosuund, kui põhjendatud valik.

[Külaline]

Ausalt öeldes on sellist verbaalset fekaali raske kommenteerid ....

Fgh jutu täienduseks. Isegi haritud/"haritud" inseneridel läheb vahest midagi nihu. Ju vist ei kasutanud lehist?

Urmas

[Külaline]

Ausalt öeldes on sellist verbaalset fekaali raske kommenteerid ....

Fgh jutu täienduseks. Isegi haritud/"haritud" inseneridel läheb vahest midagi nihu. Ju vist ei kasutanud lehist?

Urmas

Unustasin lingi, vabandust. http://www.postimees.ee/2896979/hiljuti ... ba-madaneb

[fgh]

Urmas
[/quote]
Unustasin lingi, vabandust. http://www.postimees.ee/2896979/hiljuti ... ba-madaneb
[/quote]


Selle jama juures oleks lehise liimpuit seda jama edasi lükanud ~5 aastat. See lugu on keerulisem kui postimees kajastab. Tegelikkuses on see lihtsalt jokk süsteem, kus ehitaja ja projekteerija on käpardid ja ei saa/ei taha saada aru, et veega küllastunud puit läheb mädanema. Sisuliselt voolas sadevesi otse sõlme ja tekitas kahjustused.
See on ehe näide amatöörlusest projekteerijate, ehitajate ja ka järelvalve näol. Lool on ka maanteeameti tõsine bläkk taustal. Antud silla oleks saanud teha suhteliselt lihtsasti kasutatavaks ja kestvaks, aga seal tehti põhimõtteline muutus tõsta silla kõrgust ja seega lõhuti maha korralik puitkonstruktsioon. Mntamet ei suuda näha kaugemale kui 5 aastat ja seega muudeti ka renoveerimine võimatuks ühe hanketingimusega.
Minu teada polnud ka talad immutatud elementaarse kaitsevahendiga.

Kui maanteeamet ei võta üle põhjamaade või euroopa tavasid, kus ehitaja on ka tarindi hilisem hooldaja, siis ei muutu meie löökaugu ja kaose maastikul mitte midagi....

Kahjuks on see ilmselt viimane puitsild mida lähitulevikus näeme. Maailm on, aga täis aastakümneid ja sadu kestnud puitsildu, millest paljud jupp maad pikemad ja keerukamad ning karmimates oludes, kui kurb Vaida näide.

[Külaline]

... Kahjuks on see ilmselt viimane puitsild mida lähitulevikus näeme. Maailm on, aga täis aastakümneid ja sadu kestnud puitsildu, millest paljud jupp maad pikemad ja keerukamad ning karmimates oludes, kui kurb Vaida näide.

Kas mitte Tartu vanalinna mingi lammutmisele mineva maja ja enne selle asemel uue ehitamist eelnevatel väljakaevamistel ei leitud põletatud puitu, mille peale olid müürid ehitatud? Tartu on kui vana? Kus kohast olid pärit tolleaegsete inseneride teadmised? Või praegune Peterburg, mis põhimõtteliselt olevat ehitatud tolleaegsesse sohu.

Urmas

[di20]

Esiteks ärge lugege soome keelset kirjandust. Nagu ma ütlesin jama on alati tehtud ja jäädakse alati tegema ja selle vaidluse juures võib ka öelda, et inimesed on pigem nõus maksma, et jama teha. Selle foorumi arutelu põhjal võib seda ka öelda.

Ausalt öeldes on sellist verbaalset fekaali raske kommenteerid . Nende teadusartiklite juurde lisaks võiks korrigeerida oma lugemisoskust ja mõelda mida on kirjutatud ja öeldud.
Selektiivselt haarata mõned sõnad ja enda jutt sinna ümber genereerida pole mõistlik ega ka viisakas.

Kas sul on üldse ettekujutus kuidas teadusartikleid kirjutatakse ja mis on selle metodoloogia?
Ilmselt mitte.

Fakt on see, et see kaselaud seisab ilma kaitsmata ja tuulduvalt ka räästa all mitu aastat ühes tükis. Kaitstult täielikult sademete eest säilib kümneid aastaid ja samuti säilib see ka pinnaviimistlusega, mis ei lase veel puitu imbuda.

Millel see fakt põhineb?
Ma kardan, et isegi lehis ei pea kümneid aastaid vastu kui sa ta lihtsal õue unustad (oleneb muidugi paksusest jne).

Kui tagatud on materjali kuivus ja tuulduvus, siis pole mingit probleemi kasutada ka "naadivarsi" mingi seina vooderdamiseks. Selle jutu järgi peaks kõik saunalavad, mis haavast või lepast tehtud peale paigaldamist mädad olema. Nende niiskusrežiim on kordades hullem, kui varjualuse mingid seinad õues.

Kui sa oleks õppinud puidu kuivatamist, siis oleks sul mingi ettekujutus atmosfäärilisest füüsikast. Aga kahjuks sul seda ei ole. Sellest ka valed järeldused.

Kui lisada loetelusse igasugu tänapäevased terrassi, fassaadi ja muud õlid, siis millest me räägime. Samuti on enamikud värvid sisuliselt mingi õli koos kuivainega.

Jestas. Paber ja papp on ka puidust tehtud aga see ei ole puit.
Raske vaielda inimesega kellel on keemia ja füüsika tunnid koolis vahele jäänud...

See lehise jutt on täielik jama. Pole sellist riiki kus valdav osa konstruktsioonipuidust oleks lehis.

Ma ei räägi ju konstruktsioonidest.
Räägin mööblist ja ma räägin endale tegemisest.

[di20]

haha krt see kirjandus võtab viimasegi loogika ja p*rsetunde inimestelt ära ja taevas kukub kohe kohe alla. Kui vennal lauad vedelevad nurgas ja ta teeb sellest endale laua , tõmbab suvalise värvi või pinotexiga üle ja viitsib talveks laua varju tõsta, siis kestab ikka kaua, kui tal ongi juba varjualune, siis kestab ikka väga väga kaua.

Suur küsimus. Kui ta teeb selle kasest, siis miks ta peaks ta pinotexi või värviga ületõmbama? Siis võiks teha juba millestki muust. See on lihtsalt minu isiklik arvamus.
Ei kuku alla aga on asju mis on mõistlik ja mis mitte. Ja ma pole öelnud, et muudest materjalidest kui lehis ei või teha. Olen lihtsalt öelnud, et minumeelest pole kasest, vahtrast, pärnast jne õuemööblit mõtete teha. Sest üldjuhul on nendel puitudel väga palju parem kasutusviis. Kui keegi tahab eksperimenteerida siis ei saa kätt ette panna.