Termoplokist maja ehitus - Thermomaja või Reiden

[Toivom]

Tere,

olen neid termoplokke uurinud ja tuleb välja, et Eestis on nendest ehitatud lausa paarsada maja. Seega võiks see ju sobida maja ehituseks. Mulle jäi silma just see, et maja saab soe (U-arv kuskil 0,1) ja ehitus peaks olema lihtsam ja kiirem. Mõtlesin, et äkki saan lausa ise plokkide ladumisega hakkama.

Reideni plokist saab vist laduda kuni 1m ja Thermomaja väidab, et võib laduda terve korruse korraga + plokke ei pea omavahel kuidagi kinnitama. Oskab keegi seda kommenteerida?

Lisaks jäi mulle silma Thermomaja lehel üks väide, et betoon peaks olema minimaalselt 150 mm, aga Reidenil on seda ju 120 mm. Kas see on reaalne probleem või võib kasutada ka Reideni plokke (need on oluliselt odavamad).

Thermomaja tootevalikus on ka rohkem detaile, mis nende jutu järgi peaks hõlbustama ehitustöid ja kõik sõlmed saavad õigesti tehtud. Nüüd nad toodavad neid plokke ka Eestis, mis tähendab, et ooteaeg on sama, mis Reidenil.

Millist toodet valida?

Toivo

[Külaline]

Eks neid uurijaid ole jah, aga üldiselt ollakse lõpuks ikka mingi kivi usku.
Ega tule sealt ka mingit rahalist kokkuhoidu, pigem vastupidi, kui U arve lõpuks võrrelda.

[arno14]

Ei ole vastus küsimusele, pigem see on mul peas kinni ja otseselt vist elukorraldust ei häiri, aga seest poolt on arvestatav osa seina paksust ikka peno. Kindlasti on see kõik läbi mõeldud, aga ikka tuleohutus, midagi seina kinnitamine, löögikindlus jms just seest poolt. Varsti on ehitusmess algamas, kindlasti on mõlemad tegelased kohal, mine vestle nendega. Enne kui ise hakkasin ehitama, olin ka peaaegu nende usku pööramas, aga lõpp kokkuvõtes on minu subjektiivne arvamus, et eesti oludes on (parim)komrpomiss soojustatud poorbetoon.

[aero]

Kui ma õigesti mäletan siis seespool küljes on elektritoosi paksuse jagu peno. Löögikindlust saab parandada pannes krohvi sisse mitu kihti võrku. Elektri ja vee vedamine peaks teoreetiliselt lihtsam olema kui õõnesploki või poorbetooni sisse. Kuidas toosid ja pistikupesad seinas püsivad, ma ei kujuta täpselt ette. Mõni kasutaja väntsutab pistikupesasid ikka mehiselt...

Kandva seina paksus on küsimus arhitektile, konstruktorile. Betoonpaneelide toetamine võib küll keeruliseks minna aga vahelage saab ka taladele toetada.

Esimeses lõigus tõid sa välja plussid. Alati on ka miinused aga nendest ei räägita sulle nii ilmekalt ja silmade särades (kui plussidest). Tõde (otsustamise kriteeriumid) selguksid kui sa leiaksid ehitaja kes teeb sulle 2 pakkumist ja oskab sulle kommenteerida mõlema variandi +/-.

[mkubi]

Ma vist olen liiga vana peer, kuna tundub kuidagi häiriv, et maja sees on nii palju vahtplasti. Kas siis tõesti krohvitakse seda seina ? Julgen oletada, et sisemine betoon kogub niiskust ning muutub jahedaks. Või siis tekivad ajapikku probleemid, mida seestpoolt soojustamisel esineb. Olen näinud ka vastupidiseid variante, kus paneelide sees on vaht.
Igastahes ma ei usu, et selle lahendusega aega ja raha säästab. Aeroci on ju ka lihtne laduda ning miskipärast maja ehitajad vaevavad end liigselt seinte lahendusega. Seinte püstitamine on ju nii väike aja ja energiakulu kogu maja ehitamisel.
Kui kedagi minu arvamus huvitab, siis mina ehitaks maja aeroc hard plokkidest. Kasvõi selle pärast, et sellises seinas püsivad tüüblid paremini .Ecoterm on ikka liiga pehme. Näiteks külmatsükleid kannatab poole vähem hardist. Kiviusulistele on õnneks kolumbia kivid.

[Külaline]

Ma ei saa aru mis sind häirib peno krohvimise juures. Fassaade krohvitakse kümneid aastaid juba.

"sisemine betoon kogub niiskust ning muutub jahedaks" - ei ole loogiline järeldus. Loomulikult on vaja korralik aurutõke teha, et niiskus betoonile ligi ei pääseks.

Säästu kohta ei oska midagi öelda. Aeroc-ist ei arva ka midagi. Kuidas köögikapid aeroc-seina panna nii, et see hunnik nõusid neid hiljem alla ei tõmba? Või kuidas kinnitada majapidamisruumi seina pesukuivatamise nöörid? Väljatõmmatuna ~30 jm pesunööri koos niiske pesuga, vahel sekka mõned padumärjad asjad. Kogu jõud töötab tõmbele (mitte lõikele nagu köögikappidega.)

[Toivom]

Ei ole vastus küsimusele, pigem see on mul peas kinni ja otseselt vist elukorraldust ei häiri, aga seest poolt on arvestatav osa seina paksust ikka peno. Kindlasti on see kõik läbi mõeldud, aga ikka tuleohutus, midagi seina kinnitamine, löögikindlus jms just seest poolt. Varsti on ehitusmess algamas, kindlasti on mõlemad tegelased kohal, mine vestle nendega. Enne kui ise hakkasin ehitama, olin ka peaaegu nende usku pööramas, aga lõpp kokkuvõtes on minu subjektiivne arvamus, et eesti oludes on (parim)komrpomiss soojustatud poorbetoon.

Uurisin löögikindlust ja asjade kinnitamise ka. Krohvitud pind pidi olema tugevam (ja vähem kõmisema) kui kahekordne kipsplaat. Samas pidi saama ka kipsi otse ploki peale liimida ja siis on tulemus veel parem. Kinnitamisega pakuti välja, et kuni 50 kg asju saab riputada ühe EPS-tüübliga ja raskemad asjad saab kinnitada betooni sisse.

[Toivom]

Ma vist olen liiga vana peer, kuna tundub kuidagi häiriv, et maja sees on nii palju vahtplasti. Kas siis tõesti krohvitakse seda seina ? Julgen oletada, et sisemine betoon kogub niiskust ning muutub jahedaks. Või siis tekivad ajapikku probleemid, mida seestpoolt soojustamisel esineb. Olen näinud ka vastupidiseid variante, kus paneelide sees on vaht.

Uurisin ka seda asja. Betoon ei kogu niiskust ja ei saa ka jahedaks minna, kuna suurem osa soojustus on ju väljaspool. See 50mm soojustust ei ole sama, mis soojustamata majaseina seestpoolt soojustamine. Neopor pidi soojust tagasi peegeldama, seega soojus läheb läbi betooni ja põrkab paksu neopori pinnalt tagasi ja hoopis salvestub betoonis. Uurisin lisa ka TTÜ-st mõnelt tuttavalt ja nemad kinnitasid suures mahus müügimehe juttu.

See jutt kehtib ainult Thermomaja (izodom) plokkide puhul. Reideni plokil on sama palju soojustust nii sees kui väljas ja see pidavat tekitama siiski niiskuse ohu betooni sees.

[Toivom]

Kandva seina paksus on küsimus arhitektile, konstruktorile. Betoonpaneelide toetamine võib küll keeruliseks minna aga vahelage saab ka taladele toetada.

Välisseintele saab toetada küll. Küsimuspigem selles, kui oleks vaja toetada maja siseseinale kahelt poolt paneelid. Sellisel juhul jääb see 150 mm väheks. Aga siseseina ei ole mõtet termoplokist teha ka ju.

[Urmas]

Tere,

olen neid termoplokke uurinud ja tuleb välja, et Eestis on nendest ehitatud lausa paarsada maja. Seega võiks see ju sobida maja ehituseks.

Toivo

Kakssada porikärbest ühe lehmakoogi peal ei tähenda veel seda, et lehmakook oleks maitsev kõigi jaoks.

Olen näinud ühe penomaja müüre. Seinad olid täisvalamise ajal ära vajunud, st seda, et kui kavatsed ise laduda ja sa ei tea kõiki ladumise-täisvalamise nüansse, on võimalik, et hiljem ei jõua sa ennast maapõhja vanduda ja iseladumisel kokkuhoitud raha maksad sise- ja välisviimistlejatele, et nood teeksid sellest jamast enam-vähem sirged seinad. Kui isegi mitte rohkem!?

[Toivom]

Tere,

olen neid termoplokke uurinud ja tuleb välja, et Eestis on nendest ehitatud lausa paarsada maja. Seega võiks see ju sobida maja ehituseks.

Toivo

Kakssada porikärbest ühe lehmakoogi peal ei tähenda veel seda, et lehmakook oleks maitsev kõigi jaoks.

Olen näinud ühe penomaja müüre. Seinad olid täisvalamise ajal ära vajunud, st seda, et kui kavatsed ise laduda ja sa ei tea kõiki ladumise-täisvalamise nüansse, on võimalik, et hiljem ei jõua sa ennast maapõhja vanduda ja iseladumisel kokkuhoitud raha maksad sise- ja välisviimistlejatele, et nood teeksid sellest jamast enam-vähem sirged seinad. Kui isegi mitte rohkem!?

Väga head tähelepanekud on need. Sain selle teema kohta ka mingid vastused. Thermomajal on mingid nende enda tellingud/ toed. Need kinnitatakse tüüblitega seina külge ja see peaks hoidma seina sirgena. Öeldi ka seda, et betoonivaluks antakse kaasa juhendid. Põhiline asi on see, et betooni ei tohi täiskiirusel pumbata, muidu võib viltu vedama hakata. Ja siis kui betoonivalu on tehtud, on võimalik seinu veel loodida ja vajadusel ühele või teisele poole kallutada. Kuigi thermomaja plokid pidavat koos püsima kuni 5m kõrguse valu puhul, soovitati algajatel valada korraga pool maja kõrgust ehk kuni 1,5m. Ja siis paari päeva pärast teine pool. Vilunud ehitajad valavad aga ikkagi 2,5-3m korraga.

Mulle tundub see asi ikkagi sobivat, kuna maja hind tuleb minu kalkulatsiooni järgi sama, aga igasugused külmasillad on sellega justkui välistatud.

Ja see ei ole mitte penomaja, vaid ikkagi betoonmaja. See peaks välistama ka mõrade tekke, mis on alatine probleem igasuguste plokkide ja veel enam puitmajade puhul.

[Teiprol]

Head kaasvõitlejad, olen ehitanud 85 antud tehnoloogia põhist ehitist. Antud tehnoloogia, nagu iga teinegi ehitustehnoloogia, omab oma eeliseid ja oma puudusi. Eelised tulenevad tehnoloogiast endast aga puudused peamiselt sellest, et kasutajatel/ehitajatel puuduvad teadmised ja piisavad kogemused. Ka antud foorumi postitustes on näha müügimeeste tinistava jutu tagajärgi. Tehnoloogilises mõttes on tegu elamuehituse valdkonnas küllalt mõistliku lahendusega aga kindlasti ei saa selle tehnoloogia põhiseid hooneid ehitada odavamalt kui ehitusplokkidest + lisatavast soojustusest hooneid - rääkigu materjalide müügimehed, mida tahes.

Ma jagaksin meelsasti oma teadmisi ja kogemusi tehnoloogiast ja paigaldusest, aga teeksin seda meelsamini telefoni teel või kohtumise käigus - siinses foorumis ei ole (vist) lubatud telefoninumbreid jagada aga kasutajanimest leiate vihje ja veebist telefoninumbri. Kohtumiseni Ehitusmessil E-15 Margus

[aero]

...
Mulle tundub see asi ikkagi sobivat, kuna maja hind tuleb minu kalkulatsiooni järgi sama, aga igasugused külmasillad on sellega justkui välistatud.

Kavatsed ise penost legodega mängima hakata? Kui plaanid töö sisse osta siis peaksid ikka ehitaja kalkulatsioone arvestama.

Ja see ei ole mitte penomaja, vaid ikkagi betoonmaja. See peaks välistama ka mõrade tekke, mis on alatine probleem igasuguste plokkide ja veel enam puitmajade puhul.

Ma elan väikeplokist majas ja ma ei saa aru mis mõrade probleemist sa räägid. Enne elasin väikeplokkidest kortermajas. Ühes toas oli tõesti sisemises krohvikihis pragu, akna alanurgas. Ma arvan, et 40a vanale majale võib andeks anda ja et need ajad kus ehitaja mördi seest pool tsementi pihta pani, on möödas.

[Külaline]

See jutt kehtib ainult Thermomaja (izodom) plokkide puhul. Reideni plokil on sama palju soojustust nii sees kui väljas ja see pidavat tekitama siiski niiskuse ohu betooni sees.

Peale valamist suudab betoon ära kuivada termoplokis. Hiljem valmis majas, kus on toimiv ventilatsioon ning korras katus, hakkab termoplokis olev betoon niiskust koguma? Mis rumal jutt see on?

Ei ole vahet kas reideni või izodom plokk, niiskust sinna ei tule kui sul just toas bassein ei ole või õhuniiskus 99%

Vastan ka mõnedele küsimustele omalt kogemuselt:

Siseviimistlus ja kinnitamine termoplokk seintel:

Enimlevinud on karkass ja kips. Kui on teada, et tuleb raske seinamööbel, siis võib paigaldada kipsi taha veel osb.

150 või 120 mm betooni?

Kuna thermomaja plokk on tunduvalt kallim oma tiluliluga, siis paistab et nad üritavad õigustada/ülistada oma toodet igal võimalikul juhul. Samamoodi on kodulehel jutt, et neil on ainsana kõikvõimalikud nõuded ja paberid olemas.
Reideni termoplokil on täpselt samamoodi. Järelikult on mõlemad kasutatavad ühtemoodi ja täidavad nõuded.
Rahalises mõttes eelistaks vähem betooni ja soodsamat blokki, kui tulemus sama.

Seinte kõrgus ja betoneerimine:

Kui on kogemust ja korralikult toestatud, siis ilmselt valatakse terve korrus ka korraga.
Mõistlikum on ikkagi 4-5 plokirea tagant valada ehk 2x korruse kohta. On kindlam, et sein jääb otse ja betoon jõuab igale poole kuhu vaja.