Soojustagastusega ventilatsioon või sundäratõmme

[aero]

Pead silmas Amazoni arvustusi? Kui andur (koos lcd ja korpusega!) maksab Eestis 2x vähem kui näiteks Arduino/Raspberry-ühilduvad co2 sensorid (sensor trükiplaadil, korpuseta, lcd-ta ) amazon uk-s ... ega siis ei tasu ootusi väga kõrgele upitada selle technoline toote osas.

Elektroonika hobinokitsejatele on neid andureid nii Arduino jaoks (väljastab digitaalse on/off signaali) kui ka Arduino/Raspberry jaoks (analog + TTL väljund)

[Külaline]

Tere

Sooviksin leida kahekorruselisele maja sellist ventilatsiooni lahendust, et igasse tuppa (elutuba, kabinet, magamistoad) panen läbi seina soojustagastusega fresh klapid ja niisketesse ruumidesse ventilaatorid, mida saaks wireless juhtida. Kuna need soojustagastusega vent klapid võiksid töötada paaris, siis saaksin arvutist ära määrata klappide asukohad, et nad saaksid töötamisel teineteisega arvestada. Klapid peaksid olema niiskus ja CO2 anduritega.

Mulle tundub, et kõik fresh klapid, mis müügil on, on toapõhised või juhtmega paaris sünkroniseeritavad. Me peaksime juhtme ajastust nüüdseks ikka väljas olema. Samas ma ei välista, et mõni pakkumine on mul kahe silma vahele jäänud.

Palun soovitusi.

Kõike paremat ja ette tänades!

[keemik]

Nende klappide müratase on ka kõige madalamal kiirusel üle 20 dB. Ise neist loobusin sel põhjusel.

[Külaline]

Nende klappide müratase on ka kõige madalamal kiirusel üle 20 dB. Ise neist loobusin sel põhjusel.

Olen aru saanud, et osadel klappidel on ventilaator väljapool, mistõttu peaksid need vaiksemad olema!?

[Külaline]

Nende klappide müratase on ka kõige madalamal kiirusel üle 20 dB. Ise neist loobusin sel põhjusel.

Olen aru saanud, et osadel klappidel on ventilaator väljapool, mistõttu peaksid need vaiksemad olema!?

Just nimelt peaks, aga paraku pole

[Külaline]

Nende klappide müratase on ka kõige madalamal kiirusel üle 20 dB. Ise neist loobusin sel põhjusel.

Olen aru saanud, et osadel klappidel on ventilaator väljapool, mistõttu peaksid need vaiksemad olema!?

Just nimelt peaks, aga paraku pole

Talvel külmaga võivad välised ventilaatorid jäätuda ja seepärast neid põhjamaades ei kasutata. Lähevad tasakaalust välja, jäävad kinni, ...
ping

[hambakari]

kas nii saaks ka teha, et ühte tuppa paneks mingi tavalise fresh klapi(kütteallika kohale) ja teise tuppa väiksemat sorti soojustagastusega ventilaatori vms? et ühest toast võtaks nagu värsket õhku sisse ja teisest puhub siis paksu õhu välja ning mingi osa sellest veel tagastab ka teatud aja tagant?
ainult et mis seadmed need siis olema peaks ja kas siit ka sobiks miskit?
http://savent.ee/tooted/#type-5

[Külaline]

kas nii saaks ka teha, et ühte tuppa paneks mingi tavalise fresh klapi(kütteallika kohale) ja teise tuppa väiksemat sorti soojustagastusega ventilaatori vms? et ühest toast võtaks nagu värsket õhku sisse ja teisest puhub siis paksu õhu välja ning mingi osa sellest veel tagastab ka teatud aja tagant?
ainult et mis seadmed need siis olema peaks ja kas siit ka sobiks miskit?
http://savent.ee/tooted/#type-5

kõike saab teha , aga ennem arvuta välja "mingi osa" ja "teatud aja tagant" ning mõtle milline "müra" või ehitustöö sellega kaasneb või kuidas see peaks su elu kergemaks tegema. Üldjuhul on siis juba mõistlikum panna soojustagastusega ventilatsiooniseade köögikubu asemele ja lihtsalt venttorud tubadesse laiali vedada.

[smeden]

Tere,

Sundventilatsioon

See on ventilatsiooni tüüp, mis on kõige kvaliteetsem, puhtam ja tervislikum. Sellise lahenduse juures paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat, mis tekitab mehaanilise sissepuhke ja väljatõmbe. Ventilatsiooniagregaadiga on võimalik paika panna õiged õhukogused, mis on vajalikud hoone korrektseks ventileerimiseks. Samuti filtreeritakse ja soojendatakse välisõhku ennem kui see puhutakse ruumidesse. Suureks plussiks on ka küttekulude kokkuhoid, sest agregaadiga ventilatsiooniga ei puhuta hoonest soojust välja vaid salvestatakse ja puhutakse isegi kuni 90% hoonesse tagasi.

Sisuliselt on see üks ja sama ,kuid pidev õhuliikumine ning mis põhiline - värske õhu hingamine ja seda soojendada selle sama heitõhuga mis meil on toas - vahetame puhta musta vastu!

[Maikkel]

Siin teemas paistab eksperte palju olevat. Viskan ka oma paar lihtsat küsimust siia.

Planeeritava uue 190m2 ventilatsiooni disaini jaoks soovitate pöörduda arhitekti või ventilatsiooni firmasse?

Puusalt öeldes mis eelarvega tuleks arvestada viilkatusega kahekordse 190m2 suurusega hoone soojustagastusega süsteemi ehitusel?
Kui keegi oskaks puusalt välja tuua disaini hinna, materjali hinna ja paigalduse hinna. Oleks eriti äge.

Soojustagastusega süsteeme reklaamitakse, et säästad hirmsalt küttekuludelt. Kuid on mingeid näiteid palju see päriselt odavam tuleb kui soojusvaheti enda elektrikulu, rääkimata soetusest kah sisse arvestada?

Maja tuleb väga hea soojustusega, ning puude pealt katla küttega.

[aero]

Tellijale on mugav kui vendi jm eriosade projekteerimine käib arhitekti kaudu. Kuna sa majja puukatelt plaanid, siis mugavus vist väga suurt prioriteet ei ole...

Soojusvahetil ei ole elektrikulu. Elektrit tarbivad ventikad. Need tarbivad ka koos soojusvaheti takistusega nii vähe, soojusvaheti ärajätmisel sealt olulist säästu loota küll pole.

[võhik]

...Soojustagastusega süsteeme reklaamitakse, et säästad hirmsalt küttekuludelt...

2x maja aga 140 m² ja kuubikujuline.
Agregaat MUH Ilmava Digit oli 14 000.- (käibemaksuta), torud, plafoonid ja töö, mis sisaldas ka disaini 9000.- (samuti sulas).
Aasta siis oli 1999 ja rahaks oli kroon.

Hiljem juhtusin kord mõõtma talvel väljaviskava toru pinnatemperatuuri - no see oli miski +16 °C, nii, et erilisest tagastusest nagu rääkida ei saa, ehkki töötab üldiselt madalal kiirusel ja aega temperatuurivahetuseks peaks nagu olema. Aga kuna elan ahjukütterajoonis ja suuur maante kõval, siis filtrid on küll räpased, seega vähemalt sodi püüab.


passi järgi on esimesel kiirusel tarbitav võimsus 39 W -- aastas tuleb siis 342 kWh. Vahel on teisel kiirusel (64 W) Kui pikalt ära olen, siis lülitan hoopis välja. Filtreid ei osta, lõikan kangast ise,

[aero]

juhtusin kord mõõtma talvel väljaviskava toru pinnatemperatuuri - no see oli miski +16 °C, nii, et erilisest tagastusest nagu rääkida ei saa

Mõõtsid väljas katusel või tehnoruumis? Olen ka mõõtnud aga numbreid ei mäleta . Mäletan, et katusele minev väljavise ja värske õhu sissevõtt olid mõlemad oluliselt jahedamad kui +16°ruum ja ülejäänud 2 toru.

[võhik]

Mõõtsin torude püstakus - omaette šaht ...

[aero]

Siinkohal oleks vist hea teada kas sa tehnošahti tempi ka mõõtsid ja kas see on köetud ruumidest mingi soojusisolatsiooniga eraldatud või mitte. Mul jooksevad seal kõrvuti vendi ja kubu väljavisked ning tubadesse minevad ja tulevad torud. Kogu torudevaheline õhuruum on villa täis pandud, ei saa sealt eriti mõõta.