Lintvundament talveks seisma

[mkubi]

Külaline, kas sind polegi vanemad õpetanud kaotama ? Vaeseke.

[Külaline]

Külaline, kas sind polegi vanemad õpetanud kaotama ? Vaeseke.

Palju õnne! kui sinu vanemad sind õpetanud pead liiva alla peitma lolluse ja populismi ees.
Kindlasti oled saanud kiirkursused kuidas valutult foorumis pesitsevatele gurudele piiksu pugeda.

[mkubi]

Külaline. Meil algas vaidlusmoment selle üle, kas kiiresti ehitatud maja on üldjuhul ajakestvam, kui kiirelt ehitatud maja. Sinu viimased tõestamised aga vihjavad vaid sellele, et maja saab küll kiiresti ehitada. Saab küll, kuid selline maja ei saagi kunagi valmis, kuna pidevalt vajab lappimisi. See on samuti ajakulu. Rahakulule lisandub ka talveperioodil suurem kütmine, kuna see on reegel, et soojustust pannakse täpselt nii palju, kui palju jagab tellija ehitusest. Ning Alexandrid ei oska tavaliselt terviklikku soojustust realiseerida. Näiteks jäetakse välisseina ja katusesoojustus korralikult sidumatta ning mõne aastaga vajub ava sisse.

Keegi ju ei tea, kui iseseisev ning kui tähtsat rolli sa ühiskonnas täidad. Vb ongi sinu energia suunamine maja ehitamine tohutu talendi raiskamine. Lihtsalt sinu kirjavigade ja agressiivse mõttekäigu pealesurumise tõttu julgesin oletada, et oled see nn lumehelbekese põlvkonna esindaja.

Ja paljudel inimestel on rohkem aega, seetõttu on nende soov midagi enda kätega ära teha, suurem. Mina töötan ööpäevas 3-4h ning saangi ehitada maja 4-5a perspektiiviga, laenu võtmatta. Mulle meeldib ehitus, kuna olen sel alal töötanud ning istuva töö kõrvalt on kasulik end liigutada.

Juhul, kui saad maja ehitada ainult panga abiga, kas poleks mõistlikum hetkel enda ressursid suunata sissetuleku suurendamisele ning töötamise ajakulu vähendamisele ?

[Külaline]

selline maja ei saagi kunagi valmis, kuna pidevalt vajab lappimisi.

Suudad sa argumenteeritult esile tuua, mida on vaja lappida?(Urmase toodud näited on ekstreemsus)

Rahakulule lisandub ka talveperioodil suurem kütmine, kuna see on reegel, et soojustust pannakse täpselt nii palju, kui palju jagab tellija ehitusest. Ning Alexandrid ei oska tavaliselt terviklikku soojustust realiseerida. Näiteks jäetakse välisseina ja katusesoojustus korralikult sidumatta ning mõne aastaga vajub ava sisse.

Täiesti segast paned! Mis alexandrid,mis soojustused, mille suurem kütmine?
Väidad, et Eestis on pädevad ametimehed otsas ja erasektoris ehitatakse vaid villaga soojustatud viilkatusega eramuid ja seda päeval kontoris leiba teenivate, ning õhtuti perele kuuluva aja arvelt, pädevate pereisade poolt?
Tõsine naiivitar oled! Terve foorum kubiseb nendest iseehitajatest kes ei tee tihe ja harvkeermel vahet ja nüüd äkki selline pädevus? Iseendale vastu ei räägi äkki?

Keegi ju ei tea, kui iseseisev ning kui tähtsat rolli sa ühiskonnas täidad. Vb ongi sinu energia suunamine maja ehitamine tohutu talendi raiskamine. Lihtsalt sinu kirjavigade ja agressiivse mõttekäigu pealesurumise tõttu julgesin oletada, et oled see nn lumehelbekese põlvkonna esindaja.

Kle. sina filoloogist lumehelbeke, jäta minu klassifitseerimine, ja loe enda tekst kriitilise pilguga läbi, enne kui tuled targutama.

Juhul, kui saad maja ehitada ainult panga abiga, kas poleks mõistlikum hetkel enda ressursid suunata sissetuleku suurendamisele ning töötamise ajakulu vähendamisele ?

No see lause ütleb kõik! Klassik on rääkinud! Kuldsed sõnad! Soovitan kõigil laenuga ise-ehitajatel see lause oma poolelioleva onni elutoa seinale maalida, rasvaselt.
Kõik need jutud vajumisest, mõradest, niiskusest, küttekuludest jne. on folkloor! inimeste enda otsitud vabandused elukestvale ehitusele mis tegelikult on tingitud saamatusest, likviidsete vahendite puudumisest, tüdimusest jne.
Kogu maailm ehitab kiirelt, tarbib kiirelt, elab kiirelt, aga meie siin oma piiritust tarkusest ehitame võimalikult kaua, sest nii pidi õige olema ja mingi vill pidi kuskil ära vajuma. absurd

[Külaline]

Tsement vajab kõvenemiseks aega ja vett. Seetõttu jäetakse vundament enne karbi pealeehitamist seisma. Samuti tagasitäide vajub vihma ja lumega, mistõttu hiljem riskid väiksemad põranda pealevalamisel.

Fibo on muidugi kehv materjal vundamendiks, seetõttu võiks ta tõepoolest vihma ja lume eest katta ja kindlasti mitte jätta mitmeks hooajaks seisma.

Plaatvundamendiga on riskid suuremad seismajätmisel.

Selle üllitise autor ei tohiks laiadele massidele valet levitada, mitte ükski väide selles tekstis ei ole pädev!
Krt. mine ehituskooli kui tahad kangesti ehitajaks saada.

[mkubi]

selline maja ei saagi kunagi valmis, kuna pidevalt vajab lappimisi.

Suudad sa argumenteeritult esile tuua, mida on vaja lappida?(Urmase toodud näited on ekstreemsus)

Näiteks selles videos, kus 4 minuti peal omanik räägib maja vajumisest.

https://www.youtube.com/watch?v=Z90ok41t6KM

[Külaline]

Näiteks selles videos, kus 4 minuti peal omanik räägib maja vajumisest.

Ja see ongi su argument!
Naiivitar, videos ei kajastu mida peeti silmas vajumise all, sellest rääkiv noor naisterahvas ei tee tõenäoliselt vahet kruvil ja naelal ja kogu loos jääb kõlama positiivne sõnum maja kohta.
Sinu poolt kontekstist välja rebitud lause jupp nimetatakse OBS info.(odna baba skasala)
Argumenteeri edasi.

[mkubi]

Külaline, kas tõesti lootsid, et sul on õigus ? Ma olen endapoolsed argumendid juba esitanud. Ei näe vajadust siin jututuba pidada. Annaks sulle enda kontaktandmed, kuid rumalad inimesed on väsitavad.

[Külaline]

Märtsi keskel alustasin, augusti alguses kolisin sisse. Laed põrandad mõlemal korrusel valatud.
Neli aasta juba sees elatud, pole ühtegi mõra ega pragu ei sees ega väljas, ega ka mingeid vajumisi.
Ka termokaamera pilt tiptop.
Mida ma selle vajumise ootamisega oleks saavutanud?

[Külaline]

Tsement vajab kõvenemiseks aega ja vett. Seetõttu jäetakse vundament enne karbi pealeehitamist seisma.

Eriti targa inimese argument, edasi ei ole tõesti millestki rääkida.

[Külaline]

Tsement vajab kõvenemiseks aega ja vett. Seetõttu jäetakse vundament enne karbi pealeehitamist seisma.

Eriti targa inimese argument, edasi ei ole tõesti millestki rääkida.

Tugevama vundamendi saab betoneerides jahedama ilmaga.
Aastavanuselt on aga madalamal
algtemperatuuril kivinenud
betooni tugevus 10...15%
võrra kõrgem.
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... Gg&cad=rjt
https://www.google.ee/search?newwindow= ... ine+talvel&*
Korralik, kõva vundament ei tohiks vajuda aga elementmajade monteerijad räägivad, et kui nemad maja monteerima lähevad on (laseriga valatud), tellija poolt mõni kuu varem tehtud, vundament pahatihti kuni 3cm kõveraks vajunud.
ping

[Külaline]

Tugevama vundamendi saab betoneerides jahedama ilmaga.
Aastavanuselt on aga madalamal
algtemperatuuril kivinenud
betooni tugevus 10...15%
võrra kõrgem.

Loe sealt samast edasi tarkur...
Positiivne efekt, mille annavad betoonisegule ja kivinenud betoonile madalad plusstemperatuurid, jääb üldises
plaanis teisejärgulisele kohale. Et betoon külmudes ei kahjustuks, tuleb vältida betooni külmumise võimalust enne
kriitilise tugevuse saavutamist. Ehituse tempokuse tagab betooni temperatuuri garanteerimine
tasemel +10…20 ºC. Külmumistäppi alandavate lisandite kasutamine tuleb kõne alla vaid juhtudel, kui betooni
pole praktiliselt võimalik külmumise eest kaitsta ...
Nõrk!
Äkki leiad veel lolle vabandusi oma kummi-venitamisele.

[Külaline]

Tugevama vundamendi saab betoneerides jahedama ilmaga.
Aastavanuselt on aga madalamal
algtemperatuuril kivinenud
betooni tugevus 10...15%
võrra kõrgem.

Loe sealt samast edasi tarkur...
Positiivne efekt, mille annavad betoonisegule ja kivinenud betoonile madalad plusstemperatuurid, jääb üldises
plaanis teisejärgulisele kohale. Et betoon külmudes ei kahjustuks, tuleb vältida betooni külmumise võimalust enne
kriitilise tugevuse saavutamist. Ehituse tempokuse tagab betooni temperatuuri garanteerimine
tasemel +10…20 ºC. Külmumistäppi alandavate lisandite kasutamine tuleb kõne alla vaid juhtudel, kui betooni
pole praktiliselt võimalik külmumise eest kaitsta ...
Nõrk!
Äkki leiad veel lolle vabandusi oma kummi-venitamisele.

Tubli. Lugemine paistab selge olema.
Aga loe veelkord mu postituse lõpus olevat praktikute tähelepanekut vundamentide vajumise mõõtmise kohta mis on tehtud kuid hiljem, pärast valu.
Mina olen sõnumitooja ja ma ei osuta teenust.
ping

[Külaline]

Korralik, kõva vundament ei tohiks vajuda aga elementmajade monteerijad räägivad, et kui nemad maja monteerima lähevad on (laseriga valatud), tellija poolt mõni kuu varem tehtud, vundament pahatihti kuni 3cm kõveraks vajunud.

Nõrk!
Järjekordne OBS. millised monteerijad, miks tuuakse esile elementaarne tarvik "laser", arusaamatu kuni 3cm?
kas siis 4cm on välistatud?
Ei tõsiselt, mine kooli ja lõppeta linnalegendide levitamine.

[Urmas]

Ei tõsiselt, mine kooli ja lõppeta linnalegendide levitamine.

Tundub, et külaline on lihtne kinnisvara arendaja, kelle jaoks kvaliteet on savi? Muidu ei tuleks sellist reaalsusele mittevastavat juttu.

[Külaline]

Muidu ei tuleks sellist reaalsusele mittevastavat juttu.

Nüüd maaler Urmas on sinu tõehetk, küsiks otse; kui mitu eramu vundamenti reaalselt oled rajanud, ehitanud, monteerinud, et sellel teemal nii usinalt kaasa räägid?
puukuurid jätaks välja.

[Külaline]

Muidu ei tuleks sellist reaalsusele mittevastavat juttu.

Nüüd maaler Urmas on sinu tõehetk, küsiks otse; kui mitu eramu vundamenti reaalselt oled rajanud, ehitanud, monteerinud, et sellel teemal nii usinalt kaasa räägid?
puukuurid jätaks välja.

Pahtel ja värv ei ole maja konstruktsioone jäigastavad elemendid, vaid siseviimistluse varindid! Jama hakkab mujalt, aga millegipärast süüdistatakse jamades viimast tegijat ehk maalrit. Miks? Parandusi peab tegema kes? Maaler! Miks kui tema ei ole pragude põhjustes süüdi?

Urmas

[Külaline]

Muidu ei tuleks sellist reaalsusele mittevastavat juttu.

Nüüd maaler Urmas on sinu tõehetk, küsiks otse; kui mitu eramu vundamenti reaalselt oled rajanud, ehitanud, monteerinud, et sellel teemal nii usinalt kaasa räägid?
puukuurid jätaks välja.

Kuna olen üpriski uudishimulik, siis loe kasvõi seda teemat viewtopic.php?f=4&t=57674

Urmas

[Külaline]

Pahtel ja värv ei ole maja konstruktsioone jäigastavad elemendid, vaid siseviimistluse varindid!

On keegi seda väitnud?
Vaata Urmas, kui kuskile toanurka pragu venib, siis ei ole sinu pädevuses süüdistada vundamenti. Jätaks sellised ekspert-arvamused vähe rohkem koolis käinud tegelastele.

siis loe kasvõi seda teemat viewtopic.php?f=4&t=57674

Sa väidad seal, et juhtum mõradega on sinu esmakordne kogemus ja varem pole sellist jama toimunud! Siin teemas räägid vastupidist, vähe segast ei pane kõige nende vajumiste, mõrade jms?
Majal ja majal on üüratu vahe, kui keegi peab silmas kuhugi sirtsu-sohu rajatud ilma projektita krt. teab mis materjalist onni, siis see on tema traagika ja kogemus.
Mina pean silmas korraliku eeltööga, läbimõeldud projektiga, korraliku taustaga ehitusettevõtja poolt rajatud eramut.
Aga nagu selgub ei ole laps-ehitaja mkubi ja maaler Urmas veel kordagi trehvanud nägema sellist maja.
Urmas vist nagu on, vähemalt on jäänud selline mulje.
Küsiks, et kas häbi ei ole?
Lihtsalt jahuda, hämada ja vaielda ilma ühegi tõsiseltvõetava argumendita, väita, et kõik vundamendid vajuvad 3cm, betooni tuleb jahedas valada ja mida veel. siin on nii palju lollusi kõlanud, et teema muutub juba folklooriks.
Ei ole välistatud, et mingi seltskond tegelasi kes nimetavad end ehitajateks, vorbivadki selliseid vajuvaid vundamente mis peavad laagerduma paar aastat enne kui peale astuda tohib, aga see ei saa olla kujunenud normiks. Või on?
Lisan lingi, tõenäoliselt Urmase õudusunenägu;https://www.youtube.com/watch?v=73ZbtY07TOk

[fgh]

Iga vundament vajub, sest tegu on liigutatud maaga. Kui tehakse tagasitäidet või alust, siis saavutatakse pinnase tihendamine kusagilt 98%. Meetri peale on see 20 mm vajumist. Igale vajumisele on lahendused konstruktsioonide näol olemas. Pinnase vajumine on tavalise madalvundamendi puhul tühine asi. Pigem võiks pöörata tähelepanu vahtplast mahumuutustele koormamisel. Kuna normaalse maja põrandasoojustus on kohati juba 300mm ja kasutatakse valdavalt EPS100 vahtplasti, siis paigalduse kvaliteet, kihtide arv ja deformatsioon koormuse all genereerib huvitavaid numbreid.

Seega väide, et vundament ei vaju ei päde.
Samuti ei mõjuta oluliselt üle talve seismine vundamendi tihenemise kvaliteeti.

Kui on normaalsed lahendused, head materjalid ning kvaliteetne tööjõud, siis pole vajumised mingi probleem ja nende number on olematu.

Mis puudutab aeroc maju, siis nende seintes toimuvad olulised muutused esimesel kütteperioodil just niiskuse tasakaalustumisel. Sellest ka probleeme pragudega. Samas need on tootja poolt lahendatud kvaliteetsete materjalide ja õigete töövõtetega.

Kui teha asju nii nagu peab, siis kõik probleemid on lahendatavad. Tänapäeval pole ühtegi mõistliku põhjust vundamendi talvitumisele. Ilmselt ka pole mõistlik venitada ehitamisega 5 aastat, rahaliselt tuleb lõpuks kallim kui tellitud tööjõud.

[rokikas]

Kui teha asju nii nagu peab, siis kõik probleemid on lahendatavad. Tänapäeval pole ühtegi mõistliku põhjust vundamendi talvitumisele. Ilmselt ka pole mõistlik venitada ehitamisega 5 aastat, rahaliselt tuleb lõpuks kallim kui tellitud tööjõud.

[rokikas]

....Ise ehitades ei ole objektil nii palju Vladimireid, Sergeid, Andreid, Georgisid.

... Ning Alexandrid ei oska tavaliselt terviklikku soojustust realiseerida. ....

On see nüüd ksenofoobia, russofoobja või lihtsalt oled peast "sinine äratus"?

[Urmas]

siis loe kasvõi seda teemat viewtopic.php?f=4&t=57674

Sa väidad seal, et juhtum mõradega on sinu esmakordne kogemus ja varem pole sellist jama toimunud! Siin teemas räägid vastupidist, vähe segast ei pane kõige nende vajumiste, mõrade jms?

Ära palun topi mulle suhu sõnu, mida ma pole öeldnud! Tolles viidatud teemas oli see esmakordne ja ma esitasin seal küsimusi ning oma arvamuse, mitte ei väitnud midagi konkreetset!
Kui sa natuke tähelepanelikumalt vaataksid ka postituste kuupäevasid, postitustes kirjutatud ajalisi viiteid ja paneks need kasvõi peas ajalisse järjekorda, siis äkki jääks ära niisama lahmimine või kuidas?

[Urmas]

Samuti ei mõjuta oluliselt üle talve seismine vundamendi tihenemise kvaliteeti.

Millegipärast arvan, et teema algataja võiks selle lause meelde jätta.

[Urmas]

Lisan lingi, tõenäoliselt Urmase õudusunenägu

Lahe klipp, aga autorist on kahju. On teine oma ametialases arengus kuhugi toppama jäänud. Kui ikka inimene ei tee vahet pragude tekke põhjuses ja materjalis, siis elagu ta oma õndsas tellise kummardamise usus edasi.
No ja muidugi see ladumise kvaliteet, need erinevad materjalid jms "pisiasjad", mis klipist jäid silma, ei kannata isegi mitte kriitikat. Nende seinte ladumise kvaliteedi kohta ei saa panna hinnet 5 palli süsteemis, vaid võiks öelda tema enda sõnadega- "puhas dermoo".