Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Külaline]

Kui suut 1-faasilist liitumist Elektrilevi lubab? Kortermajades on küll 32 A ja äkki isegi 40 A, aga aga eramajades vist mitte üle 20 A ja sellest jääb majale ikka väheks.

20A x 230V x 24h x 30 p teeks umbes 3300 kWh kuus. Saaks otseelektriküttel eramu ära toita jaanuaris.
Hajutage tarbimist

Kolmefaasilise võrguühenduse ja ühefaasilise inverteri korral võiks tundlikud pidevad tarbijad(külmik?) olla inverteri faasil,
Prostamad võimsamad aktiivkoormused (veekann, triikraud, pliit) võiks olla ühendatud miski voolureleega, et juhul, kui võrgu poole minev särts on suur, siis on nad inverteri faasis, kui seda hakatakse üle koormama, ehk ka selles faasis hakatakse võrgust kõvasti tarbima, siis ühendatakse need teistesse faasidesse.
Külmkapi mootor ei taluks ilmselt sellist plõksimist, lihtsamale elektripliidile ei tohis see suurt miskit teha.

Kuidas inverter ise talub, kui tema ahelas võrgu pool tehakse suht võimsaid ümberlülitusi?

[Külaline]

sul ei tule ju seal jaanuaris ega muudel kütteperiodi kuudel seda 3000+-t kWh-i. müüd (loe:kingid) sentide eest suvel võrku ja hakkad talvel eurode eest tagasi ostma.

[Küülaline]

20A x 230V x 24h x 30 p teeks umbes 3300 kWh kuus

Seda muidugi, ma kulutan kolm korda vähem, aga 4,6 kW on ikka väga suur piirang ja hirmus konraktorite klõbin, elektrikerise ja boileri korral. Korralikku kerist ja elektripliiti ei saagi tegelikult ühendada.

[jaguar3]

Täislaks on 15 muidugi. Mina ei viitsi oma süsteemi mingite ümberlülitustega mõtetult keeruliseks ajada. Täitsa piisab kui pistikud on inverteeri faasi all. Pistikutel istuvadki päevased põhitarbijad ju. Päeval müüa 9 sendga ja öösel kütta boilerit 8-ga - täpselt nii mul ongi praegu, lihtsalt ei lähe suurt midagi võrkku veel, vaja paneele juurde osta. Plaanis lisada veel üks 3kW süsteem teisele faasile.

[Küülaline]

Inverter peaks mõõtma tarbimist faasides ja jagama toodangut vastavalt sellele.

[jaguar3]

Hea oleks:) Aga pole sellist inverterit. Minu oma on võimeline igasugu seadmed sisse/välja lülitama zig-bee kaudu vastavalt tootmisele.

[Külaline]

Inverter peaks mõõtma tarbimist faasides ja jagama toodangut vastavalt sellele.

Aga mille taha selline lahendus jääb, miks keegi ei paku, nõudlust ju oleks?

[Külaline]

Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Raha on väga vaja.....

Mänd kinnitas konverentsil, et meie oma põlevkivi, meie au ja uhkus, ning sellest toodetud energia on sedavõrd kallis, et ei suuda turutingimustes konkureerida. Lisaks kinnitas Mänd kuulajatele, et Eesti Energia on pankroti äärel – 2015. aasta lõpus oli ettevõtte koguvõlg 952 miljonit eurot...

https://www.meiemaa.ee/index.php?conten ... rtid=74970

Mitu eurot iga Eesti elaniku kohta võlg on?
ping

Huvitav on vaadata Nordpooli tootmisbilanssi.
Leedul on tuulikuid ainult 2x rohkem kui Eestis aga leedu tuulikute võrku anta võimsus on pidevalt 5 -8 korda suurem kui meil. ? Miski pidev tuulekoridor seal.?

[Külaline]

Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Raha on väga vaja.....

Mänd kinnitas konverentsil, et meie oma põlevkivi, meie au ja uhkus, ning sellest toodetud energia on sedavõrd kallis, et ei suuda turutingimustes konkureerida. Lisaks kinnitas Mänd kuulajatele, et Eesti Energia on pankroti äärel – 2015. aasta lõpus oli ettevõtte koguvõlg 952 miljonit eurot...

https://www.meiemaa.ee/index.php?conten ... rtid=74970

Mitu eurot iga Eesti elaniku kohta võlg on?
ping

Huvitav on vaadata Nordpooli tootmisbilanssi.
Leedul on tuulikuid ainult 2x rohkem kui Eestis aga leedu tuulikute võrku anta võimsus on pidevalt 5 -8 korda suurem kui meil. ? Miski pidev tuulekoridor seal.?

Leedus napib tootmisvõimsust ja seal peavad tuulikud maksimaalselt tootma, kõik kasutatakse ära.
Aga meie peame kaevuritele palka ja riigikassasse keskonnamaksu maksma.
ping

[Külaline]

sul ei tule ju seal jaanuaris ega muudel kütteperiodi kuudel seda 3000+-t kWh-i. müüd (loe:kingid) sentide eest suvel võrku ja hakkad talvel eurode eest tagasi ostma.

Tunamullu detsembris oli mul kuu keskmine ostuhind 9,92 senti kWh eest.
Kui suvel oleks oma ülejäägi 9,2 sendi eest maha müünud, siis oleks ehk ikka abiks olnud....

[jaguar3]

Vot kui ei oleks seda "saldeeritud" jama seal vahepeal, siis keegi ei tõmblekski mingite releedega, vaid läheb see vool kuhu läheb, endale või võrkku, vahet ei ole. "Suvel võrkku ja talvel sama raha eest tagasi" toimiks ideaalselt.

[Külaline]

Vot kui ei oleks seda "saldeeritud" jama seal vahepeal, siis keegi ei tõmblekski mingite releedega, vaid läheb see vool kuhu läheb, endale või võrkku, vahet ei ole. "Suvel võrkku ja talvel sama raha eest tagasi" toimiks ideaalselt.

Kas selle saldeeritud jama pärast siis ehk äkki polegi kasulikum tarbida oma linnamajas ilma tootmata ning panna täislaks tootmist püsti hoopis maamajja , kus miskit tarbimist praktiliselt peaaegu polegi, aga see-eest lageda põllu peale, et saada max tootlus ?

[Külaline]

Ilus graafik, Eesti ja Saksa kõrvuti.
http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/graph. ... olbox=type
Siit saab arvata, et kes, kus paneelide hinna kujunemisel rolli mängib.
ping

[Külaline]

Ilus graafik, Eesti ja Saksa kõrvuti.
.....
Siit saab arvata, et kes, kus paneelide hinna kujunemisel rolli mängib.
ping

?
Tahad sellega öelda, et sakslasel tasub ka praeguse hinnaga paneelid katusele panna ja tootjatel pole miskit põhjust odavama elektrihinnaga turgudele paneelihinda langetada...?

Samas siin link uudisest, et maailma suurimaks paneelitootjaks sai JinkoSolar ja see kavatseb mullusele 6.5 GWp astamahule vähemalt 2-2.5 GWp otsa lajatada.
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... bally.html

seda aga ajal, kui globaalset paigaldusmahtu ennustatakse 10 % kukkuvat
http://c1cleantechnicacom-wpengine.netd ... GTM-69.jpg

siin võiks olla põhjust pisukeseks hinnasõjaks

[Carl]

20A x 230V x 24h x 30 p teeks umbes 3300 kWh kuus

Seda muidugi, ma kulutan kolm korda vähem, aga 4,6 kW on ikka väga suur piirang ja hirmus konraktorite klõbin, elektrikerise ja boileri korral. Korralikku kerist ja elektripliiti ei saagi tegelikult ühendada.

Elektripliidi ja kerise tarbimine on nii lühiajaline, et need võivad vabalt teistel faasidel olla

(Sõltuvalt kasutatavatest seadmetest on võimalik, et tootmise/tarbimise suhe (samal, ühel faasil), ühe poolperioodi kestel muutub. Ehk ühe poolperioodi jooksul on võimalik nii tarbimine kui ka tootmine. Kusjuures saab olla, et toodetakse 100% ja tarbitakse 100% samal poolperioodil. Sellise olukorra vältimiseks tuleb seda võtta arvesse juba süsteemi algplaneerimise faasis.)
ping

Katsetasin "tavalise" voolumõõtjaga seda olukorda kus poolperioodi alguses toodan võrku (tarbimine 0) ning poolperioodi lõpus tarbin tootmisest rohkem (pwm). Keskmine võimsus oli sama.
Voolumõõtja näitas nulltarbimist ja ledi ei vilgutanud.

Kui mõni ilusam päikesepaisteline ilm on, siis teen kaugloetavaga sama katse.

[Külaline]

20A x 230V x 24h x 30 p teeks umbes 3300 kWh kuus

Seda muidugi, ma kulutan kolm korda vähem, aga 4,6 kW on ikka väga suur piirang ja hirmus konraktorite klõbin, elektrikerise ja boileri korral. Korralikku kerist ja elektripliiti ei saagi tegelikult ühendada.

Elektripliidi ja kerise tarbimine on nii lühiajaline, et need võivad vabalt teistel faasidel olla

(Sõltuvalt kasutatavatest seadmetest on võimalik, et tootmise/tarbimise suhe (samal, ühel faasil), ühe poolperioodi kestel muutub. Ehk ühe poolperioodi jooksul on võimalik nii tarbimine kui ka tootmine. Kusjuures saab olla, et toodetakse 100% ja tarbitakse 100% samal poolperioodil. Sellise olukorra vältimiseks tuleb seda võtta arvesse juba süsteemi algplaneerimise faasis.)
ping

Katsetasin "tavalise" voolumõõtjaga seda olukorda kus poolperioodi alguses toodan võrku (tarbimine 0) ning poolperioodi lõpus tarbin tootmisest rohkem (pwm). Keskmine võimsus oli sama.
Voolumõõtja näitas nulltarbimist ja ledi ei vilgutanud.

Kui mõni ilusam päikesepaisteline ilm on, siis teen kaugloetavaga sama katse.

Antud kirjelduse järgi järeldan, et katse lähtetingimused on valesti ülesseatud.
(Ei arvanud ära anomaalia tekkepõhjust.)
ping

[Küülaline]

poolperioodi alguses toodan võrku (tarbimine 0) ning poolperioodi lõpus tarbin tootmisest rohkem (pwm)

Kuidas selline asi võimalik on, st tehniliselt teostatud?

[jaguar3]

Niisiis, kokkuvõte tootmisest/tarbimisest veebruar 2017a 3,5kWp päikesejaamaga:
jaam tootis kokku 155kWh (8 päikesepaistelist päeva oli veebruaris).
millest ise kohapeal ära tarbitud 114kWh
võrkku läks 41kWh
sellest saldeeritud 27kWh
võrgust ostetud 541kWh

Ehk siis maja tarbis kuus kokku 650kWh, sellest 114 omatoodetud. 41kWh eest tasub EE vastavalt börsi tunnihinnale. 27kWh eest saab lisaks taastuvenergia toetust.

[jaguar3]

Vot kui ei oleks seda "saldeeritud" jama seal vahepeal, siis keegi ei tõmblekski mingite releedega, vaid läheb see vool kuhu läheb, endale või võrkku, vahet ei ole. "Suvel võrkku ja talvel sama raha eest tagasi" toimiks ideaalselt.

Kas selle saldeeritud jama pärast siis ehk äkki polegi kasulikum tarbida oma linnamajas ilma tootmata ning panna täislaks tootmist püsti hoopis maamajja , kus miskit tarbimist praktiliselt peaaegu polegi, aga see-eest lageda põllu peale, et saada max tootlus ?

Seni kuni taastuvenergia toetust saab polegi kõige hullem plaan. Aga mis saab 12 aasta pärast kui toetus lõpeb? Müüd võrkku 3 sendiga maamajas ja ostad 8-15 sendi eest linnas asemele? Võtad jaama maha? See pole veel tolleks ajaks ennast 100% äragi tasunud. Ei ole kindlat reeglit, mismoodi kellegil jaama ehitada kõige kasulikum on. Iga majapidamise puhul on see individuaalne. Vajab analüüsimast vastavalt tarbimisele. Selge on see, et põhikasum tuleb ikka omatarbeks kasutatud elektrienergia eest. Oma jaam annab voolu kõige kallima tariifiga ajal. See et sul päeval on nulltarbimine võrgust ongi põhikasum. Müük võrkku on lihtsalt väike lisaboonus. Mina ise lahendasin enda süsteemi minu jaoks kõige optimaalsemal viisil, põhitarbijad (pistikud, põrandaküte ja radikas talvel, maja jahutus ja basseini filterpump+soojendus suvel) viisin ühe faasi alla kuhu ka toodan. Mõne teise majapidamise puhul selline lahendus ei pruugi aga olla parim. Vb. on targem hoopis kolmefaasiline inverter paigaldada ja päevased põhitarbijad nende vahele ära jagada. Vb. on targem mitu ühefaasilist inverterit paigaldada (nt. kui paneelid erisuundadesse on suunatud) jne., variante on palju. Endal tuli oma jaama mõte üldse sellest, et basseini vesi jääb suvel kuidagi liiga jahedaks. Vaja soojendus lisada, aga ei raatsiks eales kallist elektrit selle peale raisata. Ja filtri pump ka päevotsa uhab. Nüüd on oma elekter ja kütan palju tahan.

[Carl]

poolperioodi alguses toodan võrku (tarbimine 0) ning poolperioodi lõpus tarbin tootmisest rohkem (pwm)

Kuidas selline asi võimalik on, st tehniliselt teostatud?

Ma tegelikult inverteri tootmise poolt ei ole kontrollinud, aga eeldan, et seal käib vool pingega kenasti kaasa.
Tarbimise poole peal kasutasin lihtsat türistoriga pwm-i mille (umbes) poolperioodi keskel sisse lülitasin.
Inverter tootmine oli piiratud 900W peale ning türistoriga lajatasin poolelt perioodilt võrku umbes poole võimsama boileri.

[Külaline]

Kas see eelnevalt kirjeldatud värk pole mitte võrgu risustamine kõrgemate harmoonilistega ja miski seadusepügala järgi saad ehk selle eest nuheldud ?

[Riio12]

"Seni kuni taastuvenergia toetust saab polegi kõige hullem plaan. Aga mis saab 12 aasta pärast kui toetus lõpeb? Müüd võrkku 3 sendiga maamajas ja ostad 8-15 sendi eest linnas asemele? Võtad jaama maha? See pole veel tolleks ajaks ennast 100% äragi tasunud."
....
Ära ei tohiks unustada inflatsiooni 2..3% aastas. Vaata http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table. ... e=ten00117 eestis elektrihind 2006 , 7 eurosenti ja täna, täpselt 10 a. hiljem 12 eurosenti. Muutus +70%. Aasta 2027 siis vast 20 eurosenti. Samas investeeringu tegid Täna.
EU-s (19 riiki) on kõikjal avatud elektribörs, keskmiselt 40 kuni 60 eur MWh lisanduvad ülekandetasud ja maksud.
Eesti hinnast 12 senti on täna kodutarbijale odavam vaid ungaris 11 ja bulgaarias 9,5 . Saksas, Taanis täna 30 eurosenti / kWh nii, et arenguruumi on. Primaar energia, nafta, gaas ei saa odavneda ja nn. sekundaarne elekter jääb neist alati !? kallimaks.

Investeerimisel täna nn. paneelidesse on igati tasuv 10aastaga. Pane (10kWp süsteemi maksumus) 10000 euri panka 2% 10a tähtajalisele hoiusele, mis saad pärast inflatsiooni ja elatustaseme tõusu mahaarvamist (lihtsustatult 12000-2500-5000= 4500)

10kWp Paneelidest , ainult võrku müük börsi hinnaga lisaks 5,37 eurosenti kWh nn. taastuvenergia toetust. Lihtsustatult 10a keskmine umbes 13 eursenti kWh (aastatoodang 1MWh). 10ax1300eur= 13000 , igakuiselt laekub arvele 100 euri

Loodan , et arvutustega väga puuse ei pannud , parendage /täiendage.

[Külaline]

Rahal on siiski pärast miski väärtus, 25-30 aasta pärast pead nende paneelide utiliseerimise eest peale maksma.

Selleks ajaks on palju efektiivsemad ja kenamad asjad saadaval palju odavamalt.


See oleks sama, kui mõni tõsine talumees sügisel rehepeksugarnituuri kütaks... omal ajal oli see küll eesrindlik värk...

[Külaline]

Rahal on siiski pärast miski väärtus, 25-30 aasta pärast pead nende paneelide utiliseerimise eest peale maksma.

Selleks ajaks on palju efektiivsemad ja kenamad asjad saadaval palju odavamalt.


See oleks sama, kui mõni tõsine talumees sügisel rehepeksugarnituuri kütaks... omal ajal oli see küll eesrindlik värk...

Kui nii mõelda, siis sureme enne kõik siin maha, kui kõige efektiivsem paneel ülejärgmises elus sünnib.

Elada on vaja täna ja nüüd

No meenutame, mis raha oli meil 30 aastat tagasi, ja mida selle eest täna saaks?

[Külaline]

[quote=Külaline post_id=333378 time=1488829668
,....................

Kui nii mõelda, siis sureme enne kõik siin maha, kui kõige efektiivsem paneel ülejärgmises elus sünnib.

Elada on vaja täna ja nüüd

No meenutame, mis raha oli meil 30 aastat tagasi, ja mida selle eest täna saaks?
[/quote]

Mõne asja peaks jah kohe praegu valmis ostma, kui veel ei ole, sellise mis ajas väärtust kasvatab.

30 aastat tagasi sain vast 250 rubla kuus palka, dollari turukurss oli 1:10 vast.

https://www.google.be/search?q=pv+modul ... 47VA6S7IoM:
2,5 vatti PV elemente oleks vast saanud.

Praegun ei raatsi oma kuupalka süsteemi peale magama panna, mul kannatab järgmise aastani oodata küll, saab mõne kilovati siis ehk rohkem....