Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Kalvis]

Isegi hüdroenergial on raske juurde ja vähem reguleerida. Jõel kui sulged/avad siis uputad kas allavoolu või pealevoolu ära. Läbivooluga hüdrojaamadel ei saagi reguleerida. On üksikuid jaamu mis on vabalt reguleeritavad (Norras rohkem) kuid ka seal vaadatakse NPS hinda. On see madal, ei soovita müüa.

[Külaline]

Kui ei müü kui hind odav on, siis ongi ju järelikult teised tootjad turul, keda on nii palju, et hind on odav ja neil on selline energia mida ei saa varuda.
Kas jõuame kunagi aega, kus pumpakumulatsioonijaam pumpab vee üles päeval, sest siis on odav ja annab võrku öösel, sest siis on kallis.. ?

[Küülaline]

Kuidas teha selline tehniline lahendus, et sisse ostaks ainult sel juhul kui oma toodangust ei jätku?

[Külaline]

Kuidas teha selline tehniline lahendus, et sisse ostaks ainult sel juhul kui oma toodangust ei jätku?

akudel , jätkuvalt on austatud piirkonnas odavam energiat ja ülekandeteenust sisse osta , aga tehniliselt täiesti võimalik otsi googlest "dyi powerwall" ja nagu kõikide muude asjadega, kui ise ei oska siis hind teenuste/tootmise oma kompetentsist väljumisel järjest kallineb

[Külaline]

Kuidas teha selline tehniline lahendus, et sisse ostaks ainult sel juhul kui oma toodangust ei jätku?

1 faasi taha panna kogu tarbimine.
Eks seda peab juba algfaasis projekteerima

[Küülaline]

Kui suut 1-faasilist liitumist Elektrilevi lubab? Kortermajades on küll 32 A ja äkki isegi 40 A, aga aga eramajades vist mitte üle 20 A ja sellest jääb majale ikka väheks.

[Külaline]

Kui kõik läbi mõelda ja saun puude pealt teha, siis veab välja.
Kuuldavasti nii on seda nii lahendstud, elatakse ja toimib.

[Külaline]

Kui kõik läbi mõelda ja saun puude pealt teha, siis veab välja.
Kuuldavasti nii on seda nii lahendstud, elatakse ja toimib.

ka inimsööjad elavad täna: elektrita , saunata ja kõhud täis

[Lauri234]

Kuidas teha selline tehniline lahendus, et sisse ostaks ainult sel juhul kui oma toodangust ei jätku?

Väiksemad tarbijad, külmkapp jms oli mul tehtud 220V releega ümberlulitus kui inverter käima panna - piisavalt kiire, et seadmed sellest aru ei saaks.
Suuremad tarbijad lihtsalt käsitsi jõupisikuga ümberühendamine. ~korra nädalas oli vaja tõsta.
Nüüd on pole enam vaja, 100% offgrid.

[Külaline]

Kuidas teha selline tehniline lahendus, et sisse ostaks ainult sel juhul kui oma toodangust ei jätku?

Väiksemad tarbijad, külmkapp jms oli mul tehtud 220V releega ümberlulitus kui inverter käima panna - piisavalt kiire, et seadmed sellest aru ei saaks.
Suuremad tarbijad lihtsalt käsitsi jõupisikuga ümberühendamine. ~korra nädalas oli vaja tõsta.
Nüüd on pole enam vaja, 100% offgrid.

Releega ümberlülituse puhul ei tohiks taga olla suuri tühikäigul töötavaid assünkroonmootoreid.
Sageduse erinevuse puhul võib inverter lülitusmomendil mahapõleda.
ping

[Külaline]

Kuidas teha selline tehniline lahendus, et sisse ostaks ainult sel juhul kui oma toodangust ei jätku?

1 faasi taha panna kogu tarbimine.
Eks seda peab juba algfaasis projekteerima

On ka variant kasutada 400/230V piisava võimsusega trafot ja kahte 1F inverterit.
(Trafo peaks muidugi väikse tühijooksuvooluga olema.)
ping

[Kalvis]

Kuidas teha selline tehniline lahendus, et sisse ostaks ainult sel juhul kui oma toodangust ei jätku?

Sünkrooninverteri olemasolul ja akude puudumisel on kõige lihtsam inverter võrku paraleelselt. Kui on tootmine ja tarbid siis liigub särts automaatselt just nii nagu vaja. Kui tarbimine väiksem ja tootmine suur siis automaatselt toidad otse oma särtsuga tarbijat ja ülejääk liigub võrgu poole. On suur tarbimine ja väike tootmine siis toidad ka oma tarbijat ja puudujääva võtad võrgust. Kuna akusi pole, pole vaja teha keerukat otsust, juhtida mingit koormust. Koormust võib siiski juhtida, sest teadupärast ost-müügi hinnad pole samad aga see on tülikas. Selleks on vaja mõõta kõigis punktides voolud (tarbija, võrk ja inverter) ning teha mingi algoritmi alusel otsus. Ka peavad olema akud või juhitavad tarbijad, et nii särtsu jagada, et näiteks võrgu vool on null! (siis iverter=tarbija) Üksikutel inverteritel pidavat olema selline funktsioon, kuid eks mõni osavnäpp suudab juhitavate relledega ka lihtsama valikulüliti teha - (sarnane asi nagu rikkevoolukaitse aga väljundiks on relee)
Probleem on 3 faasi korral siis on vaja kas teha selline imeasi igale faasile eraldi või kasutada faasivoolude sumeerimist (väga halb teha - vaid mikroprotsessoriga võimalik)). Lisaks peab olema kindel, et Elektrilevi ei kasuta ebaausat arvestusmetoodikat, kus ta summeerib tarbimise ja tootmise faasikaupa eraldi ja kirjutab iga tunni kohta eraldi näidu, kuigi on nõutud et iga tunni kohta peab olema summabilanss kas tootmine või tarbimine.

[Külaline]

Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Raha on väga vaja.....

Mänd kinnitas konverentsil, et meie oma põlevkivi, meie au ja uhkus, ning sellest toodetud energia on sedavõrd kallis, et ei suuda turutingimustes konkureerida. Lisaks kinnitas Mänd kuulajatele, et Eesti Energia on pankroti äärel – 2015. aasta lõpus oli ettevõtte koguvõlg 952 miljonit eurot...

https://www.meiemaa.ee/index.php?conten ... rtid=74970

Mitu eurot iga Eesti elaniku kohta võlg on?
ping

[Küülaline]

Probleem on 3 faasi korral

Just seda ma silmas peangi. Üldlevinud 3-faasilised inverterid annavad ühtlaselt võrku, aga kui vett keedad või triigid, pead samal ajal ikka võrgust ostma.

[Külaline]

Probleem on 3 faasi korral

Just seda ma silmas peangi. Üldlevinud 3-faasilised inverterid annavad ühtlaselt võrku, aga kui vett keedad või triigid, pead samal ajal ikka võrgust ostma.

Vett keeta, triikida ja praadi küpsetada saab kõike 1faasiga, kui mõelda.

[Külaline]

Kuidas teha selline tehniline lahendus, et sisse ostaks ainult sel juhul kui oma toodangust ei jätku?

Sünkrooninverteri olemasolul ja akude puudumisel on kõige lihtsam inverter võrku paraleelselt. Kui on tootmine ja tarbid siis liigub särts automaatselt just nii nagu vaja. Kui tarbimine väiksem ja tootmine suur siis automaatselt toidad otse oma särtsuga tarbijat ja ülejääk liigub võrgu poole. On suur tarbimine ja väike tootmine siis toidad ka oma tarbijat ja puudujääva võtad võrgust. Kuna akusi pole, pole vaja teha keerukat otsust, juhtida mingit koormust. Koormust võib siiski juhtida, sest teadupärast ost-müügi hinnad pole samad aga see on tülikas. Selleks on vaja mõõta kõigis punktides voolud (tarbija, võrk ja inverter) ning teha mingi algoritmi alusel otsus. Ka peavad olema akud või juhitavad tarbijad, et nii särtsu jagada, et näiteks võrgu vool on null! (siis iverter=tarbija) Üksikutel inverteritel pidavat olema selline funktsioon, kuid eks mõni osavnäpp suudab juhitavate relledega ka lihtsama valikulüliti teha - (sarnane asi nagu rikkevoolukaitse aga väljundiks on relee)
Probleem on 3 faasi korral siis on vaja kas teha selline imeasi igale faasile eraldi või kasutada faasivoolude sumeerimist (väga halb teha - vaid mikroprotsessoriga võimalik)). Lisaks peab olema kindel, et Elektrilevi ei kasuta ebaausat arvestusmetoodikat, kus ta summeerib tarbimise ja tootmise faasikaupa eraldi ja kirjutab iga tunni kohta eraldi näidu, kuigi on nõutud et iga tunni kohta peab olema summabilanss kas tootmine või tarbimine.

Imetelen alati neid kes suudavad teisi õpetada ise endale teemat selgeks tegemata.

Olen sellest korduvalt kirjutanud.
Eestis kehtib praegu süsteem kus arvestatakse, eraldi tabelites, eraldi toodetud JA tarbitud energiat.
Ehk IGA TUNNI kohta on kaks eraldi numbrit, palju antud tunnil osteti ja kui palju müüdi.
Hinna arvestus käib igal konkreetsel tunnil kehtinud börsihinna järgi.

Kes tahab täpsemalt teada süsteemide toimimisest, siis saab teha päringu selle viite järgi: viewtopic.php?f=24&t=57854
ping

[Kalvis]

Minu info pärineb tegelaselt kes tegeleb selle arvestusmetoodikaga. Ta ise väitis, et ta pidevalt peab andmelao sissekandeid tegevaid tegelasi õpetama, kuna nad ei tea kuidas seda tegema peab. ELV on kasulikum "vale meetod".
Kuna endal pole paneele ega tuulikuid siis mul on suva, kuid, tean, et ta viitas võrgueeskirjale ja tema oli andmelao koostamise juures. Muuseas seadused on kuratlikult keerulised selles vallas. Mulle teinekord teeb nalja kuidas võrgueeskirjas leiab iga jaoks vajalik punkt, et kellegile vastu hambaid anda. Üks kurioossemaid oli ühe tuulikupargiga, kes soovis ainult müügiks ehitatud fiidrit tagurpidi ka tarbimiseks tarbida - justkui lihtne asi aga näe - selleks tuli välja et miinimum on vajalik uus kõrgepingega liitumine kuna ... leping ja võrgueeskiri näevad sellise tobeduse ette. Ja ta tahtis ainult 230/400 ja ca 16 A tarbida! Kõik oli olemas aga näed andmelao arvustusmetoodika ei luba.
Arvestis on andmed minu teada 5 min intervallidega, seejuures on suunad eraldi. ELV loeb nad ära ja peab vastavalt metoodikale need õigesti andmelattu sisestama. Paraku ELV metoodikat ei kontrolli keegi, siit ka arusaamatus. Kuna teisi tootjaid/tarbijaid kes on otse ühendatud suurde võrku ja nende arvestid jooksevad otse (mitte läbi ELV) siis nemad kasutavad muud metoodikat. Siin mängivad rolli ka olemasolevad lepingud - ainult tootmiseks fiidris ei tohi olla tarbimist, ainult tarbimiseks ei tohi olla tootmist (siin tean - võrku võid toota aga ühtegi senti selle eest ei maksta! - preemiaks pannakse tootmine ka tarbimisena hoopis kirja) )ja siis on segafiidrid kus võib vabalt nii ja naa olla.

[Küülaline]

pidevalt peab andmelao sissekandeid tegevaid tegelasi õpetama ... vastavalt metoodikale need õigesti andmelattu sisestama

See jutt tundub küll uskumatu, et tänapäeval keegi automaatselt ja kaugloetult kogutud näite käsitsi kuhugi sisestaks.

[Külaline]

Kalvisè jutus on see tõsi, et arvestuse teema on tume nagu kuusetihnik ja sellest arusaamisega on tegu ka hobusel oma suure pealuuga.
Püüaks siin võsas vähe selgemat sihti sisse ajada kui käsitleme siin ainult MIKROTOOTJAID (kodukasutajad - kuni 15kW) puudutavaid punkte.
Kõike seda jama on tekkinud pärast täpsete digiarvestite kasutuselevõttu. Kettaga arvestite puhul on tehnika teine ja seepärast on "laia maailma foorumitest" meid puudutava info leidmine praktiliselt võimatu.
Suurematel tootlatel tuleb jälgida veel hulga termineid mis kodukasutajat (veel) ei puuduta.
Näiteks reaktiivenergia tootmine/tarbimine ja selle "kurikasutamisega" kaasnevad "trahvid". (Kodukasutaja arvesti loeb praegu ka reaktiivi ja edastab need andmed ka lattu.)
(Sõltuvalt kasutatavatest seadmetest on võimalik, et tootmise/tarbimise suhe (samal, ühel faasil), ühe poolperioodi kestel muutub. Ehk ühe poolperioodi jooksul on võimalik nii tarbimine kui ka tootmine. Kusjuures saab olla, et toodetakse 100% ja tarbitakse 100% samal poolperioodil. Sellise olukorra vältimiseks tuleb seda võtta arvesse juba süsteemi algplaneerimise faasis. Kindlasti enamik elektriala inimesi ei saa ka sellest esimese korraga aru, et kuidas selline olukord saab tekkida.)
ping

[Küülaline]

toodetakse 100% ja tarbitakse 100% samal poolperioodil. Sellise olukorra vältimiseks tuleb seda võtta arvesse juba süsteemi algplaneerimise faasis. Kindlasti enamik elektriala inimesi ei saa ka sellest esimese korraga aru, et kuidas selline olukord saab tekkida

1. Kuidas sina ise sellest aru saad?
2. Miks seda olukorda vältida tuleb?
3. Mille algplaneerimise faasis seda arvesse tuleb võtta?

[Külaline]

toodetakse 100% ja tarbitakse 100% samal poolperioodil. Sellise olukorra vältimiseks tuleb seda võtta arvesse juba süsteemi algplaneerimise faasis. Kindlasti enamik elektriala inimesi ei saa ka sellest esimese korraga aru, et kuidas selline olukord saab tekkida

1. Kuidas sina ise sellest aru saad?
2. Miks seda olukorda vältida tuleb?
3. Mille algplaneerimise faasis seda arvesse tuleb võtta?

1) Alul oli ka harjumatu aga läbihammustasin.
2) Näiteks on võimalik selline olukord kus inverter näitab tootlust 1kW, majapidamise tarve on 700W. Tundub nagu vahe 300W läheks võrku aga täpsemal uurimisel selgub, et tegelikult oled müünud 500W ja tarbinud 500W ja selle ostetud koguse eest pead võrgutasu maksma.
Tegelik tasuvusaeg läheb pikemaks. (Kettaga voolumõõtjal sellist jama pole.)
3) Päiksetootmise jaama. Seadmete (paneelid, hulk, paiknemine, inverter) valik.
("h" tähed ühikutele on mõistlik siis taha panna kui pilt selgem on.)
ping

[jaguar3]

Mul on päikesejaam 3kW. Ühendatud ühte faasi (kolmefaasiline majapidamine). Tean täpselt kuidas arvesti arvestab. Kui tunnilõikes näiteks jaam tootis 3kWh ühte faasi, kuid tarbimine faasidest toimus näiteks 1+1+1kWh, ehk samuti 3kWh, siis arvesti arvestab tunnis: võrgust tarbitud 2kWh, võrkku antud 2kWh. Ja saldeeritud võrkku müüdud energia sel juhul = 0. Ehk toodad küll samapalju kui tarbid, kuid pead ikkagi 2kWh võrgust ostma kalli hinna eest, samal ajal odavalt ära andma 2kWh võrkku, kusjuures selle eest ei saa isegi toetust (saldeeritud ju 0). Niiet kuhu faasi toodad sealt ka tarbi.

[Küülaline]

Niiet kuhu faasi toodad sealt ka tarbi

See siis tähendab ikkagi, et võrku ühendatud inverterist on kasu ainult ühefaasilise liitumise korral?

[jaguar3]

Paraku nii see on ja sellest veealusest kivist keegi ei räägi teile, ei müüjad, paigaldajad ega võrguettevõte. Ühefaasilise võrguühenduse puhul on kõige suurem tõenäosus omatoodang ise ära kasutada. Enne vool võrkku ei lähe kuni omatarbimine 100% kaetud saab. Kolmefaasilise ühenduse puhul ei tea kunagi mis faas kui palju tarbib. Ja arvesti paraku näeb kõikke. Kolmefaasiline inverter oleks nagu lahenduseks, aga see tähendab jällegi palju paneele. Ja ka siis paraku juhtub olukordi, kui näiteks 6kW inverter toodab võrdselt 2+2+2, aga sina tarbid näiteks 1+4+1. Sama jama, müüd ja ostad samaaegselt. Kolmefaasilise võrguühenduse korral on parimaks lahenduseks täislaks 11kW süsteem, siis niikuinii tootmine ületab tarbimist enamus ajast. Seda aga ainult päikesega, udusema taeva puhul, hommikul ja õhtul võib ka selle süsteemiga toodang olla ju 1+1+1 ja tarbimine 0,5+0,5+4 nt. Ja selle kõige juures ei saa me taastuvenergia toetustki! Ainsaks ideaalseks lahenduseks salvestamine, mis on tark, keeruline ja kallis. Või siis põhitarbimine majas ümber tõsta ühe faasi alla, aga seda tuleb mõistusega teha ja kõikke niikuinii sinna ei saa. Keegi siin küsis praeguse talvise tootmise kohta, räägin. Paneele mul 3,54kWp paneelipõhise MPPT-ga, isetehtud tracker, 3kW inverter ühte faasi. Otsast lõpuni kõik omapaigaldatud. Põhitarbijad majapidamises ühendasin "päikese" faasi alla: (pistikud, 0,6kW vannitoa põrandaküte, 1kW radikas esikus. Suvel soojuskiirgurite asemele tuleb basseini pump ja soojendus). Rohkem suurtarbijaid mul pole. Boiler on esialgu mängust väljas, sellega tegelen järgmises etappis. Selle "ühe faasi alla panekuga" ei tohi üle pingutada. Tootmine/tarbimine siis. Jaanuar see aasta erakordselt pilvine, kuu kogutoodang 41kWh. Maximum oli 25.jaanuar - 6kWh. Sellest 4kWh läks võrkku ja 37 tarbisin ise. Veebruar juba natuke parem, tänase seisuga süsteem tootnud veebruaris 130kWh, millest 27 läks võrkku ja 103 suutsin ise ära tarbida. Maximum 14.jaanuar 17kWh. Väga tumeda ja sombuse ilmaga annab välja võimsust nii 100W ringis, vähe heledama pilvisusega kuni 500W, päikesega 2800-2900W stabiilselt 9:00-15:00-ni. Kui vaadata EE tarbimisajalugu on kohe näha, et päikesega ajavahemikus 9:00-15:00 tarbimine võrgust praktiliselt puudub. Toodangut üritan võimalikult palju ise ära kasutada, keeran kõik soojakiirgurid põhja ja kui viitsin lisan ka soojapuhuri, las kütab tasuta. Plaanis on veel samapalju paneele lisada katusele boileri ja pesumasina tarbeks teise faasi. Kolmas jäägu valgustusele, seda ei saa päiksega niikuinii toita. Selle kolmefaasilise ühenduse veealuse kivi peaks tegelikult suure kella külge panema, üks saade võiks näiteks kuskilt läbi käia. Usun et väga paljud süsteemi soetajad saavad sellest alles peale paigaldust teada, kui üleüldse saavad. Elektrivõõras inimene ei saagi ilmselt kunagi teada, et ta paigaldas omale elektrijaama, mis tegelikult omale nii väga ei toodagi.

[Külaline]

"Täislaks" on ikka juba ammu ju 15 kW.

Kunagi sai rehkendatud, et öist odavaimat elektrit saab miski 8 sendiga või vahel vähemgi.

Kui päevase müümisest laekub 9,x senti, siis on ikka mõistlikum boilerit kütta öösel kell 2 ja päevane müüa.