Kust/millist tsementkiudplaati vannituppa osta?

[mad]

Tere!

Soovime kasutada vannitoa ehitamisel tsementkiudplaati (niiskuskindlam kui kips, loodussõbralikum kui tyco). Internetiotsing annab heaks vasteks Minerit SP. Kuid kust seda või vastavat toodet osta saaks? No ei leia Ehituse ABC ja Bauhof saadavad ikka koju, jutuga "niiskuskindlast" kipsist ja imelisest tycost...

Ette tänades

[kruvi keeraja]

Kus kandis asute?
puumarket.ee peaks ka müüma minerit plaate
Knaufil ka olemas Aquapanel tsementkiudplaat

[mad]

Elame Haapsalus!

[fgh]

Antud plaadid pole sobilikud märgruumidesse. Plaadid võivad küll tsemendist olla ja ei mädane, aga materjali käitumine niiskuse vahtumisel on vastuvõetamatu. Eriti hull on kui läheduses on saun ja temperatuuri muutused. Kui tavaline kips ei kõlba, siis on ka klaaskiud kattega kipsplaat. Mira teeb samuti xps plaati.

Kõik veetõkked tuleb nagunii samamoodi teha igal plaadil. Kipsplaat on peale kiviseina ja xps plaati parimaid lahendusi.

[Küülaline]

Antud plaadid pole sobilikud märgruumidesse

Mis mõttes ei sobi? Tootja väitel on ju Minerit SP just selleks mõeldud spetsiaalplaat:
http://puumarket.ee/static/files/135.SP_eesti2007.pdf

[Saunamiis]

Mind huvitaks ka, mis plaat sobiks leiliruumi seina. Peale läheb veel keraamiline plaat või looduskivi. Olen ka aru saanud, et selle jaoks peakski parim variant olema minerit, mis on kuumakindel ja veekindel.

[Külaline]

Antud plaadid pole sobilikud märgruumidesse

Mis mõttes ei sobi? Tootja väitel on ju Minerit SP just selleks mõeldud spetsiaalplaat:
http://puumarket.ee/static/files/135.SP_eesti2007.pdf

Plaat ise, kui niisugune, võib ju sobida aga kui see panna konstruktsiooni sisse siis tuleb arvestada erinevate materjalide koostoimet.
Kui palju muutub materjali mõõt temp. vahemikus 15C-120C ja niiskusel kuni 100% ja vees.
Erinevatel materjalidel on erinev mahumuutus nii temperatuuri kui niiskuse toimel. Mõni plaat võib 2,5 meetri kohta 2cm pikemaks venida.
Vaatada tasub ka, et millisest materjalist on plaatide täiteaine kiud tehtud ja kui palju vett plaat imab. Kas see saab konstruktsiooni sees kuivada?
Jah sobivaid materjale on maailmas olemas, aga kust neid osta saab?
ping

[teema autor]

Sõelal on Minerit SP ehk uue nimega Cembrit Aqua Block. Spetsiaalselt märgruumidesse loodud ja turundatav, seega ma ei saa aru, kuidas saab öelda, et ei sobi märgruumi. Tootekaart on siin: http://sp.ee/wp-content/uploads/2014/09 ... ekaart.pdf , tehniline info siin: http://sp.ee/wp-content/uploads/2014/10 ... fo-ENG.pdf ja moisture movement näitajad tunduvad mulle (kui siiski võhikule) head. Kuidas kommenteerite neid näitajaid?

Milliste näitajate poolest kipsplaat parem oleks? Kipsi miinus, ma saan aru - hüdro rebenemine vana puumaja mängimise korral, mistõttu vesi võib jõuda plaadini ja kips hõlpsasti hallitama minna. Ka minerit sp peal võib muidugi hüdro rebeneda, aga plaat ise ei lähe hallitama ega lase vett läbi, ma saan aru, st murekohti oluliselt vähem - hüdro ja teip peaks mõlemad rebenema just plaadi ühenduskohast ja vesi saama plaadi taha puitseinani.

Sundventilatsioon tuleb niikuinii, lisaks on meil vannitoas aken mille avame alati peale pesemist "auru" välja laskmiseks ja kontrollime, et akna äärtesse ei jääks kunagi kontentsi, msi annaks märku liigsest õhuniiskusest ruumis. Seega mure on ikkagi lausvee pärast dušiall seintele.

Käsi südamel - tahame lihtsalt kõige parema võimaliku variandi leida, välistades plastmassist ja penoplastist jms loodust mitteaustavad tooted. Kõigele avatud.

[Külaline]

metallkarkass, niiskuskindel kips ja kui sul ei ole kanajalgadel nõiamaja kes aegajalt päkapikku otsimas käib, siis ei rebene sul seal see hüdro kuskile. võid laduda ka 50mm - 75mm aerocist seina sinna, krohvida ja hüdrotada kui plaadid ei sobi.

[Küülaline]

Jääb tõesti arusaamatuks, miks kipsimehed nii hirmsasti Minerit SP vastu on vannitubades, kui see on just selleks ette nähtud plaat ja ei vaja mingit niiskus- ega veetõkke möginat.
Hind on muidugi kallis, aga kui tellija maksab, siis kruvige vastavalt juhendile seina ja plaatige ära. Mul endal on pesemisruumid sellest tehtud aastal 2002, täpselt paigaldusjuhendi järgi. Kõik OK siiani.

[fgh]

Ei vaidle vastu, et seda plaati saab paigaldada vannituppa. Samas ise ei paigaldaks ühtegi tsementkiudplaati ei kliendile ega endale enam iial. Kogemusi on liiga palju olnud kahjuks. Probleemid on mahumuutusega ja väga suured, kui samas rrrumis või seina taga peaks veel saun olema, siis on probleemid garanteeritud.

Jutud sellest, et antud plaat ei vaja veetõkkemastikseid on täielik jama. Sisuliselt pole mingit vahet kas kasutate krohvitud seina, tsementplaati, kipsi, xps vms. Veetõkke tehnoloogia on täpselt samasugune.
Tsementplaatidel on kasutusel butüüllint mis juba viitab suurtele liikumistele vuukides.

Mis puudutab mingit müstilist rebenemist vuukides, siis seda ei tohi ühegi plaadiga. Kui see rebenemine ja veekindluse katkemine on toimunud, siis on oluliselt suuremad probleemid kui niiske ja hallitav paber ja vahet pole mis plaat seal vee sees on. Kõik ümbert on nagunii rikutud ja suurem töö ootab ees.

Kipsi eelis tsementkiuplaadi ees on kindlasti pikisuunas mõõtmete muutus. Samas see paber on teatud situatsioonides miinuseks.

Kui tahta lollikindlat lahendust, siis klaaskiudkattega kipsplaat või xps plaat.

Tsementkiudplaadi valimine ökoloogilise jalajälje tõttu on ilmselt lauslollus, enamik kips ja plasttooteid jätab väiksema tervikliku jalajälje kui tsementtooted. See on muidugi juba teine teema.

Paigalduse keerukust ja vigadele aldis olemist pole vist mõtet kommenteerida.


Väide, et paigaldatud 2002 a ja ei vajanud niiskus ega veetõkke möginat on vale või on tegu väga praak paigaldusega.

[Külaline]

Jääb tõesti arusaamatuks, miks kipsimehed nii hirmsasti Minerit SP vastu on vannitubades, kui see on just selleks ette nähtud plaat ja ei vaja mingit niiskus- ega veetõkke möginat.
Hind on muidugi kallis, aga kui tellija maksab, siis kruvige vastavalt juhendile seina ja plaatige ära. Mul endal on pesemisruumid sellest tehtud aastal 2002, täpselt paigaldusjuhendi järgi. Kõik OK siiani.

Õiget plaati on töömahukam ja seega kallim paigaldada.
Kipsimehe postitust mõttega lugedes võib küsida, et kas Ta on ikka kursis vastavate sertidega plaatidega ja nende paigaldusjuhenditega?
Üldistades, et ükski plaat ei sobi näitab, et ei tea sobivatest plaatidest.

[Saunamiis]

...

Aga teie arvamusel, mida siis üldse võiks kasutada leiliruumi seinas alusplaadina? Kipsplaati ei tohi ilmselt kerise läheduses kasutada, tyco sulab ka üles.

[Külaline]

...

Aga teie arvamusel, mida siis üldse võiks kasutada leiliruumi seinas alusplaadina? Kipsplaati ei tohi ilmselt kerise läheduses kasutada, tyco sulab ka üles.

Üks konflikti koht on see, et tahad kasutada plaati ALUSPLAADINA.
Kahte erineva joonpaisumisega jäika plaati kokkuLIIMIDES tekkivad sisepinged.
Kas midagi mõraneb või läheb kõveraks.
Tuleb leida kokkusobivad materjalid või kasutada selliseid võtteid, et nad saaksid koos toimida.
ping

[Küülaline]

Väide, et paigaldatud 2002 a ja ei vajanud niiskus ega veetõkke möginat on vale või on tegu väga praak paigaldusega.

Kas sa ise ikka oled näinud ja katsunud seda plaati, millest jutt käib?
Roheline, läikiva pealispinnaga, tehases veetõkkega kaetud, kruviaugud ette puuritud? Vuugid koos kruvipeadega kaetakse plaadiga kaasasoleva teibiga. Torude läbiviikudes ja põranda ääres tehakse loomulikult tavaline kangaga ja mastiksiga veetõke.

[fgh]

Antud plaat paigaldatakse 300 mm sammuga roovile. Mäletamist mööda oli kruvide samm 200 mm .
See kõik tähendab, et see plaat on sõelaks tehtud. Olgu kui mingi suure pika seinaga on tegu, siis võite ju oma teibiga mingi ajavõidu saada, aga keskmise vannitoa juures on see teibitamine mõttetu.
Välis ja sisenurgad tuleb teha traditsioonilisel viisil, läbiviigud samuti, ka ülestõste ja põrand tuleb teha mastiksiga. Kõik aeganõudvad asjad teostatakse ja saadakse veetihedaks veetõkkekihiga, kiired ja odavad lahendused on muudetud kiireteks ja kalliteks lahendusteks butüülteibi ja tööaja näol.

Kui antud süsteem oleks lahendatav ainult butüülteibiga, siis oleks sellel jumet oma kiiruse pärast. Pragusel juhul jääte nagunii ootama veetõkkemastiksi kuivamist, et töid jätkata.
Hetkeseisuga tõmmatakse see plaat 95% juhtudel laus veetõkke alla, mis on arvestades kuluvat aega ja raha ka ainuõige lahendus. Antud plaadid saavad ka transpordil nii palju kahjustada, et tuleks üle võõbata.

Plaadil on VTT sertifikaat veekindlusele. See mis selle plaadiga reaalselt toimub ei huvita kedagi, põhiline, et veekindlus olemas oleks. Mina liigitan selle plaadi endale samasse klassi nagu skano tuuletõkkeplaat. Kui ikka plaadi puhul loetakse normaalseks olulisi deformatsioone, mis juba lõhuvad viimistlust või töökindlust, siis ma ei näe sellisel tootel mõtet. Kui kedagi huvitab, siis otsigu antud plaadi paisumine laiuses ja pikkuses üles, minul on sellega kogemused käes. Ainuke eelis antud tootel on kartongi puudumine ja see on kõik. Kõik muu on aega nõudev, keeruline, kallite lahendustega ja vigade aldis.

Mis puudutab kerise seina, siis ainuõige lahendus on kahi, fibo vms plokk. Tsementplaadilt kukuvad plaadid alla ja küsimus on ainult ajas. Muidugi kõik oleneb keraamilise plaadi paigaldusest ja pindalast, segust ja kerisest ning selle kaugusest. Nii üldistavalt ei saa võtta, et kõik alla kukuksid, aga tsementplaat tõmbab joonpaisumise pärast kummi saunas ja see on garanteeritud. On kogemus S2 seguga mis ei suutnud vastu pidada looduskivi ja tsementplaadi võitlusele kuumuses.

Konstruktsiooni valikul on tähtis kolm asja:
Konstruktsiooni toimivus.
Konstruktsiooni kestvus ajas.
Konstruktsiooni maksumus jagatuna kestvusega.

Kõikide ehitusplaatidega teostatud variandid on teostatavad ja piiratud ning selleks piirajaks on veetõkkemembraani kestvus ajas. Enamasti on selleks 25 a. Kui tahta ajas kestvat lahendust, siis tuleb kasutada kiviseinu mida saab ka renoveerida ja uuesti kasutada. Kui soovida kasutada plaatmaterjali, siis valik langetateks mõttekuse põhjal.

Ei poolda pimesi 100% kipsi. Kui asi oleks minu teha, siis oleks enamik märgruume kivi või betoon seintega. Samas on kipsil on koht ehitusmaastikul ja jutt kipsplaadist, kui suurest kollist tuleneb 90 ndate oskamatusest ja seda ei saa üle kanda tänapäeva. Samuti ei saa võrdsustada tänapäevaseid kartongkatteta plaate kartongkattega plaatidega. Kipsi kui materjalil on omad väga tugevad eelised tsemendi ees. Samuti on xps plaatidel väga tugevad eelised, mis näitavad ust nii kipsile kui tsemendile.

Kui hakata teadlikult ehitama vigase konstruktsiooniga ruume, siis on probleemid garanteeritud sõltumata materjalist.

[fgh]

Kui midagi on selle plaadi tehnoloogias vahepeal muutunud, siis palun parandage ja harige mind.

[keemik]

Ise olen teinud endale 3 vannituba kips+veetõkke mastkiks. Mastiks on alati olnud Kiilto Fibergum.

Ühe elukoha naaber kasutas ka neid tsementplaate (Knauf Aquapanel). Maksis nende eest hirmsa summa ja kui hakkas paigaldama ning vuuke mingi spetsiaalse massiga (kah hirmsa raha eest ostetud) üle tõmbama, jõudis ikk sinna maale, et tõmbas veel Fibergumi ka peale, sest see plaat puuritakse juustuks ja vuuke jääb ka mõõtmete tõttu 2 korda rohkem.

Tulemus on see, et kõik vannitoad toimivad (minu omadest 2 on tehtud teisele korrusele ja alumine korrus ei upu), aga mina sain kiiremini ja odavamalt sama kvaliteedi (kvaliteet=100% veekindlus).

[Küülaline]

jõudis ikk sinna maale, et tõmbas veel Fibergumi ka peale

Loll pea pidi kerele nuhtluseks olema.