Kõrvalhoone katus

[Johannes Tuhk]

Plaan vahetada vanal 100 aastat vanal talulaudal+ küünil katus koos sarikate ja muu mandiga. Ääremärkusena olgu lisatud, et harja pikkus on sellel hoonel 31m ja sarika külje pikkus 7,5m. Kokku on katuse pinda 465 ruutu. Kasutamist leiab see hoone hiljem garaažina, töökojana ja küünist saab lihtsalt varjualune erinevale aiatehnikale ja muule varju vajavale kolale.
Puutööde taha asi seisma ei jää aga probleemi tekitab katusekatte materjal. Kavas panna mingi bituumeni baasil laineplaat aga kuna valida on lausa 4 toote vahel siis ehk targemad annavad vihje ja ehk nõustavad lolli milliste toodete vahel valida. Onduline, Onduroof, Onduvilla või Gutta.

[Enrico----]

Pane klassik plekk. Pinda liialt palju, et bituumenkärge panna ja onduline on meie oludesse täiesti sobimatu materjal. Ükski bituumen paasil katusematerjal ei kesta eriti üle 10a. Ja mida järsem, seda lühem eluiga. Lisaks vajavad täislaudist erinevalt plekist või eterniidist.

Klassik plekk sobib ideaalselt vanemate majade disainiga ja imiteerib valtsi.

Kui plekk ei sobi, siis pane moodne eterniit.

[officer]

...et mis sellel ONDULINE viga on?

[bjorn]

On teema algataja kokku löönud hinna erinevused nt. plekk, vs PVC vs Bituumen vs tänapäevade eterniit?
Plekk ja eterniit tahavad kõrvalhoone puhul ilmselt vähem alusmaterjali, PVC ja bituumen rohkem.

[Enrico----]

Tere taas.
Pole kordagi onduline plaati paigaldanud, kuid olen korduvalt neid eemaldanud, et muuta katus vettpidavaks.
Põhjused miks eelistaksin selle asemel plekki või eterniiti:

Vajalik roovisamm on ondulinel sama, mis klassikplekil - eterniidile on roovisamm 2 korda harvel (ehk aluskatuse materjalikulu on plekiga sama ja eterniidist kallim).
Onduline muutub mõne aastaga pealt üsna poorseks ja on ideaalne kasvupind samblikele, kuna linesamm on jubetihe, siis hakkavad ka puulehed sinna lainepõhja ladestuma.
Onduline vajab paigaldamiseks umbes 15 naela m2 kohta (see tähendab 7000 auku/lekkeohtu sinu katusekattes).
Lisaks on onduline elastne, mistõttu vajub ta lume raskuse all kergelt madalamaks ning varem naelapeaga kaetud augud muutuvad ohtlikeks sulavee äravoolukohtadeks (eemaldades seda katusekatet oleme näinud 5a vanal majal kõigi naelaaukude ümbruses veekahjustusjälgi). Kasutades 22mm roovi ning distantsliistu on suur oht vigastada aluskate nende 7000 naelaga - tuulega hakkab aluskate kerkima vastu roovi aluspind. (Pleki puhul õige pikkusega kruvi läbi roovi ei tungi ja eterniidikruvi otsad on tömbid, kui peaks isegi läbi tulema)
Onduline eluiga on lühem kui plekil või eterniidil.
Katusekatte Hind m2 kohta jääb neil kõigil umbes samasse auku (vahe kogu katuse kohta jääb sadadesse eurodesse)

KlassikPleki eelised - paana kinnitustarvikud peidetud eelneva paana serva alla (lekkeoht olematu), paigaldus kiirus, kestvus, välimus!

Eterniidi eelised - läbivate kinnitustarvikute vähene kogus, jäikus, paigalduse lihtsus, paigaldus kiirus, kestvus.

Võiksin rääkida eelistest ja murekohtadest veelgi, kuid usun, et saad sellest kokkuvõttest ka vajaliku info kätte.
Kuuri katusele võiks veel kuidagi nõustuda selle materjaliga (kui tasuta antakse) aga köetava ruumi katusele kindel EI! Just see lume alt sulamise õhu tõttu eelkõige!

[officer]

TNX Enrico!
On olemas ONDULINE kattega viilkatus, 50x50 puitroovitusel sammuga 400mm.
Soov = vahetada see eterniidi vastu, kuid seoses katuseakende ja kosrstna läbiviigu konstruktsiooniga EI TOHI UUE eterniit KATUSE KÕRGUS ÜLETADA OMDULINE KATUSEkatte KÕRGUST.
Kas on mingit lahendust, mis mahuks kehtivate loodusseaduse piiridesse?
Olen veendunud, et küsimus on aktuaalne paljudele "ekomaja" omanikele/saatusekaaslastele,nuukz!

[Ufonaut22]

Mul on väga väikese kaldega garaazi katusel ja puukuuri katusel onduline plaat juba 4 aastat. Siiani pole ükski naelakoht vett läbi last, ega ka lumi liiga teinud. Olen ka lund käinud katuselt maha lükkamas, pole ka see probleemiks olnud. Kõik naelaaugud on ok. Naelad on laineharjal ja lekkeoht on minimaalne. Välimuselt on siiani ilus pruun, pole kooruma hakanud. Iseasi kas majale seda plaati paneks. Klassik plekk mulle meeldib, aga paigaldamine kallis, just eeltöö oma mahu poolest. Samas on see ainus arvestatav profiilplekk minu arvates. Nagu Enrico ütles klassiku kohta, et üks pluss on paigalduskiirus. Puidutöö on päris suur ja võtab omajagu aega, plekk läheb jah ludinl peale. Eks antireklaami ole ka palju, kõik mis on bituumenplaat, see on ka kohe onduline. Enamus probleemid mis sellega on, tulenevad paigaldusvigadest. Näiteks liiga hõre roov, liiga palju ulatub üle räästa, naelad taotakse liiga sügavale jne. Lugedes profiilpleki ja ka eterniidi kohta kommentaare, siis ka need on saast. Profiilplekist tehakse veel puhta sõelapõhi ja ainus asi mis esialgu päästab on tihend kruvi all. Mida siis üldse katusele panna? Pane see mis meeldib ja asi ants

[Enrico----]

TNX Enrico!
On olemas ONDULINE kattega viilkatus, 50x50 puitroovitusel sammuga 400mm.
Soov = vahetada see eterniidi vastu, kuid seoses katuseakende ja kosrstna läbiviigu konstruktsiooniga EI TOHI UUE eterniit KATUSE KÕRGUS ÜLETADA OMDULINE KATUSEkatte KÕRGUST.
Kas on mingit lahendust, mis mahuks kehtivate loodusseaduse piiridesse?

Kui ainult katteprofiili soovid vahetada, siis ei näe ma probleemi. Katuseakna plekid sobituvad ka eterniidiga (alumine tinaplekk samuti). Roovisamm on eterniidile sobilik. Ning korstnaplekid saab alati teha vastavalt vajadusele. Lisaks teemant ketas lõikab kivi edukalt. Juhul kui soovid ka roovi muuta, siis samuti probleem puudub, sest pead niikuinii need katuseaknaid ära korjama ja pärast uuesti paigaldama.

[Enrico----]

Kõik naelaaugud on ok. Naelad on laineharjal ja lekkeoht on minimaalne....... Klassik plekk mulle meeldib, aga paigaldamine kallis, just eeltöö oma mahu poolest.

Üks nendest katustest mida eemaldanud oleme, kus kõik naelaaugud olid veekahjustusjälgedega oli ehitatud 2005a. Ning meie eemaldasime seda 2011a. Võis juhtuda, et naelad polnud antud katusel löödud piisavalt sügavale või polnud selle ajastu naelad veel piisavalt heade mütsidega. Lisaks puudus sellel katusel ka aluskate, mis võis paisutada seda probleemi kondentsi läbi, mis tekkis plaadi aluspinnale ning langes mööda naela roovile.

Klassik pleki puidutöö ei erine mahu poolest ühestki teisest profiilist. Roovisamm on veidi tihedam, kuid kas lööd kinni 100 või 150 lauda suurt vahet ajaliselt ei oma (kui just üksi ei ehita).
Kindlasti tuleks klassik pleki puhul eelistada 0,6mm paksusega plekki, sest siis pole vaja liiga tihedat roovi. Mul endal kuuril üsna lauge pind ja 0,5 klassik 40cm roovisammuga - ei juhtu temaga midagi (Majal Valts ja tiheda soovitusega).
45° kalde puhul võib vabalt pool meetrit sammuks panna kui 0,6 plekk ja koonerdada soovid. Klassik on siledapinnaline ja lumi jookseb maha sellisel kaldel. Esiäär soovitan teha valtsi stiilis stardiplekiga.
Aga kindlasti soovitan enne koonerdada roovi tiheduses kui pleki paksusega.

[Külaline]

Mu puukuurile tehti kunagi selline sileplekist katus ja keegi koonerdada ei tahtnud....
oleks ma teadnud, oleks ka hea paksusega "klassiku" paigaldanud

taastaja

[officer]

TNX Enrico!

Kui ainult katteprofiili soovid vahetada, siis ei näe ma probleemi. Katuseakna plekid sobituvad ka eterniidiga (alumine tinaplekk samuti). Roovisamm on eterniidile sobilik. Ning korstnaplekid saab alati teha vastavalt vajadusele.

TNX! Aga kuidas lahendada aluskatte/kile vajaduse probleem?
Praegusel Ondiline'l seda ei ole

[Ufonaut22]

Kõik naelaaugud on ok. Naelad on laineharjal ja lekkeoht on minimaalne....... Klassik plekk mulle meeldib, aga paigaldamine kallis, just eeltöö oma mahu poolest.

Üks nendest katustest mida eemaldanud oleme, kus kõik naelaaugud olid veekahjustusjälgedega oli ehitatud 2005a. Ning meie eemaldasime seda 2011a. Võis juhtuda, et naelad polnud antud katusel löödud piisavalt sügavale või polnud selle ajastu naelad veel piisavalt heade mütsidega. Lisaks puudus sellel katusel ka aluskate, mis võis paisutada seda probleemi kondentsi läbi, mis tekkis plaadi aluspinnale ning langes mööda naela roovile.

Klassik pleki puidutöö ei erine mahu poolest ühestki teisest profiilist. Roovisamm on veidi tihedam, kuid kas lööd kinni 100 või 150 lauda suurt vahet ajaliselt ei oma (kui just üksi ei ehita).
Kindlasti tuleks klassik pleki puhul eelistada 0,6mm paksusega plekki, sest siis pole vaja liiga tihedat roovi. Mul endal kuuril üsna lauge pind ja 0,5 klassik 40cm roovisammuga - ei juhtu temaga midagi (Majal Valts ja tiheda soovitusega).
45° kalde puhul võib vabalt pool meetrit sammuks panna kui 0,6 plekk ja koonerdada soovid. Klassik on siledapinnaline ja lumi jookseb maha sellisel kaldel. Esiäär soovitan teha valtsi stiilis stardiplekiga.
Aga kindlasti soovitan enne koonerdada roovi tiheduses kui pleki paksusega.

Meil pandi majale 2 aastat tagasi klassik peale. Paigaldati firma poolt. Plekk on 0,6 ja roovi samm 100. Vintskapile sai valts pele ja selle alla tehti täislaudis. Roovi löömine ja rihtimine võttis nädala. Katus 160 ruutu ja kogu töö kestis 2,5 nädalat. Seal veel muud tööd ka hulgas lisaks klassikule. Naabrile pani sama firma kiviprofiili 0,5 plekk ja 400 roovisammuga nädalaga terve katuse peale. Roovi nagu polnudki võrreldes klassikuga. Ma küll ei julgeks panna 400 - 500 sammuga klassikule roovi. Ükshetk vajub lumega läbi või siis vaja ise katusele minna ja astud läbi. Parem rohkem kui vähem, pärast seda jama parandades maksad topelt.

[Enrico----]

Minu soovitus oleks järgida siiski paigaldus juhendeid, kuid kui tegemist abihoonega, millel pinda palju ja tõesti ei kannata rahaliselt, siis pigem koonerdada roovi sammul mitte kätte materjali paksusega.

Kuuri tegin objektijääkidest, muidu oleks ikka tihedama roovi löönud (kodus olevad lauad said otsa). Roovisamm 40cm (vahe 30). Saunal klassik ja roovisamm 200mm. Majal Valts ja roovisamm 150mm. Kõik katused alla 10°. Kõik katused kannatavad käimist ja lumeraskust. Roovid kuuri katusel läbi ei kuma.

Taastada: küll on olnud viitsimist
Lihtsam oleks olnud siledast sikega paanad lükata...

Ja kodanik, kes soovis onduline-i eterniidi vastu vahetada, siis katuse pinda pead tõstma distantsliistu jagu. Kui tõesti uusi palesi katuseakente teha ei taha, siis võid ju mõelda ka 18mm distantsliistu ja 32*100 roovi peale. Teeb sama kõrguse välja ja kile mahub ka vahele.

[Enrico----]

Meil pandi majale 2 aastat tagasi klassik peale. Paigaldati firma poolt. Plekk on 0,6 ja roovi samm 100. Ma küll ei julgeks panna 400 - 500 sammuga klassikule roovi. Ükshetk vajub lumega läbi või siis vaja ise katusele minna ja astud läbi. Parem rohkem kui vähem, pärast seda jama parandades maksad topelt.

Roovi samm 100 tähendab ehituskeeles täislaudist. Sammu mõõdetakse tsentrist tsentrisse (saan küll aru mida sa mõtled, kuid sina ei saanud mu mõttest täpselt aru).
0,6 klassik ei vaja nii tihedat roovitust kui 0,5, seega tegelikult ei ole rahalist vahet, kumba paigaldada. Pigem muutub 0,6 isegi soodsamaks oma pikema eluea poolest, mille tagab suurem paksus.

Klassiku paigaldus juhendit võime lugeda järgmist:
"Täpsem roovisamm sõltub pleki paksusest, katuse kaldest, koormustest. Minimaalse lubatud kalde korral ei tohi roovi samm teljest teljeni ületada 0,50mm paksuse pleki korral 200mm, 0,60mm paksuse pleki korral 400mm."

Seega minust targemad mehed on andnud juba loa paigaldada 0,6mm klassikplekki 40cm sammuga (30cm vähe) 15° kaldega katusele... Seega minu puusalt tulistanud pool meetrit 45° korral peaks olema täiesti vastuvõetav.

Tegelikkuses on üheks teguriks veel roovi enda laius - 50*50 roov peab paiknema tihedama sammuga kui 25*100.

[officer]

Ja kodanik, kes soovis onduline-i eterniidi vastu vahetada, siis katuse pinda pead tõstma distantsliistu jagu. Kui tõesti uusi palesi katuseakente teha ei taha, siis võid ju mõelda ka 18mm distantsliistu ja 32*100 roovi peale. Teeb sama kõrguse välja ja kile mahub ka vahele.

...kodanik tänab ja hakkab aktiivselt võtma pakkumisi, katuse pinda ca 120m2 Viimsis.

[Johannes Tuhk]

Nagu ma siit välja loen siis selle bituumeniga, olgu ta siis mis marki tahes, pole mõtet möllama hakata, eluiga liiga lühike. Kui jõuad katuse panekuga lõpule hakkab teisest otsast juba kooruma.
Sellisel juhul jääb plekk. Trapetsprofiil.
Nüüd küsimus: Kas sellisel külmal hoonel peab ka pleki all olema see hingav kile? Mida arvate sellest uuest lahendusest kus higistamisvastane kile kleebitakse juba tehases pleki külge. Reklaam ütleb, et olla maru pro värk.

[Enrico----]

Ehitame igapäevaselt katuseid. Üldjuhul paneme küll valtsplekki, kuid aeg-ajalt profiile ning vahest harva ka kivi ning eterniiti.
Ise pole kokku puutunud pleki külge kleebitud aluskattega toodetega. Oskad öelda, kes sellist toodet pakuvad?
Hõreda laudise alla tasub ikka aluskate paigaldada. Selleks sobib ka kõige odavam katusekile (alla 30€ rull 75m2).

[Enrico----]

Pildil on minu kuuri katus. Kuur on väga hästi tuulduv (seina laudis on ka vahedega löödud) ning teatud ilmastikuolude korral tekkib kondentsi niipalju, et langeb maha tilkadena.

[Johannes Tuhk]

Olly reklaamib sellist süsteemi. DR!PSTOP antikondensaatsüsteemi nime all. Mõtlesin täna küsida hindu.

[Külaline]

Tere. Pleki alla tekkiv kondens on ehitusfüüsika. See tekib alati nagu ka kaste autokapotil. Kui järgida isade ja vanaisade katusepaigalduse tehnoloogiat (sisemine soojus on takistatud pööningu põrandasoojustusega, pööning on tuulduv, katus on paigaldatud täislaudisele), siis pole probleemi. Kui optimaatorid hakkasid vanaisade tehnoloogiat nudima (täislaudis muutus hõrelaudiseks) tekkis vajadus kile järgi. Ehk siis kõigepealt tekitasime endile täiendava probleemi ning siis hakkasime seda probleemi kangelaslikult ületama. Selle asemel et niiskuspuhvrina kasutada täislaudist on poeletil kohe asendus olemas - "antikondensaatsüsteemid". Vanaisad ei tundnudki sellist mõistet nagu PE-kile ja mingeid "süsteeme", neil oli talupojamõistus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[UrmasL]

Tere. Küsi kindlasti maaletoojalt pakkumist. Bestor Grupp AS roman.jurisaar@bestor.ee Lõuna-Eestis. Hea kogemus nendega. U

[Külaline]

Nagu ma siit välja loen siis selle bituumeniga, olgu ta siis mis marki tahes, pole mõtet möllama hakata, eluiga liiga lühike. Kui jõuad katuse panekuga lõpule hakkab teisest otsast juba kooruma.
Sellisel juhul jääb plekk. Trapetsprofiil.
Nüüd küsimus: Kas sellisel külmal hoonel peab ka pleki all olema see hingav kile? Mida arvate sellest uuest lahendusest kus higistamisvastane kile kleebitakse juba tehases pleki külge. Reklaam ütleb, et olla maru pro värk.

Nii ja naa. Siin küsiks milline on see "sellisel külmal hoonel" sihtotstarve? Muidu võib kindlasti plekile lasta vastav "riie" alla kleepida, kuid siis peaks selle pleki paigaldus ka ise 100% vett pidama. Trapetsprofiili tavapärased kinnitused seda kahjuks ei toeta
....ka mitte isade ja esiisade katusepaigalduse aluse tehnoloogiat silmas pidades...

taastaja

[Johannes Tuhk]

Külalisele: See "külm hoone" hakkab olema osaliselt garaaž kuhu lähevad varju alla paar traktorit ja aiatehnika.See ruum on ilma laeta, lihtsalt seinad ja katus. Teisele osale tuleb ka laudadest ühekordne lagi peale mida on plaanis ekspluateerida sõiduautode garaažina ja tulevikus tuleb sinna sisse ehk kerge küttmis võimalus bullerjaniga. Laega kaetud osa nn. lakapealne jääb aga lahtiseks ja on tuulduv. Leiab kasutust ehk kerge panipaigana.

Samas kui nüüd mõelda pleki seisukohalt siis plekil pole vahet kus ja kuidas ta paika on pandud kondentsi hakkab ta koguma nii ehk naa vaatamata isegi esiisade tarkustele.

Kuna katuse kalle on umbes 45-50 kraadi siis kas ei saa teha harja lauaga mingit trikki, et tekitada korstna efekt ja ehk siis tõmbab selle "udu" sealt pleki alt minema.
Olly mingitest paigaldusjoonistest jäi silma selline lahendus. Seda muidugi koos kleebitava kilega aga võib olla toimib ka ilma kileta.

[Külaline]

Katusel on siis kallet ju küll ja mina isiklikult ei näe küll mingit probleemi. Tgl probleem võib tulla siis, kui trapetsi all on liiga harv roovitus. ...ja trapetsi kinnitusi soovitan paigaldada trapetsi soone harjalt, nagu eterniidil. Erinevalt jäigast eterniidist tuleb kinnitus kohtade alla paigaldada vastava kõrgusega tugiklotsid.
Tervele harjale toimivat tuulutust, ilma aluskatuseta(kileta) saab teha ainult valtspleki viguritega. ...ja see ei pea ka 100% suure tuule ja tuisuga. Isiklikult pooldab tuulutust viilu otstest ja kindlasti terve räästa ulatuses.

Näitan ka enda maja pööningut. Katuse kalle 37 kraadi ja ei teinud juhuslikult suurte roovi vahedega ja ilma aluskileta. Oli sihilik tegevus 15 a tagasi, kui aluskile ruulis täiega....aga imelik, mul ei ole kondensiga mingeid probleeme...

taastaja

[Johannes Tuhk]

Eile sai räägitud ühe katuseplekki pakkujaga ja tema rääkis, et sellise kaldega ja täielikult tuulduv külm katuse alune ei vaja mingit kilet. Roovituse samm 40 cm ja plekk peale.Kui vahel tekkibki paar tilka kondentsi siis see pole probleem ma arvan.