Maja soojustamine seest

[Martin22]

Tere

Sooviks nõu, maja väliseinte soojustamise kohta tubades.
Kuna tegemist on vanavanemate majaga, siis sain asja nii kaugele, et toast on võimalik väliseinad ära soojustada.
Väljast ei ole võimalik töid teostada, sest nemad ei ole nõus, et selline töö ette võetakse.
Tegu on fibo plokkidest laotud majaga, mis on väljast üle krohvitud.
Sooviks väliseinad seest ära soojustada.
Kuidas seda kõige mõistlikum teha on? Milline oleks tööde järjekord ja milliseid materjale kõige parem kasutada oleks, et välistada hilisemaid probleeme. Hallitus jne
Siin foorumis lugeda, siis on nii palju erinevaid arvamusi.
Paar aastat tagasi lasid nad aknad ära vahetada, aga millegipärast kardinad liiguvad ees, kui väljas kõva tuul on
Loodan, et saan oma murele lahenduse.

Martin

[Kalvis]

Seest ei olegi ühtegi head lahendust soojustamiseks.
Fibo plokk paljana on kehv tuuletõke - tuul suudab läbi ploki puhuda.
Kui väljast soojustad saad ka tuuletõkke fibo plokile.

[Martin22]

Kas oskad soovitada, mis oleks halvimast parim lahendus?

[Chef]

Seest poolt tuleks soojustada veeaurutiheda materjaliga (nt. fooliumiga kaetud SPU) või soojustusest toapoole aurutõkke kile. Paraku jäävad alati kohad (põranda/lae ja seina liitumiskoht, akende ümbrus jne), kus ideaalset teostust ei olegi võimalik teha. Lisaks kui soojustus läheb sisse, siis Fibo jääb külma keskkonda ehk toasoe ei soojenda enam plokki üles, kui plokis on niiksus, siis see talvel külmub ja paisub (võib hakata viimistluskrohvi lahti lööma).

[Martin22]

Tere

Sellepärast ongi siis väljas krohvis mõnes kohas praod sees. Sellepärast kui maja ehitati, siis soojustatigi seest väidetavalt villaga. Fibo laoti ära ja väljast krohviti üle. Sees pidi olema puit sõrestik ja vill vahel ja mingi saepuruplaat peal ja ongi kõik.
Aga kas lage on mõistlik soojustada? Sest hetkel on pööningul talade vahel saepuru ja see on ka kõik!

Martin

[Kalvis]

Laes võid kohe saepuru välja katkuda ja panna asemele niipalju villa kui soovid. Reeglina min 30 cm aga on pandud ka 50 cm.

[Külaline]

Laes võid kohe saepuru välja katkuda ja panna asemele niipalju villa kui soovid. Reeglina min 30 cm aga on pandud ka 50 cm.

Mida sellest saepurust ikka torkida, pane saepuru peale niipalju villa kui soovid. Reeglina min 30 cm aga on pandud ka 50 cm.

[Kalvis]

Töömahult on see väiksem ja mitte halb lahendus. Villa võib ka väiksema paksusega kihi panna.
Aga küsija pole oma laepealse ruumi kohta ei soove ega mõõte soovinud avalikustada, mistõttu sai moodsam variant välja pakutud. Pidin eeldama, et küsijal pole laepeal ruumi, mõnel pole isegi mitte 30 cm villa paigutamiseks ja sel juhul saab lihtsalt parema soojustuse.

[Martin22]

Tõesti, ega saepuru peale enam väga ruumi ei ole villa panna. Parem oleks saepuru ära võtta. Aga kas nii ei jää soojem, kui ma ikkagi soojustan toas lae villaga ja lisaks jääb saepuru alles? Kas see on halb mõte? Toas on võimalik lagi alla tuua.
Ja endiselt jääb mure seinte soojustamisega.
Kui ma paneks aurutõkke tuppa, kas siis tuuletõke lisaks panna on halb mõte ja siis vill?
Selline asi veel, toas on seinal radikad ka ja kas see muudab ka midagi. Mõtlen kui ikkagi soojustada toast ja kui nad talvel kütavad katel ja radikad lähevad soojaks, kas see mõjub veel hullemini väliseintele?

[Kalvis]

Saepuru soojusjuhtivus on suurem, st. ta on kehvem soojustusmaterjal. Just ruumipuudusel seda asendamist tehakse, mistõttu näe oligi kogematta alguses kohe õige variant välja pakutud.
Kui ruumi pole siis paraku tuleb saepuru välja vahetada.

[Rabarebane]

Kui sa _seest_ soojustad, siis tuleb loomulikult seintel olevad radikad ka ümber tõsta, kõigi oma kinnituste, torude jms-ga. Samamoodi tuleb ümber teha elekter, uus siseviimistlus, aknalauad/põsed jne.

Mis probleemi sa lahendad muidu? Külm/kallis kütta/inetu vaadata/sisemine sund seinu lõhkuda? Kuidas planeeritud kulud ehitusele konkreetse probleemiga suhestuvad?

Eriti kuna tegemist on eramajaga (vs korteriühistud jms peen pornograafia), siis küll ei soovita üldse sellise jamaga peale hakata ja oodata, kuni väljast soojustamine ühte või teist pidi nõusoleku saab.

Kordades mõistlikum on väljastpoolt ring EPSi ja uus krohv, kui see probleemipundar, mille sa seest soojustamisega saavutad.

[Martin22]

Okei, ma saan aru, et mõistlik oleks väljast soojustada.
Aga sellega seoses tekib mul küsimus. Mis saab sellest villast, mis sinna pandi siis, kui maja ehitati? Kas see ei mõju halvasti?
Kas siis kõige mõistlikum oleks, et ma ei puuduta toas midagi? Aga kui ma sooviks seinu sirgeks ajada ja viimistleda, kas siis võin seina panna mida iganes v.a. soojustus? Tuuletõke? Kipsplaat?
Küsimus sellepärast, et kas ma saaks toas teha nii, et tuul otseselt tuppa ei pääse enne kui väljas soojustatud saaksin?
Aga kui väljast soojustada EPSiga ja viimistleda krohviga, siis ma pean ju laest igal juhul saepuru ära võtma, sest muidu jääb seina ja lae liitekoht külmaks? Või kuidas?


Martin

[fgh]

Esiteks ütelge täpne lõige seinast ja milles konkreetne probleem ja mis seisus see sein ja maja praegu on. Seejärel võiks edasi mõelda, ühes lauses nagu oleks vill, teises nagu peaks olema jne See on segane. Saepuru võib pigem kasulik olla läbipuhumise vastu kui kahjulik, soojustusmaterjalina muidugi on teine nadi. Selliseid töid tuleb tervikuna läbi mõelda.

[Martin22]

Alustan väljast sisse materjali nimetusega. Krohv,fibo,puit sõrestik,10 cm villa,saepuruplaat,tapeet.
Terve maja väliseinad on väidetavalt soojustatud villaga. Ei ole ise näinud mis seal reaalselt on! Ütlen seda, mis mulle õeldakse. Ise nad ehitasid selle maja, nad peaks teadma.
Maja seinad tunduvad olevad korralikud,pragusi ei ole v.a garaaži sein. Seal on krohv praguline. Garaažis pole enam ammu kütet järel.Varem oli.

Martin

[Külaline]

Soojustust võib sees pool seina olla, aga väljas peab rohkem olema.

[mnjah...]

Nõus eelpool kõnelejaga. Olen kuulnud n.ö. reeglist, et vähemalt 2/3 seina soojustusest peab väljas olema ja kuni 1/3 võib sees olla. Kui soovitakse 50mm villa sissepoole panna, siis peab väljas olema vähemalt 100mm soojustust.

Edu.

[Kalvis]

Algne küsija - kui soovid ikka head ja enam vähem adekvaatset vastust too praeguse välisseina läbilõige. Iga kord on su seina läbilõige suurim saladus, et äkki keegi aitab.
Nüüd otstarbekusest. Kui isegi plaanid panna omale 1/3 sisse ja 2/3 välja siis töömahult on tegu topeltööga - töid tuleb seest teostada (karkass, selle loodimine, soojustus vahele) kui ka väljast. Kui paned 3/3 välja siis on poole vähem tööd. Materjali kulu on enam vähem sama. Aga kui tööraha peale vihane oled siis anna muidugi minna, samuti ole valmis kooliraha (et kui ikka sai valesti tehtud siis saad korra veel õieti ümber teha) maksma.

[Martin22]

Ma võtan teid kuulda ja ei lase seest soojustada. Seest viimistlen ära ja soojustust ei kasuta.
Nüüd mul uued küsimused.
Mis oleks vajalik EPS-i paksus, mille peaksin seina panema?
Ja siis sokli soojustus. Mis sellega saab?
Asi selles, et vundament on maapinnaga tasa, aga põrandad on kõrgemal. Vundamendi peale on pandud tellised ja telliste peal on talad. Vahe on kuskil 40-50 cm. Kas väljast on õige soklit soojustada või ei?

Martin

[Kalvis]

EPS sobib väga hästi sokli soojustamiseks. Kui paned seina kah, teed kõik ühes valus ja tasapinnas.
Seina läbilõiget ei tea kuid tavalise paljale fibo seinale on 15-20 cm paras.

[proveton]

Tere
Panen siia toote tutvustuse mida võiks kasutada õhutiheduse tagamiseks.

BLOWERPROOF on vee baasil, painduv õhutihe kattekiht, millel on hea nakkuvus erinevate pindadega, näiteks betoon, tellis, puit, PVC, alumiinium jne saavutamaks energiasäästlik hoone.

Kasutusala:
» Akna ja seina ühenduskohad
» Vertikaalsed ja horisontaalsed liitmikud
» Põranda ja seina ühenduskohad
» Seina ja lae ühenduskohad
» Kogu seinapind
» Seina ja seina ühenduskohad
» Toru sisseviigud
» Rippseinad
» Seina ja katuse ühenduskohad (teraskate)

Blowerproof (http://www.blowerproofliquid.com/en/ ) on välja töötatud Belgia firma Hevadex poolt ja leiab laialdast kasutust ehitusobjektidel Belgias, Saksamaal, Prantsusmaa, Hollandis jne ning on edukalt vastu võetud ka Soome turul, sest on saanud VTT poolt heakskiidu ja samuti M1 sertifikaadi.
Vt. videost täpsemalt: https://www.youtube.com/watch?v=EZMWQEvyesU

Rohkema info saamiseks (võimalik on saata erinevaid testraporteid) võtke ühendust e-posti teel info@proveton.ee või telefonil 5692 7610.

Samuti on võimalik meid kutsuda objektile/kontorisse tootetutvustuseks.



Lugupidamisega

Proveton OÜ
5692 7610
info@proveton.ee

[soojaotsija2]

Soovin vana puitkrkassmaja(laudise vahel saepurutäidis) soojustada seestpoolt, värvitava õhema soojapidava tuuletõkkeplaadiga.Maja otsa väljast, paksema tuuletõkkeplaadiga,mida saaks värvida ja mis kannataks ka ilmastikutingimusi Eestis.
Kas oskab keegi soovitada,mida oleks odavam kasutada.Miinimumpension palju ei võimalda,aga tali taeva ei jää paraku! Laudist ei kannata avada,et saepuru asendada.