Grundfos alpha 2l pumpade seadistamine ning termovari temperatuur

[wumm]

Tere. Sai sügisel uus küttesüsteem valmis ja tekkisid mõned küsimused. Majas on põrandaküte ja radiaatorid. Mõlemaid ajavad ringi grundfos alpha 2l pumbad. Neil on peal 7 timmimise võimalust. Kolm esimest on püsikiirused I II III ning siis veel neli (see neljaks tükiks jaotatud kolmnurk). Manuaal ütleb yht, torumees teist ja sõber kolmandat. Olen aru saanud et püsikiiruste peale pole vist mõtekas panna. Milline oleks põrandaküttele sobivaim neist neljast ja milline raidaatoritele.
Teine asi on termovar (61 kraadi). On paigaldatud korrektselt. Aga alumine termomeeter mis näitab katlasse tagasi minevat temperatuuri ei taha eriti 60 kraadi peal töötada ( Katla manuaalis on et tagastuv peaks olema 60). Termovari lüliti toimib katla vee temperatuuri mõõtes ja on keertud umbes 60 kraadi peale - siis pump rakendub. Kui katla temperatuur läheb alla 60 lülitab välja. Esimese kütmiskorraga, mis kestab ca 1h, põleb katel tühjaks ja lükkab pumba välja. Siis kukub tagastuv vesi 40-50 pealt 30 peale, kui pump hakkab kütte lisamisel uuesti tööle, siis uuesti suureneb. Kui halllepaga 2,5-3 h kütta siis lõpuks nibibnabin saab 55kraadi tagastuvaks vee temeratuuriks. Kas see on ok? Pumba kiirus on hetkel II asendis.
Omaette teema on korsten, aga seda ei taha siin lahkama hakata.
Kui kellegil eelpoolnimetatud pumpadega ja termovariga kogemust siis hea meelega loeks.
parimat.

[Külaline]

Manuaal ütleb yht, torumees teist ja sõber kolmandat.

Usalda keda tahad, aga kas arvad, et manuaali kirjutasid vaimupuudega inimesed või äkki hoopis pumpa tootja?

[wumm]

Manuaali usun küll, aga ka seal on erinevaid võimalusi mainitud.

[dumbuser]

Mida sa seal kütta tahad üldse ? Maja või tagastuvat vett ? Palju katlast välja minema vee temp on ?

[wumm]

Halli lepaga küttes on väljaminev 62-70. Torud soojustatud. Ahjaa Katla töörõhk külmalt 1,2, soojalt max 1,8- see peaks vist ok olema.

[Külaline]

Grundfos lehel on ju kasutusjuhend olemas!
http://net.grundfos.com/Appl/ccmsservic ... 191223.pdf

[2LL]

Tere. Sai sügisel uus küttesüsteem valmis ja tekkisid mõned küsimused. Majas on põrandaküte ja radiaatorid. Mõlemaid ajavad ringi grundfos alpha 2l pumbad. Neil on peal 7 timmimise võimalust. Kolm esimest on püsikiirused I II III ning siis veel neli (see neljaks tükiks jaotatud kolmnurk). Manuaal ütleb yht, torumees teist ja sõber kolmandat. Olen aru saanud et püsikiiruste peale pole vist mõtekas panna. Milline oleks põrandaküttele sobivaim neist neljast ja milline raidaatoritele.

Mul on sama pump ja ma pole tegelikult aru saanud, et põrandakütte puhul oleks mingit vahet, kas kasutada proportsionaalset või konstantset rõhku. Maja saab soojaks ja küttevee teisele korrusele mõlemaga. Kui Sul ajameid või termostaate pole, siis võid valida ka püsikiiruste vahel.
Paistab, et siin foorumis ei oska keegi seletada lahti eesti keeles, mis juhtub süsteemis kui kasutada proportsionaalset või konstantset rõhku ja miks PEAKS just põrandakütte puhul kasutama konstantset rõhku (ei oska ka mina seletada). Seega, minu, kui kõik läbi katsetanu soovitus on, proovi läbi kõik neli varianti. Alusta nendest, kus voolukiirus on väiksem (pump tarbib elektrit vähem), kui maja on soe pole vaja edasi mõelda. Kui ei lähe piisavalt soojaks, siis vali pumbalt teine (alternatiivne) setting.

[rst]

Termovari kasutusjuhendi viimane lehekülg ning neljas tööfaas kirjeldab täpselt sinu situatsiooni.
Termovari kasutusjuhend
Mina ise juhin Termovari suitsugaaside järgi. Toimib nagu paremini. Alguses proovisin ka katlast tuleva temperatuuri järgi, kuid väga pikk viide jääb peale tule tegemise alustamist, et hakkaks termovar tööle. Nii kaua kui termovari pump ei tööta on tegu vabavoolu süsteemiga.
Kui termovari pump töötab, siis PEAB katlasse mineva vee temperatuur jõudma ilusti 60 kraadini(või mis iganes avanemis temperatuuriga termostaat seal sees on). Kui ei jõua, on termostaadiga mingi jama.
Muidugi need termomeetrid seal termovari küljes ka valetavad. Vaheta neid oma vahel. Minul 2tk näitavad sama nr ning üks näitab 5 kraadi vähem. Lisaks võid proovida ka pumba kiiruse muutmist aeglasemaks.

[Külaline]

Tere. Sai sügisel uus küttesüsteem valmis ja tekkisid mõned küsimused. Majas on põrandaküte ja radiaatorid. Mõlemaid ajavad ringi grundfos alpha 2l pumbad. Neil on peal 7 timmimise võimalust. Kolm esimest on püsikiirused I II III ning siis veel neli (see neljaks tükiks jaotatud kolmnurk). Manuaal ütleb yht, torumees teist ja sõber kolmandat. Olen aru saanud et püsikiiruste peale pole vist mõtekas panna. Milline oleks põrandaküttele sobivaim neist neljast ja milline raidaatoritele.

Mul on sama pump ja ma pole tegelikult aru saanud, et põrandakütte puhul oleks mingit vahet, kas kasutada proportsionaalset või konstantset rõhku. Maja saab soojaks ja küttevee teisele korrusele mõlemaga. Kui Sul ajameid või termostaate pole, siis võid valida ka püsikiiruste vahel.
Paistab, et siin foorumis ei oska keegi seletada lahti eesti keeles, mis juhtub süsteemis kui kasutada proportsionaalset või konstantset rõhku ja miks PEAKS just põrandakütte puhul kasutama konstantset rõhku (ei oska ka mina seletada). Seega, minu, kui kõik läbi katsetanu soovitus on, proovi läbi kõik neli varianti. Alusta nendest, kus voolukiirus on väiksem (pump tarbib elektrit vähem), kui maja on soe pole vaja edasi mõelda. Kui ei lähe piisavalt soojaks, siis vali pumbalt teine (alternatiivne) setting.

Mõtleme siis veidi, kui oma aju ei suuda liigutada.
Esmalt - kummas süsteemis on suurem vooluhulk - kas põrandas või radiaatoris?
Kummas süsteemis tekib vedeliku voolamisel suurem rõhukadu ja miks?
Miks juhtub suure rõhukaoga süsteemis madal pumba tõstekõrgusel?

[SmartAss]

Mõtleme siis veidi, kui oma aju ei suuda liigutada.
Esmalt - kummas süsteemis on suurem vooluhulk - kas põrandas või radiaatoris?
Kummas süsteemis tekib vedeliku voolamisel suurem rõhukadu ja miks?
Miks juhtub suure rõhukaoga süsteemis madal pumba tõstekõrgusel?

Aga vasta siis, ära targuta küsimustega...

[Külaline]

Mõtleme siis veidi, kui oma aju ei suuda liigutada.
Esmalt - kummas süsteemis on suurem vooluhulk - kas põrandas või radiaatoris?
Kummas süsteemis tekib vedeliku voolamisel suurem rõhukadu ja miks?
Miks juhtub suure rõhukaoga süsteemis madal pumba tõstekõrgusel?

Aga vasta siis, ära targuta küsimustega...

Just targutan, et sinusugused ajukääbikud õpiksid ja arendaksid mõtlemise ning analüüsimise võimet, mitte ei ootaks, et kõik ette / taha ära tehtaks

[SmartAss]

Just targutan, et sinusugused ajukääbikud õpiksid ja arendaksid mõtlemise ning analüüsimise võimet, mitte ei ootaks, et kõik ette / taha ära tehtaks

Jumal tänatud, et sinusuguseid Külalisi ikka leidub, kes teiste mõttevõime eest hoolitsevad.

Ei tea, kas ülemõtlemisest, aga sa ikka saad aru, et see foorum ongi koht, kus teemast kauged inimesed saavad küsida asju teadjamate käest? Targutada ja küsimusi võid loopida mujal.

[Külaline]

Küsida võib kõike, (õige) vastuse saamine on teine teema.

[Külaline]

Ehk siis mälume, seedime ja sülitame välja, et tarkpersed saaksid ajutoitu? Ei viitsi.

[wumm]

2LL ja RST tänud vastuste eest. Kui midagi öelda pole, siis paluks mitte targutada ja risustada seda foorumit.
Pigem loll ja heasüdamlik, kui targutaja jobu.

[ermik]

Mul sama pump, panin pulli pärast voolumõõtja vahele ja proovisin erinevate reziimide vahel, vahe oli umbes 20w. Mul tiksub ta teise kiiruse peal, põrandaküte ja ajamid puuduvad. Kui panen esimese kiiruse, siis ühte ringi ei jõua nii palju pumbata, vee koguse mõõtja või mis iganes ta on, ei ole enam põhjas

[Külaline]

2LL ja RST tänud vastuste eest. Kui midagi öelda pole, siis paluks mitte targutada ja risustada seda foorumit.
Pigem loll ja heasüdamlik, kui targutaja jobu.

Sellest on lõpmatuseni jahutud, et anonüümsus kaotada, kahjuks vist kaotatakse ka külastajad (loe: reklaamide esitamine - AdBlock aitab) ning asjal ei ole pointi.
Pumbal on 3 püsi kiirust ehk konstantse kiiruse graafikut.
Pumbal on konstantse rõhu graafik ja propotsionaalse rõhu graafik.
Põrandaküttes on delta väike, mis tingib suure vooluhulga. Suur vooluhulk omakorda tingib suure rõhukao, mille tulemusena propotsionaalse rõhu graafik ei pruugi toimida - vooluhulk jääb suure rõhukao tõttu väikesk ning kontuurid soojenevad ebaühtlaselt -> vajalik konstantse rõhu graafik.
Radiaatorküttes vooluhulgad väikesed, rõhukaod väikesed ning propotsionaalse rõhu graafik saab hakkama
See jutt peaks olema pikem, aga ei taha jahuda nii palju. Lugege juhendit, peatükis 7.1 ja edasi on üsna arusaadavalt kõik seletatud

[2LL]

2LL ja RST tänud vastuste eest. Kui midagi öelda pole, siis paluks mitte targutada ja risustada seda foorumit.
Pigem loll ja heasüdamlik, kui targutaja jobu.

Sellest on lõpmatuseni jahutud, et anonüümsus kaotada, kahjuks vist kaotatakse ka külastajad (loe: reklaamide esitamine - AdBlock aitab) ning asjal ei ole pointi.
Pumbal on 3 püsi kiirust ehk konstantse kiiruse graafikut.
Pumbal on konstantse rõhu graafik ja propotsionaalse rõhu graafik.
Põrandaküttes on delta väike, mis tingib suure vooluhulga. Suur vooluhulk omakorda tingib suure rõhukao, mille tulemusena propotsionaalse rõhu graafik ei pruugi toimida - vooluhulk jääb suure rõhukao tõttu väikesk ning kontuurid soojenevad ebaühtlaselt -> vajalik konstantse rõhu graafik.
Radiaatorküttes vooluhulgad väikesed, rõhukaod väikesed ning propotsionaalse rõhu graafik saab hakkama
See jutt peaks olema pikem, aga ei taha jahuda nii palju. Lugege juhendit, peatükis 7.1 ja edasi on üsna arusaadavalt kõik seletatud

Tänud asjaliku vastuse eest. Juhendit ma olen lugenud mitu korda, aga kui ikka tausta ei tea, siis on raske tavainimesel aru saada. Sinu vastusest sain aru.

Omakorda on veidike veider see, et lugedes Alpha 2 pumba juhendit, siis seal on soovitatav kasutada põrandakütte puhul AutoAdapt režiimi, mis toimib proportsionaalse rõhu graafikul. Paistab jah, et pigem on see katsetamise küsimus, mis kellele sobib. Minu Alpha 2L tiksub hetkel PP2 režiimil - kõrgeim proportsionaalse rõhkude vahe - mõlemal korrusel on põrandad soojad. Olen proovinud ka konstantse rõhkude režiime, aga need ei võta piisavalt pöördeid alla kui enamus ajameid kinni on. On kohe kuulda, et pump ikka üritab vett lükata, küll mitte täisvõimsusel aga ikkagi. Proportsionaalse rõhu režiimis jääb pump suhteliselt vaikseks kui vett pole kuhugi lükata.