Vana maja vundamendi soojustus

[Adi]

Tavaliselt loetakse külmumispiiriks 1,5m.Kas ma pean siis nii palju ka lahti kaevama?Vundamendil on olemas ka tuulutusavad.Võin ma soojustada ka maapealset osa?Ette tänades.

[Raulka]

Ära hakka vundamendil midagi soojustama. Matad ainult raha maha.
Milles üldse probleem. Põrand külm?

[Dolby]

Ära hakka vundamendil midagi soojustama. Matad ainult raha maha.
Milles üldse probleem. Põrand külm?

Miks mitte vundamenti soojustada (väljapoolt)? Saan aru, et ei ole mõtet hüdrisoleerida, kui ei ole täis keldrit. Kõik peaks olenema vundamendi sügavusest. Mida sügavamale see ulatub, seda suuremat kasu saa saad soojustamisest. Soojustamine juba see kui suunad vee vundamendist eemale. . . Minuarust.
Vundamenti soojustatakse eelkõige selleks, et kaista külmakergete eest.

To Adi: Harju maakonnas loetakse külmumispiiriks minuteada 1,2 m. Nii see pidi olema igalpool saartel ja rannikul. Sisemaal on see väärtus suurem.

[Raulka]

Sellepärast, et soojustada on mõtet ainult kuiva pinda. Kuiva pinna saad hüdroisoleerides. Aga hüdroisoleerimise mõttekusest said juba ise ka aru.

Adi enam ei saa vundamenti hüdroisoleerida. Tal vundament olemas.

Adi kas tahab kaitsta vundamenti külmakergete eest või põrand on külm.

Kui Adi paneb soojustuse vundamendile väljapoole, siis takistatakse kapilaarvee väljumist vundamendist. Vundament läheb märjaks. Sellega ei suuna vett vundamendist eemale nagu Dolby ütles. Õigemini teiseltpoolt hakkab koguma vett vundamenti. Vesine ja soe hakkab hallitama. Ok, on tuulutusavad soklis, kuid sealt pääseb külm vundamendile ligi ja väljastpoolt soojustamisest ikka pole kasu. Sulged tuulutusavad - vesi jääb vundamenti.

Kui Adil on probleeme külma põrandaga, siis aitab põranda soojustamine.

Kui Adil on probleeme külmakergetega ja külma põrandaga, siis võibolla aitab vundamendi ja soklivaheline tühimik liiva täis panna ja tuulutusavad ka kinni panna ning põrand ehitada liiva peale ilma soojustuseta.
Nüüd peab olema köetav maja, kus ruumi soojus kandub soojemast külmemasse ehk põrandaalusesse liiva ja sealt vundamenti millega hoitakse külmakerge ära. Nagu vanasti majadel.

[Külaline]

Tavaliselt loetakse külmumispiiriks 1,5m.Kas ma pean siis nii palju ka lahti kaevama?Vundamendil on olemas ka tuulutusavad.Võin ma soojustada ka maapealset osa?Ette tänades.

kas selle maja põrandaga ei oleks mõtekam midagi ette võtta?tuulutus jääks ja põrand tuleks siis ära soojustada,sest kardan, et vundamendi maapealne osa pole alumisest vundamendist ära isoleeritud ja niisugust soojustamist ei tohiks siis ette võtta.
külmumispiir on erinevatel pinnastel erinev,näit.kõrgematel liivastel pinnastel võib see olla ka ainult 0,6m.
Taastaja.

[sundehitaja]

Mina tegeleks küll ainult põranda soojustamisega ja tuulutusavad jätaks alles,ainult talvel võib need kinni panna ja kevadel kui sulama hakkab kindlasti lahti teha ,et põranda alune tuulduda saaks.Mis puutub vundamendi välisosadesse, siis mul omal umbes sama probleem,ainult maja alt killustikku täis,sellel õhuke betoon ja ei mingeid tuulutus avasid.Murran pead mida ette võtta ja ainuke ,mis tasuks ehk teha on see,et väljast kaevata mingi sügavuseni lahti ja panna sinisest penost kaldega väljapoole kiht ümber maja.Arvestus on see, et juhib vett majast eemale ja nihutab külmumispiiri ülespoole,s.t takistab maa soojuse tungimist pinnale kus see maha jahtub.Maja aluse külmumist ma eriti ei karda sest maja ju seest soe ja maapinna soojus ei saa maha jahtuda. Samas kui vundament ka niiskub ,saab maapealne osa tuule käes kuivada.Pole veel otsustanud kas see peno asi käiku lasta ja kui sügavalt, sest mul vundamenti kuskil 60 -70 cm.

[unnie]

Mina tegeleks küll ainult põranda soojustamisega ja tuulutusavad jätaks alles,ainult talvel võib need kinni panna ja kevadel kui sulama hakkab kindlasti lahti teha ,et põranda alune tuulduda saaks.Mis puutub vundamendi välisosadesse, siis mul omal umbes sama probleem,ainult maja alt killustikku täis,sellel õhuke betoon ja ei mingeid tuulutus avasid.Murran pead mida ette võtta ja ainuke ,mis tasuks ehk teha on see,et väljast kaevata mingi sügavuseni lahti ja panna sinisest penost kaldega väljapoole kiht ümber maja.Arvestus on see, et juhib vett majast eemale ja nihutab külmumispiiri ülespoole,s.t takistab maa soojuse tungimist pinnale kus see maha jahtub.Maja aluse külmumist ma eriti ei karda sest maja ju seest soe ja maapinna soojus ei saa maha jahtuda. Samas kui vundament ka niiskub ,saab maapealne osa tuule käes kuivada.Pole veel otsustanud kas see peno asi käiku lasta ja kui sügavalt, sest mul vundamenti kuskil 60 -70 cm.

Nagu ma siit foorumist loen, on vundamendi soojustamine suht mõttetu ettevõtmine - umbes nagu sea pügamine - palju kisa vähe villa Tolku malo. Ega ma ausalt öeldes ka vundamendi sügavust veel ei teagi. Kelder on vaid ühel osal maja all ja mitte eriti suur. Seega eeldan, et ega vundament väga sügavale ei ulatu. Loodan, et ikka külmumispiirini, või kuidas neid suvilaid-maju 80-tel ehitati. Tegemist nimelt ümberkohendatud suvilaga. Aga kui ikka põrand külm - sai küll pandud betooni peale mingi soojustusplaat, ja ma ei tea mis kõik ja lõpuks koos alusvaibaga laminaat. Mõtlesime nüüd panna siis asja soojemaks saamiseks põrandakütte, aga see idee nulliti juba eos maha, kuna laminaadi all 4-aastase soome töökogemusega ehitaja väidab, et pidi plaadi ääred üles kiskuma. Seega ka see variant langeb ära. Aga mis siis teha? Elamu omanikud hilissügisest, nii et ega teagi mis varjatud vead kõik veel võivad ilmneda. Vahendan siin laste probleeme, püüdes neile mingitki lahendust saada, et elamine elamisväärseks muuta niivõrd kui see pisku rahaga oleks üldse võimalik.

Ja külmasillad - kuis ma need veel üles leia ja mis siis nendega etta võtta. Igal juhul hakkab tunduma, et oleks vaja (ja ilmselt ka odavam) üks nii hea ports dünamiiti ja see kupatus vastu taevast lasta. Siin seda kõike lugedes tuleb hirm peale, mis kõik veel ees ootab. Ja mis siis selle kõigega peale hakata, et neid vigu parandada. Ja äkki keegi teab, ka kuhu Buratino selle rahapuu küll istutas.

[Kalvis]

Vundamenti tasub soojustada vaid seal, kus on kelder. Mujal on tegemist tõesti sea pügamisega.
Sul tasuks igal juhul põrand ära soojustada. Kahjuks pole teada mis põrand sul on praegu ja mis soojustusega. Seega jääb üldine vastus - soojusta kindlasti. Põranda soojustamisel on see eelis, et saad teha tubade kaupa. Ühtlasi mõtle tõesti soojustamisel ka läbi küttelahendus. Kuid selleks on vaja teada, mis küte kuidas sul on praegu ja mis plaanid on sul tulevikus.

[Athlon]

Tere!

Kas ma saan õigesti aru, et kui mul on vana maja siis polegi mõtet vundamenti soojustada? Plaan kevadel töödega pihta hakata kuid lugedes erinevaid foorumeid hakkan selle mõtekuses kahtlema. Lisainfoks niipalju, et seest on kõik vanad põrandad üles võetud ja pandud maha 20cm penot ning seejärel põrandaküttetorud ja betooni ca 7-8 cm. Tegemist siis 1930-nendatel ehitatud majaga millel vundament sees on maakividest laotud ja väljast on betoon. Ise plaanisin panna 10cm penot ja seejärel sokliplaat peale. Keldrit hoonel ei ole.

Igasugused soovitused oodatud.

[Külaline]

Tere!

Kas ma saan õigesti aru, et kui mul on vana maja siis polegi mõtet vundamenti soojustada? Plaan kevadel töödega pihta hakata kuid lugedes erinevaid foorumeid hakkan selle mõtekuses kahtlema. Lisainfoks niipalju, et seest on kõik vanad põrandad üles võetud ja pandud maha 20cm penot ning seejärel põrandaküttetorud ja betooni ca 7-8 cm. Tegemist siis 1930-nendatel ehitatud majaga millel vundament sees on maakividest laotud ja väljast on betoon. Ise plaanisin panna 10cm penot ja seejärel sokliplaat peale. Keldrit hoonel ei ole.

Igasugused soovitused oodatud.

kui ennem kevadet veel jõuad mõtelda eesmärgile "milleks?" ja kui eesmärki ei ole, siis küsida "kuidas?" . 87 aastat oli ilma, nüüd hakkas vundamendil äkki külm? Sokli viimistlust ei pea seda tegema penoga.

[onuremus]

külmasilla ära hoidmiseks on ikka soovitav vundament väljast katta EPS-ga,külmumis piir eesti tingimustes on 1,2m,vaevalt see vana vundament nii sügav on,külmakergete ära hoidmiseks paigalda 30sm sügavusele horisontaalne soojustusplaat min 60sm laiuselt

[Külaline]

külmasilla ära hoidmiseks on ikka soovitav vundament väljast katta EPS-ga,külmumis piir eesti tingimustes on 1,2m,vaevalt see vana vundament nii sügav on,külmakergete ära hoidmiseks paigalda 30sm sügavusele horisontaalne soojustusplaat min 60sm laiuselt

kuidas probleemi olemasolus veenduda, et sul on tegu külmakerkeohuga või külmasillaga? kuidas tulemuses veenduda, et plaanitud tegevus ühte, teist kindlasti lahendab selliselt, et tehtud investeering materjalidesse, töösse oleks tasuv , ehitusvead välistatud?

Need küsimused/tegevused peaksid olema paigas ennem, kui üldse mingit kruvi kuskile ostate, tegevust planeerite. Tihtilugu lahendatakse olematut probleemi , mingite vahenditega ning hiljem veendumata , et olematu probleem ka lahenenud on . Tore kui see kõik on ennem selgeks tehtud.

nagu öeldud ei pea vundamenti just penoga viimistlema. 87 aastat on olnud ilma, milline on saadud kahjum sellest, et selline olukord kestis ja seda muidugi hetkest millal teil olid kasutada vahendid olukorra lahendamiseks. kas olid 87 aasta jooksul külmakerked mis maja pooleks väänasid, kas penoplasti turule ilmumise ajast alates lahkus sokli kaudu , iga aasta, > 10% soojusenergiast , mis sellele kulutati ja millise säästu tooks probleemi lahendamine lähema 30 aasta lõikes?

[Külaline]

Tere. See arvutus ei ole küll raketiteadus, aga piisavalt keerukas, et isegi suur osa energiaaudiitoreid ei saa sellega hakkama. Paljuski kehtib meil "lambakarja sündroom", et kui üks osa seltskonnast midagi teeb (soojustab vundamenti), siis kohe joostakse karjas soojustama. Oma peaga mõtlemine ei küll keelatud, liberaalses majanduses lausa kohutuslik ellujäämise tingimus, aga ikkagi paganama raske. Hiljem siis otsitakse süüdlasi, aga muidugi mitte peegli abiga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Lisainfoks niipalju, et seest on kõik vanad põrandad üles võetud ja pandud maha 20cm penot ning seejärel põrandaküttetorud ja betooni ca 7-8 cm.

külmakergete ära hoidmiseks paigalda 30sm sügavusele horisontaalne soojustusplaat min 60sm laiuselt

Vabalt võib olla olukord kus varem hoidis läbi olematu soojustusega põranda lahkuv toasoe vundamendi alust läbikülmumise eest aga uue lahendusega see enam ei pruugi toimida ning tagajärjeks külmakerked.
Kui külmakerked tunduvad nüüd reaalsed siis paneksin ~50 mm. isolatsiooni 1000 mm. laiuselt ümber maja horisontaalselt. Äkki tuttav keel http://www.eps-eriste.fi/component/phoc ... utasuojaus
Kui plaaniksin soklit soojustada siis pigem vill+tuulutusvahe+viimistlusplaat lahendusena.

[Külaline]

Kui[/b] plaaniksin soklit soojustada siis pigem vill+tuulutusvahe+viimistlusplaat lahendusena.

Huvitav, millele tuginedes või lähtudes (ennustades)arvab rokikas, et see lahendus on pädev?
Kas viimistlusplaat peaks ka tuult hoidma?

[onuremus]

Härra Piirfeld tundub muidu tark olevat aga millegipärast ei saa aru et läbi sokli liigub külm põranda alla , toasoe aga enam pinnasele ligi ei pääse sest põranda ja pinnase vahel on isolatsioon mis on vüga halb soojajuht,iseasi oleks alt tuulduv põranda lahendus

[Külaline]

Tere. Ei oska kommenteerida - tark või loll. Eesti eripära (võrreldes Kesk-Euroopaga) on selles, et meil vaadeldakse probleeme ositi, mujal aga tervikuna. Kui insener midagi soovitab siis peab ta tervikut nägema. Enamus soklisoojustaid ei tea midagi sokli/vundamendi niiskusreziimist ja selle muutusest peale soojustamist. Ehk tegeletakse kulli-kirja meetodil lahendustega. On kull - ei juhtu midagi , mõnedel on aga kiri. Kui insener soovitab siis ta ka vastutab , vähemalt moraalselt (materiaalse vastutamiseni on veel pikk tee). Teadmata niiskusreziimi ei saa tulemuse eest vastutatada. "Inseneril" pole muidugi mingi vastutust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Jörgen]

Sattusin ka selle hea teema otsa. Sama mure nagu eelpool kirjeldatud, et 30ndatel ehitatud ristpalkmaja, mis toetub siis maakivivundamendile. Varem oli majal alttuulduv põrand. Kui taastama maja hakkasin, siis olid need põrandad nii läbi, et osades tubades sai põrandast läbi vajutud. Sai kogu mudru ja osa pinnasest välja visatud, uuesti liivaga täidetud, penoga soojustatud (penost kauss, vundamendi juurest vertikaalselt. Kuna maakivi oli seest kaootline ja mõni kivi teisest kuni 20cm rohkem seespool, saigi penost sirge äär tehtud ning peno ja vundamendi vaheline tühimik kergbetooniga täidetud.)
ja betoon valatud, ning betooni peal laagid ja kuusepõrandalauad. Muidu kõik tore ja kena aga sellise -15c külmaga on välisperimeeter tunduvalt jahedam umbes meeter seinast. Ühesõnaga on nagu tunda seda jäiselt külma maakivivundamendi õhkumist.
Väljast soojustamine seda olukorda ei parandaks?
Ma ise pooldaks ka tegelikult mittesoojustamist aga samas natuke soojemast põrandast talvel ka ära ei ütleks

[Kalvis]

Tegelt see väljast soojustamine aitaks veidi küll. Samas kui mingi lõik soojustamatta vundamenti jääb väljast külma õhu kätte (üleminek palgile) siis kasutegur kukub.

[Külaline]

Väljast soojustamisega keeraksid oma ristpalkmaja pekki.
Lihtsalt ääretult nõme näeb välja paksu sokli osaga palkmaja ja vaevalt sokli soojustamine suurt midagi aitaks, põrand toas on kõrgemal kui sokli ülemine serv.
Kütta tuleb ja sussid jalga.

[Kalvis]

Teoorias oleks tulnud lõigata maakivi vundament seinaga tasa seespool maja kui põrandat tegid ning allapoole soojustuse jagu. Siis oleksid soovitud saanud. Aga see oleks ropp töö olnud.

[Jörgen]

Heh jah.... see seinaga tasa lõikamine oleks päris karm töö olnud. Peaaegu iga kivi oleks siis pidanud põhimõtteliselt lõikama.
Teine asi asja juures on veel see, et osa külma võib pugeda tuppa mõningatest tühimikest alumise palgi ja sokli vahelt. Väljast vaadates näeb sokkel muidu päris hea välja aga olen suht kindel, et seal esineb neid tühimikke. Kevadel/suvel läheb laudise vahetuseks ja tuuletõkke lisamiseks, siis saab need üle vaadata ja korrigeerida. Annab kindlasti asjale parema maigu.
Nagu eelpool mainiti, siis ega see vundamendi soojustamine maja ilusamaks ka ei tee.
Pigem vist suuremate külmadega (nii vähe kui seda aega on) edasi villaste sokkidega sahistama ja eluga rahul olla

[Kalvis]

ise investeeriks sussidesse...

[hambakari]

ei tea kas see käib ka vana alla, aga mis seda põhjustab, kui keldri seinad on ülevalt ja nurkadest suht vettinud ja talvel täpselt samadest kohtadest nagu jääs/härmatise all? et mingit soojustust nagu ikka vajaks? (betooni osa on väljast poolt mingi 65cm ulatuses maapinnast kõrgemal ja selle peal siis bituumenriba vms)