Vundamendikraavi täitmine kividega?

[Külaline]

Tere.

Olen arhitektiga konsulteerinud ja tema arvab, et minu tulevase maja vundamendi peaks tegema fibost. Ehk siis fibo5 lindina. Ise pakkusin talle ühe teise variandi, kuid ta ei arvanud sellest midagi.
Aga mida teie arvate sellisest variandist. Tegemist siis liivase maaga. vast mingi 30-40 cm mulda ja edasi liiv.
Mõtlesin, et miks mitte teha vundament nagu vanasti tehti. kooriksin mulla ja edasi kaevaksin kraavi nii 1.2m sügavusele ja kuna mul põlluservas hunnikute viisi maakive, siis loobiks umbes 30cm neid kraavi põhja, edasi täidaks liivaga ja laseksin voolava vee peale, kui on piisavalt tihenenud, siis järgmine kiht kive, siis uuesti liiv ning vesi jne. selliselt läheks siis peaaegu kuni maapinnani. edasi valaks sinna peale armeeritud vöö 20-30cm, ja siis vundamendi plokid. Oleks võibolla töömahukam, aga enamus materjalidest omast käest võtta siis miks mitte proovida.
Maja siis 1kordne puitkarkass plekist viilkatusega. Põrand alt tuulduv, puidust laakidel, millel siis osb ja küttetoru jaotusplaatidega, või kipsist valuga. Märjad ruumid 20m2 teeksin eraldi klotsina. et vältida igasugu külmumise ja muid ohte. see siis tuleks klassikaline betoon+hüdro+eps+betoon. paneks ta vundamendi servale toetuma. ujuvat ei julge teha kuna olen näinud päris mitut plaati mis mitmeid cm vajunud.
Tean küll, et öeldakse, et tuleb teha projekti järgi, aga eks neid projekteerijaidki erinevaid, ühed soovitavad üht ja teised teistsugust varianti. Masso raamatus analoogne variant täitsa olemas,seal ka muidugi selline et kraav betooniga täita, see vist natuke liiga kulukas.
Mida arvate, kas tasub hakata arhitektile sellist plaani tutvustada, või peaks jääma ikkagi klassikalise taldmik plokid, vöö juurde.
Sai pikk jutt, aga tänan juba ette kui keegi oskab kiita/laita sellist ideed

[mkubi]

Arvan, et toimib, kuna maja on kerge. Ma ise valaks sokli ka betooniga, mitte fibo. Hästi armeeritud betoonlint soklina peaks piisava tugevuse andma.

[Külaline]

Tere. Põllukivide vahel oleva liiva sisse mitte puistada tsementi on juba koonerdamine mitte kokkuhoid. Lugupidamisega. alar Piirfeld

[Külaline]

Tere.

Tänan vastuste eest. Oleks vist tõesti koonerdamine. Aga variant et liiva asemel tambin/vibran kivide vahele betooni, oleks mõeldav? Sest ega see kulu poleks tõesti niiväga suur, samas võib ju mingite kihtide vahele ka rauda panna? Asi polegi mingis tohutus kokkuhoius, vaid lihtsalt selles, et miks maksta rohkem, kui materjalid (kivid ja liiv, vesi)endal olemas. Pealegi nagu aru olen saanud, siis fibo maa sees pole kõige parem variant,
Tänades Laur

[Külaline]

Arvan et üks võimalus on teha ka post/lint vundament. Teed analoogselt kraavi ja loobid kive ja liiva täis ning tihendad veega, aga iga 2-3meetri järel paned 200 mm toru mille hiljem valad betooni täis, ehk siis kui saalungid oled valmis teinud ja armeerinud. Igasse posti ka vardad sisse. Kusagil oli kirjas ka mitu% betoonist võib vundamendis olla maakive aga kahjuks ei mäleta. Arvan et kui sa loobid kraavi kive ja vahed betooniga tihendad, siis vaevalt selline vundament nõrgem
Tuleb kui fibo

[Külaline]

Ise pakkusin talle ühe teise variandi, kuid ta ei arvanud sellest midagi.
Aga mida teie arvate sellisest variandist.

Samuti mitte midagi, sest teadmata on Teie käeline osavus, kogemus, taolise suuremahulise töö teostamiseks.
Piisab paarist näpukast ja kogu üritus on pekkis.
Sellepärast soovitaksin traditsioonilist vundamenti, nii nagu projekt ette näeb koos tugevusarvutustega jne. pädevate inimeste teostatud.

Ega ikka ei ole nii, et kivid auku ja kaootiliselt liiva ja vett järgi, sellise teostuse juures algavad kümned ja kümned probleemid mida oskab lahendada ja teab ennetada seda tööd päevast päeva teostav inimene. Mitte odav mees poe tagant.
See tähendab, et su nn. odav plaan tuleb lõppproduktina kallim kui algne lahendus.

[Külaline]

Tänan vastuste eest. Eks olekski liiga ilus olnud kui nii lihtsa vaevaga tehtud saan. MInu jaoks tekib järgmine probleem. Et kust leida eelnevalt nimetatud pädevaid inimesi kes teeksid vajalikud arvutused ja projektid. Eks ma olen neid siinseid foorumeid lugenud ja ega ühest seisukohta polegi mis õige ja mis mitte. Kusjuures kui on nimetatud et ülikooli õppejõud pakub mingi variandi, siis keegi ütleb et see on jama ja ülikoolis ongi tuhajuhanid kes ei jaga asja ja õpetavad valesti, ehk siis kui juba õppejõud ei õpeta õigeid asju, siis järelikult õpilased õpivad ka valesti?.
Küsiks ühe küsimuse veel. Nimelt seisavad naabril kasutult veneaegsed vundamendiplokid, mingi 35tükki vast 400x600x2400. Kas neid võiks kasutada, sest pealtvaadates tunduvad kui uued. Teeks külmumissügavusse kraavi, sinna taldmiku ja sinna kraanaga plokid peale Paarkümmend aastat tagasi tegi naaber samadest plokkidest kõrvalhoone. Ei kasutanud killustikku, ega teinud taldmikku, valas vöö ja siis plaadi vunda peale ja kõik. seisab see hoone siiani ja pole küll näha et kuhugi vajuks. Tekibki küsimus, et kui vajalik see taldmik ongi selliste tonniste kivide korral. saan aru et kui väga savine pinnas, aga puhta liiva korral polegi vast nii oluline.
Ehk oskate soovitada mõnda pädevat inimest kes oleks nõus aitama projektiga, või mida arvate vene plokkide kasutamisest

[Külaline]

400x600x2400. Kas neid võiks kasutada, sest pealtvaadates tunduvad kui uued.

Tere.Nimetatud plokid vägagi sobilikud.Ühe kordsele majale,kui plokid toetuvad piisava kandevõimega pinnasele,pole taldmiku olemasolu ilmtingimata vajalik.400mm on piisav laius kandmaks seda hoonet.

[Külaline]

Olen teemaalgataja esimeses postituses kirjeldatud vundamente omal ajal ehitanud ka kahekordsetele kivimajadele. Ainult, et mitte päris nii efektiivmeetodil see ei käinud, et kallad koormast vaheldumisi kauhti kive ja liiva.
Tegid haltuuramehed jah ka selliselt, aga siis pidid omad mehed hiljem asja ringi tegema, sest piltlikult öelduna pärast palgapäeva kukkus müür ümber.
Samas arhitektist saan hästi aru, kui taolise vundamendi kohta ei arva midagi.
Tema peab projekteerima eurosertifitseeritud materjalidest nii, et asi oleks kontrolli all. Isegi kui selliselt on tulemus tegelikult viletsam.

[Külaline]

Tänan vastuse eest. Ega ma ei mõelnudki et lihtsalt valan kive ja liiva vaheldumisi. Mõte oli kivid ikka enamvähem paigaldada külgkülje kõrvale. siis kiht liiva jne. Samas ega tsemendi kulu pole ka väga suur et vahed sellega täita. Ja siis maapinnale oleks valanud armeeritud vöö. Tean et vanasti tehti niimoodi vundamente aga ise pole teinud, kuigi arvan et midagi tohutult keerulist seal pole, lihtsalt töömahukas. Samas suvel aega küllaga ja mõte oligi esimesel aastal teha vundament ja järgmisel kevadel alhust teha kõige muuga.

[Külaline]

Kivid tuleb laduda mitte külg külje kõrvale kiht kihi haaval vaheldumisi liivaga, vaid ladumise põhimõte on sama kui laoksid kiviaeda. Iga kivi peab olema korralikult sobitatud müüri ladumise põhimõtteid järgides nii, et toetuks alumistele ja külgmistele vähemalt kolmest punktist ja seotisesse nii, et sängitus ja toetuspinnad oleksid võimalikult suured. Liivaga täidetakse ainult tühimikud, et muld sinna ei pääseks ja et omakorda takistaks kivide liikuma pääsemist. Kivid peavad olema mullast ja muust pudedast ollusest puhtad. Mingid suvalised paekivid ei sobi. Sellisel juhul tsemendil pole liiva hulgas ehk muud tähtsust, kui et kivide vahel olev liiv pinnasevee ja vihmausside liikumise ja taimede juurte kõdunemise toimel mullaga ja saviga aja jooksul ei seguneks. Sest vastasel juhul võib muutuda liiv kivide vahelistes tühimikes külmakerkeliseks ja külmudes paisub.

[Külaline]

eks tundub, et kokkuvõttes on kavalam kasutada ikkagi vundamendiplokke ja teha traditsiooniline, taldmik, müürid, vöö vundament

[Külaline]

Eks sõltub.
Taoline vundamendiehitus sobib hästi kokku öko-ehitamise põhimõttega. Eriti kui töö tegemiseks kasutatakse vaid inim- ja hobutööjõudu.
Emake Loodus on andnud maakivi näol materjali, mille survetugevus on 140... 200N/mm2, mis on vähemalt 47 korda rohkem, kui seda on Fibo-3 plokkidel.
Samuti on maakividel väga hea ilmastikukindlus, mis ületab Fibo plokkide vastavat näitajat mitmekordselt.
Ehkki need kaks omadust ongi enamasti vundamentide juures olulisemad, haridust saanud inimene leiab, et mõistlikum on kasutada vundamendiehituseks Fibot.

[keemik]

Ise olen teinud kivikbetooni põhimõttel. Laod kivid seguga koos. Kui saad need plokid soodsalt, siis ma teeks neist. Ise endale tehes valaks betoonist ja ei hakkaks selle Fibo vms juraga mässama.

[Külaline]

Ise olen teinud kivikbetooni põhimõttel. Laod kivid seguga koos. Kui saad need plokid soodsalt, siis ma teeks neist. Ise endale tehes valaks betoonist ja ei hakkaks selle Fibo vms juraga mässama.

Teemaalgatajal tuleb ühekordne puitkarkass plekist viilkatusega, selle raha eest mis ülevõlli keeramisega maa alla betooni valatakse saaks juba maakütte pumba soetada.

[Külaline]

Liivane pinnas. Kas on jäme ja setetest puhas liiv? Kui sügaval savi asub? Kas kevadel on pinnasevesi kõrgel?
Kui savine kiht sügaval ja pinnavesi kõrgelt ei kogune siis liivasel pinnal külmakerkeid ka ei esine. Kas siis on vaja niipalju vaeva näha selle puitkarkass hoonega?

taastaja

[Külaline]

tänan vastuste eest. Pinnas on jah puhas liiv. Tegemist siis mere lähedase kohaga, aga pole mingi üleujutuse ala. Paari aasta eest kui veetrassi kaevasime umbes 1.50sügavusele, siis puhas liiv. Pinnasevesi võib kevadeti kusagil 1.2 m pealt vastu tulla. Olen ka ümbruskonnas ringi vaadanud ja ehitatakse üpris madalaid vundamente, kindlasti mitte 1.2 m sügavusele. tehakse kraavid ja siis müür ning tagasitäide, siis peno ja plaat peale. Ise ma muidugi ei ole kindel kuidas see peno seda betoonimassi ka 20 aasta pärast kannab, selleks teeks ka natuke kindlama ja paneks ikkagi märgade ruumi plaadi vundamendile toetuma. Kui küsisin ühe kohaliku käest, kes põhiliselt siinkandis inimestele ehitab, et mul oleks vaja vundamenti ja rääkisin oma plaani ära, siis see vastas, et miks ma nii sügavale teen, et siin liiva maa ja saab ka oluliselt madalama, et temal ainult 0.6m sügavusele tehtud, et liiv kannab hästi. Mu enda suvila mis on ehitatud 60ndatel, on ainult mõnekümne sentimeetri sügavusel plaat. Samas natuke on vajunud, sest mõni aken ja uks käib raskelt lahti, aga arvestades, selle aja võimalusi on ehitusmehed natuke ka haltuurat teinud, sest tellija oli ülikooli kirjanduse professor ja ega ta ehitusest midagi ei jaganud.
Puitkarkassmajal muidugi öeldakse jah, et sobib ka postvundament, et hirmsasti dimensioneeritakse üle, aga lint tundub kuidagi kindlam

[Chef]

Vundamendiplokkide alla min. 200mm tihendatud killustik, plokkide peale armeeritud vöö. Tean sellise lahendusega 1,5x Aerocist maja kivikatusega Tallinna külje all, millel tänaseni (ehitatud 2005) ühtki vajumisjälge pole tuvastatud.

[Külaline]

Tänud. Kusjuures minu tuttav tegi täpselt samuti nagu Chef kirjutas, et umbes 20cm kildu tampis tallaga kinni ja sinna otse plokid+vöö. Kannab samuti2kordset kivimaja. hetkel umbes 15 aastat juba seisnud ilma nähtava vajumiseta.Tundub et õige pinnase korral täitsa toimiv lahendus. Samas osad ütlevad et pole isegi killu patja alla panna, et kobestamata pinnale otse plokid.

[Külaline]

Samas osad ütlevad et pole isegi killu patja alla panna, et kobestamata pinnale otse plokid.

Tere.Killupadi taldmiku alla ainult toimiva drenaazi korral.Kui kuhugi dreenida pole ja ülepumplat ei raja siis hoopis koguneb vesi vundamendi alla.Killustik plokkide all puutumata pinnase kandevõimet ei suurenda.
lugupidamisega

[Külaline]

et kobestamata pinnale otse plokid.

Eeldab hea käega disiplineeritud kopajuhti, head kogemustega ehitajat, kes jagab midagi laserist X-Y telgedest jne.
Nii kui üks komponent puudub on tulemuseks lainetav taldmikupõhi ja pühi suu puhtaks oma kobestamata pinnasest.

[külaline Peeter]

95-ndal ehitati talus lauda vundament just nii, kivid ja veega liiv vahele. Kivid lasti kopaga ca 1,8m sügavusse kraavi liiva peale ja pütiga vesi otsa ja nii kihtide kaupa. Keegi ei sätinud ega paigutanud neid, vist seetõttu, et kivid olid inimese pea suurused või veits suuremad.
Maapinna lähedal läksid vundamendi plokid ja peale armeeritud vöö. Seinad ja lagi tehti paneelidest. Lauda mõõdud on u 30*8 (laiusega võin tsipa eksida).
Pinnaseks puhas savi ja pole veel täheldanud, et kusagilt midagi valesti oleks (viltu vajunud, katki).
Ok laut pole elumaja ja temperatuurid pole päris sellised nagu majas, aga raskus, mis peale ehitati on üle igasuguse keskmise elumaja.
Hea kui keegi põhjendaks arusaadavalt, miks selline ehitusviis vale on!

[Külaline]

Hea kui keegi põhjendaks arusaadavalt, miks selline ehitusviis vale on!

Ei olegi vale!
Kui traditsiooniliselt rajatakse vund. projekti alusel, siis eeldavasti on seal märgitud mida, kui palju, kuhu, millises järjekorras, millest alates ja kuhuni.
Või kui projekti ei ole, siis on EW säilinud kriitiline mass inimesi kes vähemalt teavad umbkaudu puusalt arvata kuhu ja kui palju võiks poest müügil olevaid materjale maa-alla paigutada, tegevus on kaudselt teadlik ja tulemus ettearvatav.
Ülal kirjeldatud vund. rajamise viis kivi-liiv-vesi on nii umbmäärane seletus ja tulemus on ettearvamatu ja kindlasti kaootiline, sõltub igamehe suvast.
Kiht kive, kuna kivid on rasked ja enamus sellest tööst kujuneb raskeks füüsiliseks tööks, siis tahes tahtmata tekib kiusatus optimeerida,st. rohkem liiva ja vähem kive.
Kuskil ei ole kirjas täpselt koguseid, mis liiva, mis kive, kui palju vett? st. keegi ei vastuta selliselt rajatud hoone vund. eest.
Nii, et kui soovi taaselustada esivanemate ehitustraditsioone, siis tuld,muidugi omal vastutusel.
Kui lähed kindlapeale ja usaldad tänapäevast inseneride poolt aretatud lahendusi, siis tuld, ja kellegi "teise vastutusel".
Juttumärgid rõhutatult.

[Külaline]

Kõige hullem ongi see, et tänapäeval väga paljud insenerid ja projekteerijad pakuvad välja natuke kaheldava väärtusega lahendusi. a`la lapid peno maapinnale ja sinna betoon otsa nn ujuvpõrandad. Katsu sa leida nende inseneride hulgast just selline kes pakub õigeid lahendusi

[rein113]

Kõige hullem ongi see, et tänapäeval väga paljud insenerid ja projekteerijad pakuvad välja natuke kaheldava väärtusega lahendusi. a`la lapid peno maapinnale ja sinna betoon otsa nn ujuvpõrandad. Katsu sa leida nende inseneride hulgast just selline kes pakub õigeid lahendusi

Aga proovi leida selline projekteerija, kellel on ette näidata oma tehtud tööd ja ajalugu.