Ajakohase maja ventilatsioonist üldiselt

[MadalEnergia]

Koguksin natukene teavet ventilatsiooni kohta. Kui kellelgi on anda lugemist antud teema kohta, linkide või muu materjal, siis oleksin tänulik.

Kas eksin kui:

Jäätumisoht on suurem plaatsoojusvahetitel? - kui lepin vähe jahedama sissepuhutava õhuga, siis külmade ilmade puhul tunduks mõistlikum rootorsoojusvaheti, st ei pea kasutama kulukat elektrikütet.


Silmaringi avardamiseks:

- Plaatsoojusvahetite üheks eeliseks on hooldatavus - milles see täpsemalt seisneb?

- Maasoojuspumbaga soojendamine - elektritennide vajadus kaob üldse ära? Mis temperatuuri agregaat vajab?

- Kuhu paigutaksite - pööning vs tehnoruum. Pööningul tekiks vajadus ilmselt erinevate torude korralikuks isoleerimiseks (eelsoojendus ja sissepuhutav õhk).

- Süsteemi ehitamise Know-How - kuidas peaks olema projekteeritud trass, et ventilatsioonisüsteem ei häiriks igapäevaelu - oleks vaikne (endale tuleb pähe ideid nagu võimalikult vähe <90kraadiseid nurkasid, mida sirgem, seda parem).

- CO2/niiskuse taseme järgi juhtimine - igas ruumis oma andur ja klapp oleks ideaalne, kuid ilmselt väga kulukas rajada. Kuldseks keskteeks oleks üks andur üldkasutatavas ruumis ja reguleerida selle järgi? Või analüüsida kogu väljatõmmatavat õhku ja kuidagi seeläbi reguleerida.

- Automatiseerimine/reeglite kirjutamine. Kui keegi kirjutas, et vent.süsteem läheb ökorežiimi/lülitub üldse välja seoses valvesüsteemiga, siis minu idee oleks tulede lülitamisega - miks ventileerida 24/7 sauna ja WC'sid. Reegel "Kui leiliruumis pole tuli põlenud 1h, vent.klapp kinni", "WC tuli pole põlenud 20min, vent. klapp kinni". Kas oleks teostatav mõistlikke vahenditega? Kas keegi oskaks sellist tarka klappi mulle näidata?

- Ventagregaat 160m2 majale (vooluhulk peaks olema 400m3/h, kui ei eksi) - missugune oleks Teie valik?

[Külaline]

400m2 tunnis - palju elanikke on? Õhku "reostavad" inimesed?
Üks inimene kui palju "hingab" tunnis? (Tilk tõrva rikub meetünni.)
Ainult "targast klapist" vähe kasu kui mootorid tarbivad ikkagi 200W.
Plaatsoojusvahetis külmub väljuvas õhus olev niiskus ja väljast siseneb kuiv õhk (kuivatab ruumi õhku).
Rootorsoojusvahetis enamus väljuvas õhus olevast niiskusest tagastub ruumi.
Kus oblastis maja asub ja mis materjalist seinad? Sisemaal võid õhu nii nii ära kuivatada, et saad astma ja mere ääres ei pruugi olenematta puhumisest toa õhuniiskust alla 50% saadagi.
ping

[Külaline]

On ka plaatsoojusvahetiga agregaate, mis talvel ilma tennita ära ei külmu.

Plaadil üks mootor vähem, hooldus on filtrite vahetamine, seal pole vahet.

Maasoojuspumba soojusvaheti agregaadile on kulukas ja mõte kaob ära.

Korralik mürasummuti agregaadi juurde, pluss mürasummutid magamistubadesse ja lõpuks tasanduskastid restide taha. Sealt pole mõtet kokku hoida. Minule ei vaevunud isegi tuntud projekteerijad sellist lahendust pakkumast, tuli ise juurde lugeda. Aga selle eest on nüüd täielik vaikus. Nii mõnelgi tuli omi sõnu süüa, sest kuulda pole midagi.

Võimalusel sooja ruumi paigaldada, näiteks tehruumi välis nurka, et välised sisse ja välja puhke otsad oleks võimalikult lühikesed agregaadist ja mõlemad isoleerida.

Mõistlik on osta kohe niiskustagastusega agregaat, reguleerib ise.

Klappide pidev reguleerimine, kinni lahti viib süsteemi tasakaalust välja, kokkuhoidu sealt ei näe, pealegi see klapp ja automaatika maksab.

Minul oli sama suure maja ja 3 inimese puhul ettenähtud ja reguleeritud õhuhulgad (normid) liiga suured. Keerasin kiirust umbes 30% vähemaks ja nii ta tiksub juba 5 aastat.

Hea mõte on ühendada signalisatsiooniga, äraolekul vähendaks kiirust veel 50%.

Rootoriga (3mootorit) tarbib minul 50W. Tenn on olemas aga pole kordagi veel kasutanud.

[kose2ik]

Hea oleks plaatsoojusvahetis enne niiskus kondensaat kaste ära juhtida (bakteriaalse/viiruste elu taasringlusesse laskmise vältimiseks lisaks eraldi ultrahelikõlariga veepihusti/auruti ja tekkiva kondensaadivee juhtida peenikesetoruga kanalisatsiooni tilkuma). (Ventilatsioonimehed kardavad enim lihasööjabakterit)
(hea kui kahe kuubikuga ja meie kliimale mõeldud, eriti kui saab talvel soojustagastuse efektiivsuse madalamaks teha (e. alla 50%-65%), alla -5*C ja eriti alla -15*C puhul)
Tuleb siis jäätumisel vaadata plaatsoojusvaheti efektiivsust, et kui sissetulev õhk on +0,5*C siis võib olla ka kuni 99,9% soojustagastus, aga alla selle peab jälgima juba temperatuure ja õhuniiskusi , et väljaminev õhk ei jahutataks alla nulli (vastavalt ja efektiivsuse %-iga). (kui kolme kuubikuga ja saaks külmematel ilmadel eraldada neid 1 kuni 2 tükki ja lisada asemele plaadid/seinad kambritele e. lasta efektiivuse alla ja siis temperatuuride tõusmisel jälle tagasi lisada)

nt. on ~300€ VUE 100P ( efektiivsus 64-72%) Plaatide material: (Heat exchanger material): polymerized cellulose;
PDF link 2 link 3
See vist läheb jäässe, kui:
toast-välja 24*C 72% peal ja väljas-sisse alla -9*C
toast-välja 24*C 63% peal ja väljas-sisse alla -14*C
toast-välja 21*C 72% peal ja väljas-sisse alla -8*C
toast-välja 21*C 68% peal ja väljas-sisse alla -11*C

Muidugi pehmendab olukorda pisut (pea olematult) 30W-56W mootorid (57-106 m3/h) soojuseraldus
+ ventilatsioonitorude soojenemine siseruumides ja kasti enda soojenemine/soojendus,
aga see väga väike % abiks.
Lisaks üks nurk plaatidel on alati külmem kui diagonaalis teine nurk (isegi metallplaatidel),
imavast materialist nagu paber (polymerized cellulose) on muidugi omaette teema.

soojustagastusega 24*C toaõhu temperatuuril efektiivsused (et korstnas (või soojusvahetist väljuv jahutatud õhk (eriti eraldi väljamineva toruga/õhušahtiga, kui sissetulev õhk)) alles alla 0,5*C väljaminev õhk e. mitte alla 0*C)
0*C puhul kuni 99% (siis soojendatakse sissetulev õhk kuni toatemperatuurini 99%)
-6*C puhul kuni 80% (soojendatakse kuni 18*C)
-9*C puhul kuni 72% (soojendatakse kuni 15*C) <--- nullpunkt plaadil 72% puhul
-11*C puhul kuni 68% (soojendatakse kuni 13*C)
-12*C puhul kuni 65% (soojendatakse kuni 11,4*C)
-14*C puhul kuni 63% <---- (soojendatakse kuni 10*C) <--- nullpunkt plaadil 64% puhul
-16*C puhul kuni 60% (soojendatakse kuni 8*C)
-23*C puhul kuni 50% (soojendatakse kuni 0,5*C)

soojustagastusega 21*C toaõhu temperatuuril
-6*C puhul kuni 80% (soojendatakse kuni 15,6*C)
-8*C puhul kuni 72% (soojendatakse kuni 12,88*C) <---- nullpunkt plaadil 72% puhul
-9*C puhul kuni 72% (soojendatakse kuni 12,6*C)
-11*C puhul kuni 68% <---- (soojendatakse kuni 11*C) <--- nullpunkt plaadil 64% puhul
-14*C puhul kuni 63% (soojendatakse kuni 8*C)
-16*C puhul kuni 60% (soojendatakse kuni 6*C)
-20*C puhul kuni 55% (soojendatakse kuni 2,55*C)

72% puhul (täispööretel)
24*C -(72% välisõhust -9*C) = nullpunkt väljaminev jahutatud
21*C -(72% välisõhust -8*C) = nullpunkt väljaminev jahutatud

Arvutuskäik umbes nii,
-16 välisõhutemp soojendatud 64% (24*C ) siseõhu temperatuurile ( (24+16)*0,64-16=9,6*C )
või 72% puhul ( (24+16)*0,72-16=12,8*C )
Samuti ka tuleb arvutada palju toast väljaminevat õhku jahutatakse.
Arvestama peab ka, et kui gaas pressitakse rõhu alla, siis rõhu all ta eraldab (kaotab) soojust pindadele ja kui vabaneb rõhu alt, siis neelab soojust e. muudab pinnad külmemaks. Ning veel mõned "pisi asjad" mängivad rolli.

Mul hetkel pooleli plaatõhksoojusvaheti isevalmistamine (pooleli, kuna saatus teeb takistusi ja me ei ela ideaalses maailmas)

[Külaline]

Nojahh...
Tuntud tootja ja kohaliku teenindusega agregaadi ostja ei oska nende numbritega midagi peale hakata.

[kose2ik]

Nojahh...
Tuntud tootja ja kohaliku teenindusega agregaadi ostja ei oska nende numbritega midagi peale hakata.

Need soojema kliima (Poola/Saksamaa) jaoks mõeldud tuntud plaatsoojusvahetid ongi mõttekam klientidele pähe määrida vastu kevadet (kui väljas juba umbes -5*C). Müügimehed peavad ka oma tööd oskama ja tegema selgeks piltidel nt. kui õues -5*C , et kuidas siis toimib (mitte aga kui väljas -15*C või madalam).

[Külaline]

Nojahh...
Tuntud tootja ja kohaliku teenindusega agregaadi ostja ei oska nende numbritega midagi peale hakata.

Need soojema kliima (Poola/Saksamaa) jaoks mõeldud tuntud plaatsoojusvahetid ongi mõttekam klientidele pähe määrida vastu kevadet (kui väljas juba umbes -5*C). Müügimehed peavad ka oma tööd oskama ja tegema selgeks piltidel nt. kui õues -5*C , et kuidas siis toimib (mitte aga kui väljas -15*C või madalam).

Et ka teised teaks.
Milline kohalik müügimees selliseid nn sooja kliimasse mõeldud agregaate müüb?

[Külaline]

Kuna endal ka maja projekteerimise käigus, siis oleks vägagi huvitav teada millise tootja agregaadid välistada ja mis oleks just meie kliimat arvestades õige valik.

[Külaline]

Hea oleks plaatsoojusvahetis enne niiskus kondensaat kaste ära juhtida (bakteriaalse/viiruste elu taasringlusesse laskmise vältimiseks lisaks eraldi ultrahelikõlariga veepihusti/auruti ja tekkiva kondensaadivee juhtida peenikesetoruga kanalisatsiooni tilkuma). (Ventilatsioonimehed kardavad enim lihasööjabakterit)

Oskab keegi rääkida lähemalt sellisest kooslusest nagu
bakter ja vent.

[Külaline]

Kuna endal ka maja projekteerimise käigus, siis oleks vägagi huvitav teada millise tootja agregaadid välistada ja mis oleks just meie kliimat arvestades õige valik.

Millist välistada ei oska üelda,aga mida soovitada soetamismaksumuse/kasuteguri järgi on Komfovent Domekt valikust midagi.Antud isendite kasutegur ja ventilaatorite tarbitav vool ei jää palju alla kõige parematest agregaatidest.Küll aga nende hind.Viimasel ajal olen just neid seadmeid kõige sagedamini märganud ehitatavatel eramutel.

[Chef]

Tavalises ventilatsioonisüsteemis ei saa tekkida ja levida mingi meeletu bakterite armee. Kui on niisutuspatareiga vent.seade, siis on teine lugu, seal võib vohada mõnuga.
Kasutan ka ise 1,5a Komfovendi seadet ja olen rahul.

[Külaline]

Tere.
Uurisin ka netist seda komfoventi. Seadmed tõesti pole teab mis kallid. Kuna mul puudub kogemus ventilatsiooni ehitamise ja projekteerimise alal, siis tekkis mul hoopis selline küsimus, et kas tõesti maksab kõik sinna juurde kuuluv nii palju. Nimelt tehti mulle pakkumine, küll mitte komfovent, aga hind seadmele u sama (1800). Aga töö pluss kõik vidinad sinna juurde ja pakkumine siis natuke üle 8000 euro. Maja täitsa tavaline 1kordne 125m2, mingeid erinõudmisi pole, agregaat oleks maja keskel ja ega torusid väga pikalt vedada ei tuleks. Kas see on normaalne hinnaklass,

[Külaline]

sõltub projektist kui ise ei oska , siis maksadki lolliks, aga 125m2 majale ma paigaldasin ise projekti järgi ja materjalid läksid kauplemisel 30% odavamaks.

mõõda ära projektist palju läheb toru, lisavidinaid jne saad vähemalt tööraha suurusest aimu ja oskad paremini kaubelda.

[Külaline]

Sellega ongi nii, et enamuse töid teen maja juures ise ja palkan paar meest endale appi. Ainsad asjad mida ise ei söenda ette võtta on kütte ja vendi tegemine. Tuleb maaküte ja soojustagstusega vent. Maaküte selleks, et kuna naabrimehel kopp endalt võtta ja ta mitmeid kilomeetreid maaküttetoru siinkandis maha kerinud, siis sellele tööle kulutused põhimõtteliselt materjali ja kütte raha ainult, kõik ühendused ja muu siis tuleb sisse osta.vendiga kogemus puudub ja ka ühtegi tuttavat antud alal ei tööta, siis natuke pelgan. Materjalid tulevad jah minimaalselt 30 protsenti odavamalt, pigem rohkem. torud saaks ka vast ise veetud, aga just üleminekud ja summutid jne. seda lambist ikka ei tee.

[Külaline]

Tere.
Uurisin ka netist seda komfoventi. Seadmed tõesti pole teab mis kallid. Kuna mul puudub kogemus ventilatsiooni ehitamise ja projekteerimise alal, siis tekkis mul hoopis selline küsimus, et kas tõesti maksab kõik sinna juurde kuuluv nii palju. Nimelt tehti mulle pakkumine, küll mitte komfovent, aga hind seadmele u sama (1800). Aga töö pluss kõik vidinad sinna juurde ja pakkumine siis natuke üle 8000 euro. Maja täitsa tavaline 1kordne 125m2, mingeid erinõudmisi pole, agregaat oleks maja keskel ja ega torusid väga pikalt vedada ei tuleks. Kas see on normaalne hinnaklass,

Jaga julgelt kahega ja hakka siis kauplema, räägin omast kogemusest.

[Külaline]

torud saaks ka vast ise veetud, aga just üleminekud ja summutid jne. seda lambist ikka ei tee.

võid proovida , seal ei ole peale natukest aega harjutamist midagi rasket . kui projekt ees , siis pole ka erilisi üllatusi. alati on mugavam muidugi teenust osta, hetkel küsitakse 5000 tööraha sul muidu

[MadalEnergia]

Tundub, et siiski tänasel päeval eelistame rootorsoojusvahetiga agregaate.

[Külaline]

Tundub, et siiski tänasel päeval eelistame rootorsoojusvahetiga agregaate.

Ja millist mudelit?

[val]

- Ventagregaat 160m2 majale (vooluhulk peaks olema 400m3/h, kui ei eksi) - missugune oleks Teie valik?

Võtsin just sellise 4.1 puldiga: http://www.komfovent.com/residential-ve ... -units/405 Kogemust veel suurt pole. MPS'ga ühendamine tundus ebamõistlik. Uurisin ka ruumide kaupa juhtimist, nt liikumis-kohaloleku andur, aga projekteerija väidete kohaselt keeruline-kallis ja kokkuvõttes ei tasu ära - ma ei hakanudki edasi uurima. Mürast niipalju, et 100 m2 on taga ja 100% võimsusel on müra suur, aga 30-40% vahel tundub ok. Peale seadet mul pehmed summutid, siis 1200 jäigad ja tubade ees veel lühikesed jäigad. Kui sisse kolin ja müra peaks häirima hakkama, siis olen mõtelnud, et panen tubadesse rõhualandus kastid.

[Külaline]

Mürast niipalju, et 100 m2 on taga ja 100% võimsusel on müra suur, aga 30-40% vahel tundub ok.

Antud mudel on 100m2 maja puhul kahekordselt üle dimensioneeritud.Peened 125mm torud jäävad selle aparaadi täisvõimsusel peeneks ja teevadki palju müra.Pannes aga 100m2 majale 160mm torud on jällegi liiale mindud.

[val]

Projekt on ok. 100 m2 on hetkel järgi, edaspidi rohkem. Torud algavad 200ga ja lähevad järjest peenemaks. Lõpus on 100-sed torud. Lõppu oleks võinud panna ka 125-sed.

[Külaline]

Tere. Kui saladus pole, siis palju sellise süsteemi maksumus oli koos tööraha ja vidinatega. Endal plaanis natuke suurem 130m2 elamine ja olen ka ventsüsteemi jahil
tänan

Võtsin just sellise 4.1 puldiga: http://www.komfovent.com/residential-ve ... -units/405 Kogemust veel suurt pole. MPS'ga ühendamine tundus ebamõistlik. Uurisin ka ruumide kaupa juhtimist, nt liikumis-kohaloleku andur, aga projekteerija väidete kohaselt keeruline-kallis ja kokkuvõttes ei tasu ära - ma ei hakanudki edasi uurima. Mürast niipalju, et 100 m2 on taga ja 100% võimsusel on müra suur, aga 30-40% vahel tundub ok. Peale seadet mul pehmed summutid, siis 1200 jäigad ja tubade ees veel lühikesed jäigad. Kui sisse kolin ja müra peaks häirima hakkama, siis olen mõtelnud, et panen tubadesse rõhualandus kastid.

[Külaline]

...Kui sisse kolin ja müra peaks häirima hakkama, siis olen mõtelnud, et panen tubadesse rõhualandus kastid.

Sellised kobakad tuppa seinale? http://www.lindab.com/ee/pro/categories ... d418c0564b

[Külaline]

...Kui sisse kolin ja müra peaks häirima hakkama, siis olen mõtelnud, et panen tubadesse rõhualandus kastid.

Sellised kobakad tuppa seinale? http://www.lindab.com/ee/pro/categories ... d418c0564b

Mitte päris tuppa, minul on need ripplae all ja üks seina taga kapis.
Ja lasin need plekksepal taha, siis saab mõõtude ja kujuga mängida, vastavalt ruumile.
Pluss mürasummitavad restid ette.

[val]

140 m2, tegelik suurem kaldlae tõttu ja maksumus ca3k ilma töörahata. tööst võin ps'is rääkida.
kobakad jah pannakse lae või seina taha loomulikult.