Velje mutreid keeratakse ainult lahti löögiga. Kinnitamisel tuleb pingutada käsitsi, momentvõtme või seadistatava mutrikeerajaga. Neid idioote on küll ja küll kes tuimalt veljemutrid 200 Nm-ga kinni lajatavad.Külaline kirjutas:Ilma kärrita betoonikruve lasta ei kujuta lihtsalt ette!
On proovitud ka tavalise akuga, aga otsikuid läheb nagu leiba ja ranne hakkab valutama.
Kõik sellised raskelt minevad kinnitusvahendid keeratakse lõõgifunktsiooniga , velje mutrid jne.
Pöördemoment akutrell/kruvikeeraja valikul
ehitustööriistadega seonduv. Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
Re: Pöördemoment akutrell/kruvikeeraja valikul
Lugemata postitus Postitas NLS »
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 665
- Liitunud: 07 Mai 2009, 23:48
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 20 korda
Re: Pöördemoment akutrell/kruvikeeraja valikul
Lugemata postitus Postitas rundll »
Külaline kirjutas:Ilma kärrita betoonikruve lasta ei kujuta lihtsalt ette!
On proovitud ka tavalise akuga, aga otsikuid läheb nagu leiba ja ranne hakkab valutama.
Kõik sellised raskelt minevad kinnitusvahendid keeratakse lõõgifunktsiooniga , velje mutrid jne.
kui sul on 60 -ne betoonkruvi , siis millimeetri kaupa võttes on sul vähemalt 61 võimalust iga kruviga p*se kukkudaja seda olenemata väändemomendist ning tõenäosus kasvab vastavalt betoonkruvide arvule mida sa oma elus pead kuskile betooni keerama ning keeramisel rakendatavale jõule, ilmastikuoludele ja agu libedusele. selise süvateaduri elu tundub suht masendav ja ei suuda ette kujutada seda ängi iga kinnitusvahendi kasutamisel (mis kõik juhtuda võib)
laskem lõdvemakselu ei ole nii keeruline
ja ongi

-
- külaline
Re: Pöördemoment akutrell/kruvikeeraja valikul
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Kas see ongi tänapäevase keskmise mördiööbiku suhtumine korralikku töötegemisse? Laotad krohvi laiali, hõõrud värvi peale ja kõik on hästi?rundll kirjutas:Külaline kirjutas:Ilma kärrita betoonikruve lasta ei kujuta lihtsalt ette!
On proovitud ka tavalise akuga, aga otsikuid läheb nagu leiba ja ranne hakkab valutama.
Kõik sellised raskelt minevad kinnitusvahendid keeratakse lõõgifunktsiooniga , velje mutrid jne.kui sul on 60 -ne betoonkruvi , siis millimeetri kaupa võttes on sul vähemalt 61 võimalust iga kruviga p*se kukkuda ja seda olenemata väändemomendist ning tõenäosus kasvab vastavalt betoonkruvide arvule mida sa oma elus pead kuskile betooni keerama ning keeramisel rakendatavale jõule, ilmastikuoludele ja agu libedusele. selise süvateaduri elu tundub suht masendav ja ei suuda ette kujutada seda ängi iga kinnitusvahendi kasutamisel (mis kõik juhtuda võib)
laskem lõdvemaks elu ei ole nii keeruline
ja ongi
Kui kruvi ei lähe ettenähtud momendiga avasse siis on see ava valesti puuritud.
Kui pead kinnitama asju mis allakukkudes võivad kellegi tervist või vara kahjustada ja sinu sissekeeratud 1200st poldist 30% on puru ja siis tellija nõuab kõikide kinnitusvahendite väljavahetamist ja sa pead kõik need väljavahetama oma kulu ja kirjadega, siis vast suhtumine muutub.
(Alltöövõtja rikkus ettenähtud juhendit ja laskis kiiresti kärriga. Sellist asja saab nimetada ettekavatsetud tappmiskatseks.)
Kärriga ei tohi ka roostevabu polte keerata sest on keerme külmkeevituse oht.
ping

-
- külaline
Re: Pöördemoment akutrell/kruvikeeraja valikul
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Teoreetikud koos, praktika on see, et sellised 60mm betoonikruvid torx 30 otsikuga installitavad. Ilma kärrita keerates kulub iga kruvi keeramisel üks otsik.
Järgi proovitud erinevates pervertsetes situatsioonides.
Ja ei maksa sellist vale augu juttu ajada, proovitud on nii 5 kui ka 5,5 puuriga, viimasega lased kruvi ringi ja ei jää hoidma.
Mingis mõttes on isegi võimalik neid kruve hellalt keerates kasutada tavalist akukonet, tulemuseks on valutav ranne ja tohutu ajakulu.
Aega aga napib raketise ehitusel, sellepärast ei kavatse ükski ehitaja nunnutada igat kruvi, vaid kiirelt sisse ja järgmine.
Mõrdiööbikud? äkki defineeriks.
Ettekavatsetud tapmine? haiglane fantaasia.
Järgi proovitud erinevates pervertsetes situatsioonides.
Ja ei maksa sellist vale augu juttu ajada, proovitud on nii 5 kui ka 5,5 puuriga, viimasega lased kruvi ringi ja ei jää hoidma.
Mingis mõttes on isegi võimalik neid kruve hellalt keerates kasutada tavalist akukonet, tulemuseks on valutav ranne ja tohutu ajakulu.
Aega aga napib raketise ehitusel, sellepärast ei kavatse ükski ehitaja nunnutada igat kruvi, vaid kiirelt sisse ja järgmine.
Mõrdiööbikud? äkki defineeriks.
Ettekavatsetud tapmine? haiglane fantaasia.
-
- külaline
Re: Pöördemoment akutrell/kruvikeeraja valikul
Lugemata postitus Postitas tainas »
miks asjalikku ja värvikat sõnavõttu peab arusaamatu loogikaga "ärapanema", seda on raske mõista. esmalt kirjutatu sisust võib abi olla neile, kes peavad tehtud töö kvaliteeti hindama. oma maja puhul tekkis mul kahtlus betooni külge lastud nurgikute kinnituskvaliteedis. Kontrollisin 10ne minutiga drelliga ühe seina kõiki kruve. Kümne meetri pikkuses seinas oli 4 kruvi, mis oli üle keeratud (sattunud müüriploki segukohta jms). Kruvi terve, aga ava üle keeratud. Kvaliteet rahuldas mind, sest neid nurki oli ikka palju pandud. Aga sain aru küll, et ega ehitaja ülekeeratud kruvi välja ei võta. Jäetakse sisse ja väliselt on kõik maru ilus.Külaline kirjutas:kui sul on 60 -ne betoonkruvi , siis millimeetri kaupa võttes on sul vähemalt 61 võimalust iga kruviga p*se kukkudaKülaline kirjutas: Ja kui ava on kas halvasti puuritud või puhastatud ja kruvi sissekeeramine on raskendatud siis täristajaga ei tunneta väändemome nti. Täristajaga on lihtne saavutada väändemomendiks 100. (Karu läheb ka mesipuusse kui jõud on taga.)
Kui puitu betooni külge kruvida siis purunenud poldi pea jääb tavaliselt oma kohale ja eemalt pole võimalik liite olukorda hinnata.
Kui kinnitada metalli siis ülekeeratud poldi pea tuleb mingi aja pärast ära.
Hästi on näha seda pärast esimest külma ööd, metallkruvi tõmbub külmaga kokku ja mõraga pea hüppab ära. Põrandasse keeratud poldi pea hüppab oma esialgsest asukohast 10-20cm eemale.ja seda olenemata väändemomendist ning tõenäosus kasvab vastavalt betoonkruvide arvule mida sa oma elus pead kuskile betooni keerama ning keeramisel rakendatavale jõule, ilmastikuoludele ja agu libedusele. selise süvateaduri elu tundub suht masendav ja ei suuda ette kujutada seda ängi iga kinnitusvahendi kasutamisel (mis kõik juhtuda võib)
laskem lõdvemakselu ei ole nii keeruline
-
- külaline
Re: Pöördemoment akutrell/kruvikeeraja valikul
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Lõdva randmega mördiööbik keerab laua müüri külge ja kui see kasvõi poolte kruvidega seisab seal kaks päeva (betooni kivistumine) siis on tema jaoks kõik korras.tainas kirjutas:miks asjalikku ja värvikat sõnavõttu peab arusaamatu loogikaga "ärapanema", seda on raske mõista. esmalt kirjutatu sisust võib abi olla neile, kes peavad tehtud töö kvaliteeti hindama. oma maja puhul tekkis mul kahtlus betooni külge lastud nurgikute kinnituskvaliteedis. Kontrollisin 10ne minutiga drelliga ühe seina kõiki kruve. Kümne meetri pikkuses seinas oli 4 kruvi, mis oli üle keeratud (sattunud müüriploki segukohta jms). Kruvi terve, aga ava üle keeratud. Kvaliteet rahuldas mind, sest neid nurki oli ikka palju pandud. Aga sain aru küll, et ega ehitaja ülekeeratud kruvi välja ei võta. Jäetakse sisse ja väliselt on kõik maru ilus.Külaline kirjutas:kui sul on 60 -ne betoonkruvi , siis millimeetri kaupa võttes on sul vähemalt 61 võimalust iga kruviga p*se kukkudaKülaline kirjutas: Ja kui ava on kas halvasti puuritud või puhastatud ja kruvi sissekeeramine on raskendatud siis täristajaga ei tunneta väändemome nti. Täristajaga on lihtne saavutada väändemomendiks 100. (Karu läheb ka mesipuusse kui jõud on taga.)
Kui puitu betooni külge kruvida siis purunenud poldi pea jääb tavaliselt oma kohale ja eemalt pole võimalik liite olukorda hinnata.
Kui kinnitada metalli siis ülekeeratud poldi pea tuleb mingi aja pärast ära.
Hästi on näha seda pärast esimest külma ööd, metallkruvi tõmbub külmaga kokku ja mõraga pea hüppab ära. Põrandasse keeratud poldi pea hüppab oma esialgsest asukohast 10-20cm eemale.ja seda olenemata väändemomendist ning tõenäosus kasvab vastavalt betoonkruvide arvule mida sa oma elus pead kuskile betooni keerama ning keeramisel rakendatavale jõule, ilmastikuoludele ja agu libedusele. selise süvateaduri elu tundub suht masendav ja ei suuda ette kujutada seda ängi iga kinnitusvahendi kasutamisel (mis kõik juhtuda võib)
laskem lõdvemakselu ei ole nii keeruline
Tema mõttemaailma ei mahu see, et mõned asjad (näiteks 50kg kaaluv elektrikilp, ventagregaat, jne.) peavad kohtkindlalt seisma seina küljes ka 30 aasta pärast, kui kapremonti hakatakse tegema.
(Niipalju kui mina näinud olen siis enamus kiireid mehi ei oska isegi kahte prussi puidukruviga nõuetekohaselt kinnitada üksteise külge.)
ping

-
- külaline
Re: Pöördemoment akutrell/kruvikeeraja valikul
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Haige inimene oled, kelle mõttemaailma ei mahu see, et see õnnetu kruvike ei lähe katki kärriga keerates.Külaline kirjutas: Lõdva randmega mördiööbik keerab laua müüri külge ja kui see kasvõi poolte kruvidega seisab seal kaks päeva (betooni kivistumine) siis on tema jaoks kõik korras.
Tema mõttemaailma ei mahu see, et mõned asjad (näiteks 50kg kaaluv elektrikilp, ventagregaat, jne.) peavad kohtkindlalt seisma seina küljes ka 30 aasta pärast, kui kapremonti hakatakse tegema.
(Niipalju kui mina näinud olen siis enamus kiireid mehi ei oska isegi kahte prussi puidukruviga nõuetekohaselt kinnitada üksteise külge.)
ping
Ei saa aru mis prussidest sa jahud, ja kus laudaehitustel sa kolad, et selliseid saamatuid kiireid mehi kohtad?
Siiani on deffineerimata kes on mõrdiööbik? Eeldan, et keegi maaler või krohvija.
Kui nii, siis mis pistmist on neil betoonikruvidega?
Veel mannetum on tulla ehitusfoorumisse ehitajaid sõimama ja halvustama,
Ei ole veel juhtunud, et betoonikruvi oleks pooleks keeratud, ja usu mind olen neid kruve kärriga oksendamiseni kruvinud, jätta oma haiglased paranoiad koduperenaistele, ehitajaid selle mõlaga ei kõiguta.
Hüppa
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring