Vesipõrandakütte mure

[Kalvis]

Ma olen näinud igasuguseid kütteprojekte, seega teiste eest vastutada ei saa ega tahagi. Ja neis on teada tuntud vigu (kes tahab vaatab vanemaid postitusi siin teemas). Samuti on siin foorumis vägagi palju neid õnnetuid, kes ise ehitasid või lasid mingitel tüüpidel ehitada, tegid vead sisse ja nüüd häda käes, et kuidas parandada. Kui kontuur on valesti maha keritud siis ega ei taha ju kogu põranda väljalõhkumisest üldse mõeldagi! On ju üsna palju juhtumeid, kus kiire pilk peale ja selge, et paraku vead põrandale torude mahakerimises või lausa totaalselt asju valesti.
Muuseas algne küsija pole ühtegi silpi oma küttelahendusest lähemalt rääkinudki - nii ei saa midagi tarka ka vastata.

[navigator]

Vot siis ei saa ka üldistada, et kui ei ole projekti siis ongi asi selge ja asi ei saagi korralikutl tööd teha.

[Külaline]

No aga mõni tark isetegija võiks ju öelda, millise 3T ventiili (koos mootoriga) peaks paigaldama kui tegu on 80 m2 põrandaküttega (4tuba, 4 kontuuri). Ruumide küttevajaduseks arvestame 80 W/m2/a. Pump on 25-40, torustik kuhu ventiil paigaldada, on 1". Põrandakütte vee temperatuur max. 35 C. Ande tuld, palun linki ventiilile + mootorile.

[Külaline]

Võibolla katlast väljuva vee temperatuuri ka vaja teada, see on kuni 70. Akupaaki pole. Ehk piisab infost?

[Külaline]

Teema valgus suhteliselt laiali.
Ehk rahuneks nüüd maha ja mõtleks edasi.
Üleval korrusel on mul kollektori küljes õhuti, all mitte.
Kas peaksin alla ka paigaldama - õhk liigub ju lõpuks üles ja peaks sealt väljuma?

Ja ei ole seni aru saanud, kas liialt suur vooluhulk kollektorites on paha või hea.

Hetkel on seadistatud ca 1-1,5L/min, mõned ruumid soojad, mõned võiks olla soojemad. Aga vähemasti tundub, et see on OK lihtsalt mõndades kontuurides on mingi jama. Jällegi, kui soovin vannituba soojemaks kas peaks olema vooluhulk suurem või väiksem?

Tänades,
Teemaalgataja

[Külaline]

Tere.Kui on üks segamissõlm ja üks kollektor,reguleeritekse siseneva vee küttekõver kõigepealt vannitoa temperatuuri järgi.Voolukiirus tuleneb toru pikkusest.Toad ja muud ruumid piiratakse voolukiirustega paika.Paha ei tee ka kui tubades on termoregulaatorid,on lihtsam saavutada ühtlast temperatuuri.Maasoojus/õhkvesi pumpadega kütmisel ongi enim levinud viga,reguleeritakse tubade järgi-aga vannituba suht jahe.Lugupidamisega

[Külaline]

"Voolukiirus tuleneb toru pikkusest".
Tohoh tilli!

[Külaline]

Vannituba on oluliselt väiksem, kui muud ruumid. Pumbast kollektoritesse läheb ju üks ja sama temp.
Küsimus on nüüd selles, kuidas selle sama tempiga oleks mõni ruum soojem kui teine - järelikult vooluhulga reguleerimisega... selguse saab ilmselt siis, kui kollektoris teised kontuurid vähemaks keerata ja vannituba rohkem lahti ja kui ei toimi siis vastupidi proovida?

[Veikko]

Kasuta termokaamerat tagastuvate torude temperatuuri mõõtmisel ja süsteemi tasakaalustamisel.

[viradus]

Mina sain mõned aastad tagasi põrandakütte tasakaalu üsna lihtsalt siinse foorumi ühe kasuliku postituse järgi (vt lõpus kasutaja Kv=12):

viewtopic.php?t=13016

Võibolla on sellest ka teemaalgatajale abi.

Sealjuures polnud selleks tarvis mingeid vooluhulkade arvutusi, tuumafüüsika valemeid ega projekteerimist. Kuna tagasivoolu temperatuuri muutus ei kajastu põrandaküttes kohe, siis aega kulus kogu protsessi peale paar päeva (5min päevas timmimist).

[Külaline]

"Voolukiirus tuleneb toru pikkusest".
Tohoh tilli!

Väikeste tillide puhul ju nii ongi!

[Külaline]

Tänud viradus.

Küsimus jäi veel allkorrusel oleva kollektori kohta, kas kollektori küljes õhuti on kohustuslik?

[Veikko]

Tänud viradus.

Küsimus jäi veel allkorrusel oleva kollektori kohta, kas kollektori küljes õhuti on kohustuslik?

Kohustuslik ei ole, kuid tagab liigse õhu väljumise. Selle õhuti maksumus on nii väike, et ei tasu isegi mõelda, et seda mitte paigaldada.

[Külaline]

Tegelikult automaatsed õhutajad on ühed vägagi kahtlased asjad, eriti just odavad. Mitmeid kogemusi on, et peale õhu eraldamist jäävad ka vett läbi laskma. Ok, kui automaatset täidet ei ole, siis väga suurt kahju ei teki ja võib panna. Automaatne täide on väga halb asi.

[Külaline]

Sattusin kogemata lugema ühe NIBE pumba kasutusjuhendit.
Seal on selline lause:
Avage termostaatventiilid täielikult, v.a nendes tubades, mis peavad erinevatel põhjustel olema jahedamad, nt magamistoad. Termostaadid aeglustavad veevoolu küttesüsteemis. Soojuspump üritab seda temperatuuri tõstmise teel kompenseerida. Seetõttu töötab soojuspump rohkem ja tarbib rohkem energiat.


See justkui nullib kogu varasema jutu, et pealevoolu hulk peaks olema just väiksem, et põrand salvestaks kontuurist saadud soojuse.

[Külaline]

Mis juttu siit küll leiab, et vooluhulk peab olema väike, et põrand salvestaks kontuurist saadud soojuse? Kui vooluhulk on väike, siis tagastuv temperatuur on madalam. Mis imenipiga see põrand salvestamiseks rohkem soojust saab kui põrandasse pandud näiteks 100 meetrist 50 meetrit on soe ja 50 üsnagi jahe? Kas siis ei salvestaks rohkem kui kõik 100 m oleks soe?

[Külaline]

Tundub mõneti loogiline. Igaljuhul keerasin kõik täiesti lahti, kuna reguleerimisest suht tüdinenud, lasen olla mõne aja ja eks siis hakkan tõesti piirama, kui mõni tuba tundub "liiga" soojaks minevat.