Vundamendi soojustamine

[kalle321]

Tere!
Plaanis vanal majal vundament soojustada. Keldrit pole, põranda tasapind algab umbes 15cm maa tasapinnast. Vundamendi paksust ja kõrgust ei oska öelda. Esialgu soojustaks sauna poolse osa, mis on fibo blokist laotud. Põrandal mingit soojustust pole, ainult suhteliselt paks betoonikiht. Millega oleks kõige õigem soojustada? Milline oleks tööde käik? Kui sügavale soojustada? Oleks üldse mingit kasu?
Sokli soojustuse peale tuleb kiviplaat. Uuel aastal jõuab vast seinte soojustamiseni, hetkel paljas fibo.

[Kalvis]

Sellisel kujul kasu pole. Odavam on töö tegematta jätta ning investeerida mujale maja soojustamisesse.
Kui kunagi plaanid põrandat soojustada siis väike abiefekt on juurde küll, tasub soojustada maapinnani, tavaliselt siiski pannakse terve plaat otsaga maasisse.
Rohkem kasu on siis kui põranda lõhud ära ja soojustad selle. Kavalamad teevad selle koos põrandaküttega. Kuna põranda soojustus on ikkagi madalamal põrandast siis vundamendi soojustus küljelt kataks seda ning aitab põranda soojustusele kaasa. Aga põrand ei olnud soojustatud ....

[kalle321]

Plaanis oligi see suvi põrand välja lõhkuda ja ära soojustada, aga ei jõudnud siiski. Ehk õnnestub järgmine aasta.
Vundamendi soojustamise materjal (finnfoam 50mm) on nüüd olemas, tuttaval jäi üle suurem kogus.
Kui praegu soojustaks vundamendi siis kasutegur oleks suht 0 ?
Võibolla õnnestub see aasta isegi seinte soojustamiseni jõuda. Kui peno (eps 80 ? ) seina panna liimkrohvi ja tüüblitega, oleks okei kui jätakski talveks palja peno seina ? Uuel aastal krohviks ära. Vihm, lumi jne halba ei tee penole ?

[Kalvis]

Vahtplasti suurim vaenlane on UV kiirgus (talvel on seda õnneks vähe). Kannatab hädaga pooleks kevadeni hoida. Külma ja vihma ei karda.
Veel on soojad ilmad, jõuab seina kleepida ja kohe esmane krohv selga lajatada. Kui liiga kauaks seina jääb siis UV tõttu enam ei taha krohv nakkuda ja muud jamad. Muidu ehitajad ehitusel tegid küll seda pulli, et panid vahtplasti seina (sügis- talv) ja kevadel soojade ilmade saabudes krohvisid. Aga nad tegid suvalisele tellijale.
Saab ju veel ühe seina kaupa teha.

[Kruvi keeraja]

Finnfoam on hästi sileda pinnaga, nagu enamus xps plaate. Seda peab enne krohvimist karrstama. See oli lausa tootjapoolses paigaldusjuhendis kirjas

[Kruvi keeraja]

Finnfoam on hästi sileda pinnaga, nagu enamus xps plaate. Seda peab enne krohvimist karrstama. See oli lausa tootjapoolses paigaldusjuhendis kirjas

KARESTAMA, pidi see sõna olema

[Kalvis]

Kui plaanid maja soojustada ja kindlasti ka põrandat siis võid vundamendi osa ennem ära teha küll.
Sel tööl on üks halb aga - kuna sa ei tea kui paks soojustus tegelikult kõigi mõõtudega tuleb siis ilu poole pealt pead umbes vundamendi õige paksusega ette ära tegam. Reeglina tehakse vastupidi - enne välissein ja siis klapitatakse vundament õigele kaugusele välisseina soojustuse suhtes nii saab silmale ilusama lahenduse. Välisseina on palju raskem klapitama panna, suurem pind kui vundamendil.

[Nailboard]

Küsimus suurele ringile seoses vudamendi täitmisega. See aasta rohkem ehitustegevust jätkata ei saand, vundamenti soojustada ei jõudnud. Kas on mõtet pinnasega taldmik ära täita(nii seest kui ka väljast)? Seda kartuses, et külmaga võib maapind mängima hakata või muud moodi haiget teha kuna praegu kõik lahtiselt. Oleks lihtsalt väike lisakulu, kevadel kopaga uuesti lahti. Taldmik vundament, ja üles on laotud fibost+ tasandusvõõ ka valatud.

[Külaline]

Küsimus suurele ringile seoses vudamendi täitmisega. See aasta rohkem ehitustegevust jätkata ei saand, vundamenti soojustada ei jõudnud. Kas on mõtet pinnasega taldmik ära täita(nii seest kui ka väljast)? Seda kartuses, et külmaga võib maapind mängima hakata või muud moodi haiget teha kuna praegu kõik lahtiselt. Oleks lihtsalt väike lisakulu, kevadel kopaga uuesti lahti. Taldmik vundament, ja üles on laotud fibost+ tasandusvõõ ka valatud.

ei juhtu seal kaevikus midagi

[targutaja]

Võib juhtuda küll, oleneb, mis külmakraadid tulevad ja kui sügavalt maapind läbi külmub. Külmakerked on oht, mida ei tasu alahinnata. Endal oli sama seis, kindluse mõttes täitsin liivaga ära. Kevadel oli vähe nikerdamist aga kõik oli korras. Eelnevalt olen renoveerinud 2-3 vundamenti, kus külm on liiga teinud ja julgen väita, et külmal on väge mida ei usuks, kui ise ei näe.

[rahapada]

Jälgisin seda foorumit 10 a. tagasi ja siis nüüd kiikasin üle tüki aja uuesti - NO MITTE SITTAGI POLE MUUTUNUD!

[Ei tea]

Jälgisin seda foorumit 10 a. tagasi ja siis nüüd kiikasin üle tüki aja uuesti - NO MITTE SITTAGI POLE MUUTUNUD!

kas sellepärast, et teemad samad ja inimesed sama rumalate nõuannetega või küsijad veel lollemad, kui 10a tagasi?

[veebimeister]

Jälgisin seda foorumit 10 a. tagasi ja siis nüüd kiikasin üle tüki aja uuesti - NO MITTE SITTAGI POLE MUUTUNUD!

no nii toredat komplimenti foorumile pole veel keegi osanud teha

[Hiid]

Kui suurt tähelepanu peaks juhtima sellele veeimavusnäitajale?
Eps120 perimeeter plaadil on see 2%
Finnfoam 300 puhul 1%
Hind on 3x teise kahjuks.
Enamus kasutab vundamendi soojustamisel Epsi. Mõned aga ka XPSi.
On mõtet siinkohal raha maha matta?

[Urmas]

On mõtet siinkohal raha maha matta?

Olles näinud, kuidas mõnes rikkamas riigis maetakse raha fassaadide ja vundamendi soojustuseks ikkagi XPS-i alla. Ei oska aimata, kas sealmail on põhjuseks raha üleküllus või ratsionaalsus? Aga noh, vaesemates riikides võib-olla kärab EPS kah, saab paarikümne aasta pärast uuesti teha.