küttesüsteem 180 m2 majale

[kerli]

Tere.
Plaanis osta ehitamisjärgus maja mille põrandad on juba valatud.
Mure on küttesüsteemiga, nimelt ei tea milline oleks parim lahendus.
Algul mõtlesin garaazi teha katlamaja, kuid seal korsten puudub, siis eeldaks see slepe viimist sauna korstnasse lae alt ja umbes 3 m. Ei tea kas sellisel kujul süsteem toimiks.

Teise variandina mõtlesin keskküttepliiti millel panna paak vahele. Kuid ei tea kas see kütaks 180 m2 maja ära?
Ootan väga teie poolseid mõtteid.

[plb]

3-meetrine slepe pole just kõige parem mõte. Seda enam et samasse lõõri ei tohi neid lasta. Korstna saab siit: http://www.schiedel.ee/tooted.
Keskküttepliidiga on see jama, et seal pliidi lähedal hakkab paganama kuum. Kolle on tal kah väike, praktiliselt oled katlakütja.
On ka ägedamaid keskküttepliite, nagu see http://www.agreeneralternative.co.uk/klover-smart-120/ aga tollel on jälle väike pelletipunker - tihti tuleb täita - ning pelleti kallamine tekitab tolmu.

[Kalvis]

Pole teada mis on garaazi katuseks, kuid igal juhul saad plekist moodulkorstnaga garaazist suitsugaasid vajadusel nii otse ülesse kui ka külje pealt välja viia (just horisontaallõõr ongi plekist korstna eelis).
Kui katusel midagi ees pole siis saab ju otse ülesse ka teha. Kui saad, eelista muidugi otse katlast ülesse minevat korstnaga varianti.
Ma ei hakkaks läbi maja küll 3 meetrise horisontaallõõriga jändama, see on võimalik aga miks mitte lihtsamaid lahendusi kasutada.
Keskküttepliidid on liiga väikse võimsusega, kui päev läbi kütta siis köögist saad sauna.

[Coolhouse]

Ei soovita küll garaazi katlamaja teha, Seda tuginedes reaalsele kogemusele. Oli juhus kus klient oli paigaldanud katla 2 auto garaazi. Aktiivse katla kütmisega muutus garaaz kõetavaks ruumiks (soojustarbijaks). Samas ei saanud seda ruumi eriti kasutada. Ehk katlamaja olgu ikka katlamaja.
Samas saab edukalt paigaldada garaazi maasoojuspumba või õhk-vesi soojuspumba siseosa.
See et põrandad on valatud ei ütle praegu midagi sest alati on võimalik üks kiht koos põrandakütte torustikuga juurde valada. Teisalt on olulisem valu all oleva soojustuse kihi olemasolu.

[kerli]

Ei soovita küll garaazi katlamaja teha, Seda tuginedes reaalsele kogemusele. Oli juhus kus klient oli paigaldanud katla 2 auto garaazi. Aktiivse katla kütmisega muutus garaaz kõetavaks ruumiks (soojustarbijaks). Samas ei saanud seda ruumi eriti kasutada. Ehk katlamaja olgu ikka katlamaja.
Samas saab edukalt paigaldada garaazi maasoojuspumba või õhk-vesi soojuspumba siseosa.
See et põrandad on valatud ei ütle praegu midagi sest alati on võimalik üks kiht koos põrandakütte torustikuga juurde valada. Teisalt on olulisem valu all oleva soojustuse kihi olemasolu.

Eelistaksin ahjukütet/puukütte katelt või noh et kütmine toimuks puudega.
Muidu oli mõte vedada veetorud põranda alla ja siis katla pealt küttes oleks põrandad olnud soojad ja teise korruse radikad ka katla pealt.

Mis te arvate mis hinnaga pean arvestama kui valada juurde 1 kiht koos torustikuga.

Garaazi polnud plaanis hakata kasutama autode jaoks, see pigem selline tööriistade hoidmiseks ja kui sinna teha sein ette, ehk eraldada katel fibost laotud seinaga, kas siis ei toimi ka katlamajana?
Ühesõnaga olen päris juhm sellel teemal

[kerli]

3-meetrine slepe pole just kõige parem mõte. Seda enam et samasse lõõri ei tohi neid lasta. Korstna saab siit: http://www.schiedel.ee/tooted.
Keskküttepliidiga on see jama, et seal pliidi lähedal hakkab paganama kuum. Kolle on tal kah väike, praktiliselt oled katlakütja.
On ka ägedamaid keskküttepliite, nagu see http://www.agreeneralternative.co.uk/klover-smart-120/ aga tollel on jälle väike pelletipunker - tihti tuleb täita - ning pelleti kallamine tekitab tolmu.

Selle peale ei mõelnudki, et köögist saab saun siis
Seda jama küll vaja pole.

[kerli]

Pole teada mis on garaazi katuseks, kuid igal juhul saad plekist moodulkorstnaga garaazist suitsugaasid vajadusel nii otse ülesse kui ka külje pealt välja viia (just horisontaallõõr ongi plekist korstna eelis).
Kui katusel midagi ees pole siis saab ju otse ülesse ka teha. Kui saad, eelista muidugi otse katlast ülesse minevat korstnaga varianti.
Ma ei hakkaks läbi maja küll 3 meetrise horisontaallõõriga jändama, see on võimalik aga miks mitte lihtsamaid lahendusi kasutada.
Keskküttepliidid on liiga väikse võimsusega, kui päev läbi kütta siis köögist saad sauna.

Garaazi üleval on 1 magamistuma.

Ja neid moodulkorstnaid olen vaadanud ja kuidagi tundub et jäävad minu maja puhul täitsa hirmsad.

[Külaline]

Tänu PV paneelide arengule muutub omatoodetud elekter üha odavamaks ja soojuspumpade areng peaks kah toimuma. Seega soojuspumbad on tulevikus sama levinud nagu WC tänapäeval. Keegi ei kujuta ilmselt paarikümne ssata pärast ette, et sul pole täisautomaatset küttesüsteemi ja sa ei saa kaheks nädalaks ära sõita sest torud külmuvad ära. Järelikult põrandaküte on igati tarvilik.
Paariks pakasekuuks on aga hea kui ahi olemas on- kuna korsten olemas, siis pool muret juba murtud.

[kerli]

Tänu PV paneelide arengule muutub omatoodetud elekter üha odavamaks ja soojuspumpade areng peaks kah toimuma. Seega soojuspumbad on tulevikus sama levinud nagu WC tänapäeval. Keegi ei kujuta ilmselt paarikümne ssata pärast ette, et sul pole täisautomaatset küttesüsteemi ja sa ei saa kaheks nädalaks ära sõita sest torud külmuvad ära. Järelikult põrandaküte on igati tarvilik.
Paariks pakasekuuks on aga hea kui ahi olemas on- kuna korsten olemas, siis pool muret juba murtud.

Küsin et kui panen nt õhk vesi soojuspumba siis 180 m2 maja kütmine läheb vist väga kulukaks

[Coolhouse]

Kulud ja tulud sõltuvad ikka rohkem konkreetsest plaanist või projektist.
Kui projekti, ka ehitusprojekti ei ole siis on väga kahtlane mingi tegevusega alustada.
Seda nii äris kui ka maja ehitamisel. Konsulteerige nt maja projekteerijaga. Foorumist saab küll teadmise et pliidiga on raske maja kütta kuid investeering ehitusse on pöördvõrdeline igaaastase küttekuluga.
Projekteerija ütleb palju aastas kütet läheb ja vastavalt sellele saab teada kui palju kulub raha soojuse saamiseks.

[Külaline]

Loomulikult sõltub see soojapidavusest , pumbast ja kõige lõpuks ka talvest.
Aga kui kõik hästi on tehtud, siis on õhk-vesi pumbaga võimalik vast 1000 euri kanti aastas jääda.
Nii vähemalt jääb siinsete foorumite edulugudest mulje.
Sellele vastab umbes 10 000 kWh elektrienergiat.

[kerli]

Kulud ja tulud sõltuvad ikka rohkem konkreetsest plaanist või projektist.
Kui projekti, ka ehitusprojekti ei ole siis on väga kahtlane mingi tegevusega alustada.
Seda nii äris kui ka maja ehitamisel. Konsulteerige nt maja projekteerijaga. Foorumist saab küll teadmise et pliidiga on raske maja kütta kuid investeering ehitusse on pöördvõrdeline igaaastase küttekuluga.
Projekteerija ütleb palju aastas kütet läheb ja vastavalt sellele saab teada kui palju kulub raha soojuse saamiseks.

Maja projekt on olemas ja võtan homme ühendust projekteerijaga kes annab nõu ☺

[Külaline]

No kui ikka soov oli puiduga kütta, siis mõtle variantide peale kuidas seda teha. See on kahtlemata kõige odavam. Soojuspump hakkab pärast ju kõvasti elektrit imema! Oleks siis soetusmaksumus odav, aga ei...
Saan aru, et mõni sooojuspumpade müüja püüab iga hinna eest ikka enda kaupa tarbima saada, aga tasub asja ise selge mõistusega võtta.

[Külaline]

aga tasub asja ise selge mõistusega võtta.

jep, võta mõistusega ja pane endal omaniku ja kasutuskulud kirja, need on väga sarnased meil kõikide energialiikide lõikes. tasuta lõunaid ei ole olemas ühel juhul saad supi odavamalt, aga pead ise seda keetma (puid lõhkuma, laduma ja kütma) ning teisalt saad lahjema supi , aga teised keedavad (elektri, gaasi vms kaugküte jne)

[Külaline]

Kui raha peab lugema, siis keedad ise, kui ei pea, siis käid restoranis.

[Külaline]

Mul on 140 ruudune maja ja 99-nda aastal remonti tehes oli raha vähe ning oskusi-teadmisi samuti ja kahjuks jäi põrandasse küttetorugi valamata. Sai pandud elektriküttekaabel ning elektri õliradikad ja elektriboiler - need sain soodsalt - kokku 10 000 eeku ehk tänases vääringus investeering 600 €.

Tollal oli elekter odav, ning aastane kulu stabiilselt oli 19 000 kWh, mis maksis 16 000 eeku ehk siis 1022 €

Praegu olen ostnud juurde kaks õ-õ pumpa ning seda 200 l boilerit kütan ainult öösiti - vahepeal kukkus aastane elektritarbimine isegi 9800 kWh peale, (kuid ka elamiskoormus vähenes ning olid soojad talved) .
Mullu ehitasin juurde eraldi 50 ruuduse saunahoone õ-v pumbaga ja viimase 12 kuu kulu on 14 600 kWh ning maksnud on see 1574 €. Asi tahab veel häälestamist ja sättimist - eks siis aasta pärast paistab.

Oleks rahul, kui saaks elektrikulu 1200 € peale aastas - see sisaldab ju kõiki kommunaale peale vee, kanali ja prügiveo. (Muide - ka korsrtnapühkimine maksab... paistab, et seda ei saa kah varsti enam ise teha.)

100 € kuus elamise kokku 190 ruuduse elamise sooja, valguse ja söögitegemise eest maksta pole ju palju ?