Rikkevoolukaise rakendub ilma vooluta

[Külaline RVK]

Liinil on rikkevookukaitse, ja automaat. Kui automaat on välja lülitatud asendis, rikkevookukaitse sees ning kaablit lõigata, satuvad sooned ühendusse ja rikkevoolukaitse lööb välja? Miks see nii on? Voolu kaablis pole ja voolude summa on null...

[A.S.]

Millest sa järeldad, et kaablis voolu pole? Millest sa järeldad, et voolude summa on null? Või milliste voolude summa on null, esimese väite kohaselt ei pidavat ju üldse voolu olema?

Kaitselülitiga on ju vaid faasisoon(ed) lahutatud, kaks ülejäänud soont on ju endiselt ilusasti alajaamaga ja maaga ühenduses, seega vool saab neis takistamatult kulgeda.
 

[dumbuser]

Et nagu tõsiselt küsid või ?

[Külaline]

Neutraal- ja kaitsejuhis ju voolu pole, kui faasijuhis voolu ei ole. Null ja null annavad kokku nulli.
Küsin tõsiselt, jah, tahaks loogikast aru saada.

[A.S.]

Neutraal- ja kaitsejuhis ju voolu pole, kui faasijuhis voolu ei ole.

Oled ikka päris kindel, et naabrimehel samuti faasijuhis voolu pole?
 

[Külaline]

Kas naabrimehe faasijuhtmes olev vool puutub minusse, kui pärast minu ja naabrimehe hargnemiskohta on minul veel kaitseautomaat vahel? Ja samuti ka neutraaliga: kui naabrimehel on neutraalis vool sees, siis see tahaks ju hargnemiskohast minna alajaama poole, mitte minu juurde? Seega, miks peaks minu kaablis mingi vool olema? Jada on järgmine: hargnemine - peaautomaat - RVK - kaitseautomaat. Kaitseautomaadi taga üks kaabel, mille lõikamisel RVK rakendus.

[Külaline]

Pinge võib soonte vahel olla ainult mõni volt aga vool võib olla mitu amprit.

See ju murdvaraste vana võte, et kui maja on ainult ühe rikkevoolu kaitsme taga ja välises pistikupesas N ja PE kokku ühendada võtab alarmil toite ära.
ping

[A.S.]

Ja samuti ka neutraaliga: kui naabrimehel on neutraalis vool sees, siis see tahaks ju hargnemiskohast minna alajaama poole, mitte minu juurde?

Lähebki alajaama poole, aga osaliselt läbi sinu kaablite/maanduse/milleiganes. Sest mis seda takistama peaks?
 

[trebla]

Liinil on rikkevookukaitse, ja automaat. Kui automaat on välja lülitatud asendis, rikkevookukaitse sees ning kaablit lõigata, satuvad sooned ühendusse ja rikkevoolukaitse lööb välja? Miks see nii on? Voolu kaablis pole ja voolude summa on null...

See järeldus mille sa viimases lauses teed kehtiks juhul, kui sa oleksid ka neutraaljuhi lülitiga katkestanud.

Põhjus ja tagajärg sassi aetud.

Sa katkestasid faasijuhi ja oled nüüd veendunud, et voolude summa on null. RVK rakendub aga ainult voolude ebasümmeetria peale, seega oleks sul õige hoopis küsida, et miks voolude summa ei ole null ja mida teha, et see oleks null?

Neutraaljuhis voolavad paralleelsete koormatud ahelate tagastuvad voolud ja need voolud tekitavad pingelangu PEN-I lahutuskohaga võrreldes. Kui nüüd lõigates PE ja N kokku saavad, siis tekib ka vool.

Selle vastu aitaks:
-kasutada kahepooluselisi kaitselüliteid (on ka selliseid, kus N poolusel vabasteid pole, on ainult katkestus)
-vedada kõikide liinide N-d otse ja ainult PEN lahutuse punkti......

[dumbuser]

Neutraal- ja kaitsejuhis ju voolu pole, kui faasijuhis voolu ei ole. Null ja null annavad kokku nulli.

See on ainult teooria. Praktikas aga enamasti polegi märkimisväärset voolu kuni hetkeni mil null ja pot ühtlustus kokku ühendada. Sõltuvalt liinide pikkusest võib seal indutseeirda nii kõrge pinge, et lühise korral tekkiv vool oleks üle RVK rakendumise väärtuse. Lisaks nagu juba enne seletati, ei tea keegi mis olukord seal nulljuhis üldse on.

[Küülaline]

miks peaks minu kaablis mingi vool olema ... Kaitseautomaadi taga üks kaabel, mille lõikamisel RVK rakendus

Sinu kaablis ei olegi voolu. On PE ja N juhi potentsiaalide vahe. Lõikamise hetkel tekib vool läbi tangide.

[officer]

See ju murdvaraste vana võte, et kui maja on ainult ühe rikkevoolu kaitsme taga ja välises pistikupesas N ja PE kokku ühendada võtab alarmil toite ära.ping

oma "vargakvlifikatsiooni" täiendamisex võta teadmisex, et alarmisüsteemid on üldjuhul bacup akutitega...ping.

[Külaline]

See ju murdvaraste vana võte, et kui maja on ainult ühe rikkevoolu kaitsme taga ja välises pistikupesas N ja PE kokku ühendada võtab alarmil toite ära.ping

oma "vargakvlifikatsiooni" täiendamisex võta teadmisex, et alarmisüsteemid on üldjuhul bacup akutitega...ping.

6 tunni pärast on aku tühi.
Kui omanik reisil saab mitu päeva rahulikult toimetada.
Alarmi toide tuleb enne RVKd võtta ja valgusele ja pesadele erinevad RVKd.
ping

[Küülaline]

Alarmi toide tuleb enne RVKd võtta ja valgusele ja pesadele erinevad RVKd

See on ju elementaarne, kui majale elektriprojekt on tehtud.

[Külaline]

Alarmi toide tuleb enne RVKd võtta ja valgusele ja pesadele erinevad RVKd

See on ju elementaarne, kui majale elektriprojekt on tehtud.

Buumi ajal pandi üks RVK peale pealülitit.
Projekte saab erinevaid teha. Kui elektriku töötasu sõltub materjali maksumusest siis projekti saab "igasugust kulda" joonistada.
(Näiteks akende pindala suhe põrandapinda on määratud.)
Kas kuskil on nõue, et mitu RVKd peab majapidamises olema?

[Küülaline]

Projekteerija töötasu ei sõltu materjali maksumusest. RVK-de arvu kohta otsest nõuet ei ole, aga tänapäeval on kombikaitsete (RVK+liinikaitse) hinnad juba sellised et kannatab igale pistikupesa liinile paigaldada.

[Veikko]

See ju murdvaraste vana võte, et kui maja on ainult ühe rikkevoolu kaitsme taga ja välises pistikupesas N ja PE kokku ühendada võtab alarmil toite ära.ping

oma "vargakvlifikatsiooni" täiendamisex võta teadmisex, et alarmisüsteemid on üldjuhul bacup akutitega...ping.

6 tunni pärast on aku tühi.
Kui omanik reisil saab mitu päeva rahulikult toimetada.
Alarmi toide tuleb enne RVKd võtta ja valgusele ja pesadele erinevad RVKd.
ping

Õigel valvesüsteemil kui elekter objektilt kaob on koheselt valvepuldis häire ja kogu raskevägi kihutab objektile. Samal ajal helistatakse ka omanikule teavitades teda ja uurides kas ta on kursis.

[Külaline]

See ju murdvaraste vana võte, et kui maja on ainult ühe rikkevoolu kaitsme taga ja välises pistikupesas N ja PE kokku ühendada võtab alarmil toite ära.ping

oma "vargakvlifikatsiooni" täiendamisex võta teadmisex, et alarmisüsteemid on üldjuhul bacup akutitega...ping.

6 tunni pärast on aku tühi.
Kui omanik reisil saab mitu päeva rahulikult toimetada.
Alarmi toide tuleb enne RVKd võtta ja valgusele ja pesadele erinevad RVKd.
ping

Õigel valvesüsteemil kui elekter objektilt kaob on koheselt valvepuldis häire ja kogu raskevägi kihutab objektile. Samal ajal helistatakse ka omanikule teavitades teda ja uurides kas ta on kursis.

Olin reisil.
Tulevad kohale ja fikseerivad olukorra ja lähevad ära. Akud töötavad mõne aja ja saavad tühjaks. Kaagid olid väravad ka juba lahti teinud.
Kui nüüd soovid koju jõudmise ajaks erakorralist mehitatud valvet maksad tunni hinda. (Mis see tänapäeval maksab ei tea. Sõltub firmast ja lepingust.)
Poisid istusid 10 tundi autos, maksin kinni.
(Ei nori vaid jagan kogemust.)
ping

[Külaline]

Projekteerija töötasu ei sõltu materjali maksumusest. RVK-de arvu kohta otsest nõuet ei ole, aga tänapäeval on kombikaitsete (RVK+liinikaitse) hinnad juba sellised et kannatab igale pistikupesa liinile paigaldada.

Kuidas tänapäeval praktika siis on?
Igal pesal omaette liin ja sellel kombikaitse aga liigpingepiirikut ei panda, sest Eestis on alla 20 äikesepäeva aastas...
?
Või on olukord muutunud?

[Küülaline]

Kuidas tänapäeval praktika siis on?

Eks erinevatel projekteerijatel on erinev käekiri, aga mõistlik on (nn hea tava) pistikupesad grupeerida ikka nagu muiste ja igale grupile kombikaitse ning kilpidesse liigpingepiirukud.

[Külaline]

miks peaks minu kaablis mingi vool olema ... Kaitseautomaadi taga üks kaabel, mille lõikamisel RVK rakendus

Sinu kaablis ei olegi voolu. On PE ja N juhi potentsiaalide vahe. Lõikamise hetkel tekib vool läbi tangide.

Potentsiaalide vahe? Ehk siis PE ja N vahel testriga mõõtes peaks olema näha mingi pingeväärtus?

Kas saan õigesti aru, et kui RVK taga on neli automaati ja neli ahelat, siis iga ahela tagastuv vool läheb just selle ahela neutraaljuhi kaudu kuni RVK-ni ja sealt edasi lähevad nelja N-juhi voolud läbi RVK. Kui aga tekitada ühendus PE ja N vahel (antud juhul tangidega), siis läheb osa tagasi minevast voolust lõigatavasse soonde ja sealt edasi PE soonde, mis läheb RVK kõrvalt mööda ja ongi RVK-s erinevus peale tulevates ja välja minevates vooludes ja see rakendub?

Küsimus ja järeldus:
Kas selline süsteem iseenesest on toimiv ja kaitseb sellises olukorras nagu see on projekteeritud kaitsma?

Kui kõik neli automaati on välja lülitatud ja koormust läbi RVK ei ole, siis tangidega kaablit lõigates ei tohiks RVK rakenduda.

[Külaline]

Selline süsteem kaitseb ja ongi ehitatud nii, et ta kaitseks.

Potentsiaalide vahet ei pea olema. Vool tekitab pinge ja pinge tekitab voolu. Tegelikult pole kumbki primaarne - tegemist on ühe ja sama elektromagnetvälja iseloomustamiseks inimeste poolt välja mõeldud lihtsustusega.
Rikkevoolukaitse on ehitatud reageerima voolule ja sellele see ka reageerib, järelikult on kõik OK.
Nagunii on ka see kaitseviis teatav lihtsustus, sest faasi ja neutraali vahele jäädes RVK inimest ei kaitse.

Arusaamatust tekitava nähtuse saaks kaotada, kui kasutada kahepooluselisi automaate... nagu tihti tehakse näiteks ajalooliselt TT juhistikku kasutanud riikides (FR, IT, BE jt) kus vanast harjumusest ka TN-S juhistikus pannakse 2 ja 4 pooluselisi automaate, ehkki inimeste kaitseks selleks otsest vajadust pole...

Puht professionaalsest küljest huvitab siiski, kas tegemist on tõesti vaid induktsioonvooluga, mis indutseeritud eelpool RVK -d N juhiga samas kaablis paralleelselt kulgeva faasijuhi poolt või ikkagi naaberahelate koormusvoolu poolt ühises N juhi osas tekitatud pingelangust tingitud voolu poolt?

Kas see PEN-I lahutus on tehtud samas kilbis, kus ka see väljalööv RVK?

[Külaline]

Selline süsteem kaitseb ja ongi ehitatud nii, et ta kaitseks. ?

Siis on sellega hästi

Puht professionaalsest küljest huvitab siiski, kas tegemist on tõesti vaid induktsioonvooluga, mis indutseeritud eelpool RVK -d N juhiga samas kaablis paralleelselt kulgeva faasijuhi poolt või ikkagi naaberahelate koormusvoolu poolt ühises N juhi osas tekitatud pingelangust tingitud voolu poolt?

Kuidas seda kindlaks teha?

Kas see PEN-I lahutus on tehtud samas kilbis, kus ka see väljalööv RVK?

Lahutus on tehtud väljalöövale RVK-le eelnevas kilbis. Enne seda on ainult alajaama neutraal ning kordusmaandust ei ole.

[Külaline]

[quote="Külaline....
Potentsiaalide vahe? Ehk siis PE ja N vahel testriga mõõtes peaks olema näha mingi pingeväärtus?

.....[/quote]

RVK rakendumiseks on vajalik pool nimirakendumisvoolust ehk siis 15 mA.
2,5-se traadi takistus on 7,4 oomi/km.
seega sellise voolu tekitamiseks on vaja 0,0000111 voldist pinget N ja PE vahel

[Külaline]

.... see eelmine arvutus kehtib juhul kui on tegemist 1 meetrise kaablijupiga...