tegu 60ndatel ehitatud 1.5kordse majaga, mille katusekorrus on hetkel välja ehitamata.
Plaanis teha pööningukorrusele eluruumid, kuid vahelagi vetrub omajagu läbi (toa keskel hüpates põrand vetrub) ja on mõnest kohast allapoole kummi vajunud. Ju seal pööningul on palju rasket kraami hoitud.
Seoses jäigastamise plaaniga sai pealmine laudis ära võetud ja 20cm saepuru välja visatud. Alles on alumine täislaudis, mis altpoolt löödud naeltega prusside külge, selle peal vana tõrvapapp millel asetses enne saepuru.
hetke konstruktsioon:
kasutatud on 150x50 prusse sammuga 0.8m, mis toetuvad maja keskel olevale seinale: seega talade silded on 3.72m ja 4.21m
Nendele 150x50 prussidele on peale löödud loodimiseks 50mm reikad, nende vahel on puitkiilud ca 15-20mm. Kogu tala kõrgus seega 200-220mm kanti, kuid jäik osa ainult 150mm.
a) Praegune mõte oleks igalepoole vahele panna lisaks 50x200 prussid, mille tulemusel saab taladevahelise sammu 40cm kanti. Selle peale siis risti mingi laudis loodimiseks (25x100 või paksem? sammuga näiteks 30cm?) ja sinnapeale omakorda punnsoonega OSB paksusega 18 või 22mm
Võtaks näiteks 4.2-4.4m pikkused prussid mis maja keskel oleva vaheseina peal läheks ülekattesse 1m jagu (seoks üheks talaks, 8,3m pikkust vist ei leia). Kahes osas paneku kasuks räägib ka see, et 8.3m pikkust tala naljalt ei õnnestu vist sinna paika tõsta, see peab minema ka sarikate alusvöö alla.
Kas oleks mõistlik hoopis kasutada tugevussorteeritud puitu 45x195?
b) või peaks olemasolevate pealt eemaldama need kiilud ja reikad ning panema olemasolevate prusside peale hoopis risti 50x100 prussid, millega loodiks põranda ära ja samas need seovad omavahel alumisi talasi? Need siis oleks piisavalt pikad, et kahest otsast seintele toetuks
c) mingi kolmas variant?
Illustreerival pildil on lillade joontega tähistatud laetalade suund. * Talade samm, arv ja asukoht ei ole täpne. Samuti ei ole need nii kõverad nagu tähistavad jooned
