Tere.
Plaanis ka maja ehitus 126m2 puitkarkass 1 korruseline. Maja Saaremaale aastaringseks kasutuseks. projektis korralik lintvundament valatud plaadiga fibo 5mp jne.., kuid tekkis küsimus kas 1 korruselisel puitkarkassmajal on vaja sellist vundamenti, mis kannatab ka 2 korruselist fibo maja. Endal hakkasid silma maakivivundamendid (kuna maja tuleb varasema taluhoovi peale, kus kõrvalruumid ka vanast ajast maakivivundamendil siis sobiks ka uus maja sellise stiiliga, ise ka maalähedase elustiiliga). Pinnas on järgmine 60cm mulda ja siis kruus. Iseenesest lahendaks maakivivundament ka betoonitransportimise probleemi kuna vajaliku koguse saaks ise kohapeal teha. Kas toimiks plaan rajada 1,2m sügavune kraav sinna kruusa liiva või kildu ja kive sisse veega tihendada ja peale 300x300 taldmik, kuhu peale siis edasi laduda maakivist sokkel. Kas see tähendaks, et tuleks ehitada alt tuulduv põrand? On kellegil soovitada mõnd head kirjandust raamatut vms, mis aitaks natuke antud teemaga tutvuda, et oskaks otsust langetada. Kas põrand liiga külmaks ei jää, kuna maja ise tuleb puuküttega (mets puid täis seega kütteprobleemi ei teki ja mingeid kasutegureid taga ei aja). Ahjule ja korstnale pean sellisel juhul laduma-valama eraldi vundamendi?
maakivi vundament?
-
Teine külaline
- külaline
Kruusapinnasel ühekorruselise puitkarkassmaja puhul on täiesti piisav postvundament postide sammuga 2-3m. Võrreldes lintvundamendiga vähemalt kümme korda odavam. Postidele vöö, näiteks 150*150, põranda kandvad talad näiteks 50*200 (mõõt ja samm oleneb sildest), nende vahel 200mm EPS50 jne, ja saab väga sooja ja seejuures alt tuulduva põranda (positiivse lisaväärtusena ei mingit muret radooniga)
Asjast esmase ülevaate saamiseks võib vaadata Tiit Masso VÄIKEMAJAD Tallinn Valgus 1990 - normid ja materjalid küll iidamast aadamast aga põhimõtted lihtsalt ja selgelt algajale lahti seletet.
Asjast esmase ülevaate saamiseks võib vaadata Tiit Masso VÄIKEMAJAD Tallinn Valgus 1990 - normid ja materjalid küll iidamast aadamast aga põhimõtted lihtsalt ja selgelt algajale lahti seletet.
-
zoom07
- külaline
Kas selisel juhul pean vöö valama (150x150) või teen puitmaterjalist? Ja kas põranda soojustamisel kivivilla ei või kasutada (alttuulduval pörandal).
Sellisel juhul pean vast laskma projekti ümber teha, kuna pean vast ka katusekattematerjali välja vahetama mõne kergema vastu, kuna esialgu oli planeeritud kivikatus.
Aga huvi poolest küsin kuidas sellise postvundamendi puhul näriliste vastu end kaitsta (kas mingi metallvõrguga, või võin sokli juurde teha mingi maakividest müüri ja jätta sinna vörestatud tuulutusaugud ette, ja sellisel juhul kui sügavalt maapinnast teha selline müür ning kui kõrge, sest päris postide vahelise vööga ta vist ka ei tohi kontaktis olla:P)?
Sellisel juhul pean vast laskma projekti ümber teha, kuna pean vast ka katusekattematerjali välja vahetama mõne kergema vastu, kuna esialgu oli planeeritud kivikatus.
Aga huvi poolest küsin kuidas sellise postvundamendi puhul näriliste vastu end kaitsta (kas mingi metallvõrguga, või võin sokli juurde teha mingi maakividest müüri ja jätta sinna vörestatud tuulutusaugud ette, ja sellisel juhul kui sügavalt maapinnast teha selline müür ning kui kõrge, sest päris postide vahelise vööga ta vist ka ei tohi kontaktis olla:P)?
Täpselt nii ongi. Sügavus: muld koori ära, rohkem pole eriti oluline, kui jätad sokli ja vöö vahele ruumi. Veel on variant postid teha veidi allapoole maapinda ja siis sinna peale juba soklivöö (raudbetoon). Maakividest võid lihtsalt dekoratiivse viimistluskihi teha välja.zoom07 kirjutas:või võin sokli juurde teha mingi maakividest müüri ja jätta sinna vörestatud tuulutusaugud ette, ja sellisel juhul kui sügavalt maapinnast teha selline müür ning kui kõrge, sest päris postide vahelise vööga ta vist ka ei tohi kontaktis olla.
~300kg kuumi kive, kolm vihta ja paar õlut