Aeroci välis- ja sisekrohv

[aatomik]

Tere

Oleksin väga tänulik, kui keegi soovitaks mulle Aeroc EcoTerm Plus 375-st laotud seinte väljast ja seest krohvimiseks sobivaid segusid ja värve.

Seinad tulevad valged ja nii seest kui väljast veidi ebatasase pinnaga (kindakrohv?), jäljendades vanu paekiviseinu.

Olin algul lubikrohvi-usku, aga see on hakanud tunduma liiga suure (pikaajalise ja töömahuka ning ka kuluka) ettevõtmisena.

Aeroc ise soovitab välispinna krohvimiseks kasutada hea aurujuhtivusega (veeauru läbilaskvustegur μ≤15) mineraalseid krohvisegusid, mis ei ole suure tsemendisisaldusega. Krohv peab olema madala survetugevusega (≤ 5N/mm²) ning piisava elastsusega, et temperatuuri ja niiskuse muutumisest tingitud liikumised ei tekitaks fassaadipragusid.

[Kalvis]

tipa tapa poodi ja osta või küsi postituses toodud väliskrohv ära.
Sisekrohvi osas on suht vabad käed.

[aatomik]

Poodides pole mulle kahjuks osatud samale küsimusele veenvalt vastata. "See peaks sobima küll"-tüüpi vastused jätavad mind endiselt kõhklema, sellepärast ma siit foorumist nüüd küsingi. Pealegi on siin eeldatavalt rohkem segude kasutajaid kui müügimehi.

[Külaline]

Poodides pole mulle kahjuks osatud samale küsimusele veenvalt vastata. "See peaks sobima küll"-tüüpi vastused jätavad mind endiselt kõhklema, sellepärast ma siit foorumist nüüd küsingi. Pealegi on siin eeldatavalt rohkem segude kasutajaid kui müügimehi.

Mina kasutasin seda KAM - http://www.sakret.ee/product/valge-fass ... ssegu-kam/
Tooteleht 15müü - http://www.sakret.lv/wp-content/uploads ... tsioon.pdf
Sellele sai värvipigment ( http://www.sakret.ee/product/mineraalse ... onimiseks/ ) sissesegatud ja sai kohe "täisvärvilisekrohviga" sein ja ei tekki võimalustki, et värv saaks lahti lüüa.
(Ei tahtnud struktuurse pinnaga krohvi kuna selle uuretest õietolmu puhastamine on keeruline.)
ping

[Külaline]

Oleksin väga tänulik, kui keegi soovitaks mulle Aeroc EcoTerm Plus 375-st laotud seinte väljast ja seest krohvimiseks sobivaid segusid ja värve.

Seinad tulevad valged ja nii seest kui väljast veidi ebatasase pinnaga (kindakrohv?), jäljendades vanu paekiviseinu.

Kas sa kavatsed ise hakata krohvima?

Urmas

[aatomik]

Kas sa kavatsed ise hakata krohvima?

Väljast kindlasti mitte, seest võib-olla. Sellegipoolest ei taha ma jätta krovisegu valikut kellegi teise otsustada, ilma et mul endal oleks mingigi arvamus eri segude sobivusest.

[aatomik]

Mina kasutasin seda KAM - http://www.sakret.ee/product/valge-fass ... ssegu-kam/

Aitäh, ping, seda laadi vastuseid ma ootangi. KAM pole ju nime poolest üldse krohvisegu, aga näe, paistab kõlbavat.

[Külaline]

Mina kasutasin seda KAM - http://www.sakret.ee/product/valge-fass ... ssegu-kam/

Aitäh, ping, seda laadi vastuseid ma ootangi. KAM pole ju nime poolest üldse krohvisegu, aga näe, paistab kõlbavat.

Omal ajal olid selle sobivuse testid ja soovitused netis täitsa üleval.
Aga ju siis on netiavarustesse kaduma jäänud.
Caparolil oli ka sobiv toode kunagi aga seda eestis vist ei pakutud.
Tänapäeva äriideoloogia on ju selline, et miks müüa üks kord ühte asja kui saab müüa järjest mitut asja ja edaspidi nende parandamiseks sobivaid tooteid.
ping

[Urmas]

Väljast kindlasti mitte, seest võib-olla. Sellegipoolest ei taha ma jätta krovisegu valikut kellegi teise otsustada, ilma et mul endal oleks mingigi arvamus eri segude sobivusest.

Üldiselt võiksid fassaadi hinnapakkujatel paluda pakkumises lahti kirjutada teostatavad tööd ja kasutatavad materjalid. Ise küll teen nii, et potentsiaalsel kliendil oleks konkreetne ülevaade kasutatavates materjalidest.
Ise krohvin Aerocit kuivades ruumides kipskrohviga, MP75 või MP Classic, koos armeerimisvõrguga. Enne krohvimist soovitan tungivalt Aerocit kruntida StuckPrimeriga, Knaufi toodang. Ja kui tahad olla "kaval"/kooner ning kasutada mingeid odavamaid krunte, siis need ei toimi nii nagu peaks.

[aatomik]

Ise krohvin Aerocit kuivades ruumides kipskrohviga, MP75 või MP Classic, koos armeerimisvõrguga. Enne krohvimist soovitan tungivalt Aerocit kruntida StuckPrimeriga, Knaufi toodang.

Aitäh hea soovituse eest. Kas armeerimisvõrk on vajalik või saab sees ka ilma läbi? Armeerimine tähendab ju kahte krohvikihti?
Kas sa lahjendad StuckPrimerit, nagu Knauf soovitab (1:3), või kasutad seda lahjendamata kujul?

[aatomik]

Üks küsimus veel. MP 75 kasutusjuhises seisab, et segu peab seinale kandma 20 minuti jooksul. Seega ei jõua 5-meetrist seina ühe korraga teha, sest nii palju segu korraga ette teha pole mul võimalik (ma tean küll, et MP 75 on masinkrohv, aga praegu käib jutt käsitisi panekust). Siit ka küsimus: kui krohvida seina jaokaupa, kas jätkukohad jäävad selgelt näha, kui sein pärast üle värvida?

[Külaline]

Kas sa lahjendad StuckPrimerit, nagu Knauf soovitab (1:3), või kasutad seda lahjendamata kujul?

Krunti ikka lahjendatult 1:3-le!

Kas armeerimisvõrk on vajalik või saab sees ka ilma läbi? Armeerimine tähendab ju kahte krohvikihti?

Soovituslikult vajalik! Kui sa sisse ei taha võrku panna, siis mis mõttega sa fassaadilegi topid? Ise teen lausa kolmes kihis- 1. segu alla, võrk sisse suruda ja pealt kinni suruda, 2. kannan uue segukihi ja tõmban vertikaalselt 1,5 või 2m latiga üle ja seda teen poole seina kaupa(mõttes ülemine ja alumine pool) ja 3. kannan segu horisontaalselt peale ja silun ära.

Üks küsimus veel. MP 75 kasutusjuhises seisab, et segu peab seinale kandma 20 minuti jooksul. Seega ei jõua 5-meetrist seina ühe korraga teha, sest nii palju segu korraga ette teha pole mul võimalik (ma tean küll, et MP 75 on masinkrohv, aga praegu käib jutt käsitisi panekust). Siit ka küsimus: kui krohvida seina jaokaupa, kas jätkukohad jäävad selgelt näha, kui sein pärast üle värvida?

Ise teen segu ca 25l ämbritäie korraga ja sellest saab näiteks Aerocile paigaldada kolm võrgupaani, fibole kaks võrgupaani.
Jätkukohad võivad, aga ei pruugi näha jääda. Oleneb kuidas teed ja pärast viitsid ülemineku kohti lihvida. See 5m pole mingi ületamatu pikkus ja peab üpris laisk olema kui ei jõua ühe märjaga ära teha.

Urmas

[aatomik]

Aitäh, Urmas, sain veel veidi targemaks. Näe, jälle erineb praktika tootja juhistest - Knauf ei soovita MP 75 tootelehel võrgu kasutamist mujul kui eri materjalide liitepindade krohvimisel ja parandustöödel.
Aeroc jälle ütleb, et “Armeerimisvõrku ei ole vaja paigaldada armeerimiskiude sisaldavate krohvisegude kasutamisel juhul, kui krohvikihi paksus on 15…20mm”. MP 75 kiude ju ei sisalda, seega oleks võrk justkui tõesti otstarbekas. Mine võta kinni.

Kui viitsid seda krohvimisalast dialoogi jätkata, küsiksin sult veel (ja kõigilt teistelt vastata tahtjatelt) veel paari asja:

- kui suure silmaga võrku kasutada
- kas sul/teil on kogemusi ka MP 75 L-ga (kas sellega on lihtsam krohvida)?

[Urmas]

Kui viitsid seda krohvimisalast dialoogi jätkata, küsiksin sult veel (ja kõigilt teistelt vastata tahtjatelt) veel paari asja:

- kui suure silmaga võrku kasutada
- kas sul/teil on kogemusi ka MP 75 L-ga (kas sellega on lihtsam krohvida)?

Armeerimisvõrguks võid kasutada seda http://www.sakret.ee/product/klaaskiust ... rk-sakret/ . Tootjaid on teisigi nagu Ejot, Caparol ja teised.
Ei ole selle MP75-L teinud, aga kiikasin tootetutvustust ja paar lauset võttis kukalt kratsima ehk ma ei saanud päris hästi aru.
"Tänu kergtäiteaine – perliidi sisaldusele on tootel kergem kaal, mistõttu saab seda kaaluliselt ökonoomsemalt kasutada." https://www.k-rauta.ee/ehituspood/kips- ... p-75l-30kg
Kuidas käib kaaluliselt ökonoomsem kasutamine? Võib-olla keegi teine oskab seda selgitada? Minul küll mingit vahet ei ole, kas see kipskrohv kaalub seinas 5 või 6,25kg, tellijal on tähtis, et sein oleks tasane.
Samasugune meeltesegadus on ka järgmise lausega.
"25% väiksem mass kui tavakrohvil" http://www.knauf.ee/et/tooted/mp-75-l.html
Millist toodet Knauf mõtleb tavakrohvi all?

Tundub, et praktiliselt sama, kui mass välja arvata. Ja K-Rautta hindade järgi terve maja krohvikogust(ca 1 tonn) arvestades on hinnavahe väike.

[aatomik]

"Tänu kergtäiteaine – perliidi sisaldusele on tootel kergem kaal, mistõttu saab seda kaaluliselt ökonoomsemalt kasutada." Kuidas käib kaaluliselt ökonoomsem kasutamine? Võib-olla keegi teine oskab seda selgitada?

Ma arvan, et mõeldakse lihtsalt seda, et ühest kotist jätkub segu suuremale pinnale. L-ga tulebki muide natuke odavam, sest MP arvestuslik kulu on 10,5 kg/m2 (10 mm), MP L-l aga 8 kg/m2, seega peaks L 30 % kallim olema (aga ei ole).
See ei ole nüüd nii tähtis, mulle jäi silma hoopis see, et L on "eriti elastne" ja "väga hästi tasandatav". Ma tahan ju teha pinna märja kindaga natuke reljeefseks ja see "eriti elastne" tundub paljutõotav.

Samasugune meeltesegadus on ka järgmise lausega.
"25% väiksem mass kui tavakrohvil" ... Millist toodet Knauf mõtleb tavakrohvi all?

Ilmselt tavalist MP 75.

Kas sa oled 75-t ka vannitoas kasutanud?

[Urmas]

Ma arvan, et mõeldakse lihtsalt seda, et ühest kotist jätkub segu suuremale pinnale. L-ga tulebki muide natuke odavam, sest MP arvestuslik kulu on 10,5 kg/m2 (10 mm), MP L-l aga 8 kg/m2, seega peaks L 30 % kallim olema (aga ei ole).

Ära sa nüüd väga suuri lootusi nendele numbritele ka pane, sest nad ei tea täpselt isegi.
Kulu: umbes 8 kg/m² 10 mm paksuse kihi korral http://www.knauf.ee/et/tooted/mp-75-l.html
Number on konkreetne, aga numbri ees olev iseloomustav sõna tähendab umbmäärasust. Sama jutt käib ka MP75 kohta. Võib, aga ei pruugi! Kulu oleneb ikka konkreetsest aluspinnast ja tegijast.

Samasugune meeltesegadus on ka järgmise lausega.
"25% väiksem mass kui tavakrohvil" ... Millist toodet Knauf mõtleb tavakrohvi all?

Ilmselt tavalist MP 75.

Just nii ongi, et ilmselt, aga kindel ei ole! Jään oma arvamuse juurde, et tootja peaks olema konkreetsem, mitte tarbija ei pea hakkama aimama , mida tootja mõtleb.

Kas sa oled 75-t ka vannitoas kasutanud?

Olen, aga ainult teadmisel, et pärast tehaksekõik hüdroga üle ja plaaditakse .

See ei ole nüüd nii tähtis, mulle jäi silma hoopis see, et L on "eriti elastne" ja "väga hästi tasandatav". Ma tahan ju teha pinna märja kindaga natuke reljeefseks ja see "eriti elastne" tundub paljutõotav.

Kuna ei ole MP75-L kasutanud, siis ei oska elastsuse kohta midagi tarka öelda, aga õige veekogusega ja pärast korralikku segamist/vispeldamast ei ole ka MP75 elastsuse kohta midagi paha öelda. Tehtud sellega ka kindakrohvi. K-Rautta iseloomustus kergkrohvi kohta on nagu järelhüüe surnud inimesele, kelle kohta reeglina halvasti mitte midagi ei räägita/kirjutata.

Võrreldes MP75 ja MP75-L tootejuhiste üksikasju, võiks mängida mängu "Leia 10 erinevust". Mina leidsin üksikasjades 2 erinevust, kui materjali ja EAN numbrid välja arvata.

[aatomik]

Võrreldes MP75 ja MP75-L tootejuhiste üksikasju, võiks mängida mängu "Leia 10 erinevust". Mina leidsin üksikasjades 2 erinevust, kui materjali ja EAN numbrid välja arvata.

Võrdlesin ka huvi pärast ja leidsin lisaks eespool mainitutele veel kolm erinevust: L-il on parem veeauru läbilaskvustegur (µ = 5, tavalisel 8 ) ja soojuserijuhtivus (λ = 0,26W/mk, tavalisel 0,35, nii et L peaks katsudes tunduma märgatavalt soojem), samas on L-il kehvem survetugevus (>2,0 N/mm2, tavalisel >2,5 N/mm2).
Proovin ilmselt mõlemat.

[Külaline]

Tere. See on ikka väga tundlik inimene, kes teeb 0,1 lambda vahe käega kindlaks. Nüüd numbritest. Kas müü on 5 või 8 on praktikas täiesti ebaoluline. Soojusjuhtivuse vahe 0,1 5 -10 mm peale ei anna mingit reaalset efekti. Survetugevuse vahe 0,5 on täiesti marginaalne. Aga miks arvatakse, et Aeroci peale on selliste numbritega (0,26 / 5 / 2,0 ) toode suurepärane? Missugune insener on selle fikseerinud? Aga äkki oleks vaja otsida hoopis selliste parameetritega (0,1 / 3 / 1,5 ) ? Lugupidamisega Alar Piirfeld

[aatomik]

Tere. See on ikka väga tundlik inimene, kes teeb 0,1 lambda vahe käega kindlaks. Nüüd numbritest. Kas müü on 5 või 8 on praktikas täiesti ebaoluline. Soojusjuhtivuse vahe 0,1 5 -10 mm peale ei anna mingit reaalset efekti. Survetugevuse vahe 0,5 on täiesti marginaalne. Aga miks arvatakse, et Aeroci peale on selliste numbritega (0,26 / 5 / 2,0 ) toode suurepärane? Missugune insener on selle fikseerinud? Aga äkki oleks vaja otsida hoopis selliste parameetritega (0,1 / 3 / 1,5 ) ? Lugupidamisega Alar Piirfeld

Ma arvan küll et on vahe, olgu see pealegi väike ja ebaoluline. Nii võiks ju väita, et ka müü 5 ja müü 30 vahe on paktikas ebaoluline, sest aste-astmelt võttes on 5 ja 8, 8 ja 11 ... 27 ja 30 vahe praktiliselt olematu. Minu loogika on pigem selline, et kui mul on valida tuhande ja tuhande viie õuna vahel (5 promilli rohkem), siis ma eelistan teist võimalust, sest kui tuhat on söödud, on mul viis õuna järel.
Aga nagu ehk oli aru saada, ei ole need vahed minu jaoks valikus määravad. Ma proovin mõlemat segu.

[Fredo]

Mul oleks küsimus aeroci krohvimise kohta selline. Oleks vaja krohvida mitte köetava ruumi sein väljast, kas sel juhul on ka vaja neid auru läbilaskvaid eri krohve või mis ?
Ruumiks on garaaz kus on praktiliselt sama temperatuur mis õues.

[Külaline]

Siinkohal jõuan järeldusele, et materjalid valitakse praktikas suvaliselt nende materjalide hulgast mis on mingil hetkel saadaval, vastavalt krohvija eelistusele. Ehitusfüüsika seisukohalt vaadatuna konstruktsiooni kui terviku töökindlus on nagu loterii.

[Külaline]

Tere. Äärmiselt õige järeldus - ja see ongi tänase Eesti normaalsus ehituses. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Fredo]

milleks siia kirjutada kui midagi öelda ei ole ?

[Külaline]

milleks siia kirjutada kui midagi öelda ei ole ?

küsimus iseendale ? tegelikult taghetakse sulle ütelda, et paljud levad küll juhiseid võrdlevad m-i karvani erinevate materjalide omadusi, aga puudu jääb arusaamast miks need andmed üldse vajalikud on ja jõuavadki samale järelduseni milleni sinagi.