silikaatkivivoodriga palkmaja soojustamine

[Külaline]

Ei kaitse kedagi, lihtsalt huvitav et niipaju erinevaid arvamusi on olukorrast

Iga üks leiab endast rumalama, kes teda imetleb.
Kui teemat ei jaga siis tundub iga sõna kui puhas kuld.

[koolik]

Aga pane kivilla asemele hoopis 5 cm tselluvilla,see on puidu omadustega,ei tohiks küll midagi halba teha. Niiskusreziim sarnane puitmaterjaliga.

[fgh]

Sisuliselt pole mingit vahet kas teostad soojustamist puitkiudplaadi, tselluvilla, kivivilla või klaasvillaga. Kui piirde lõige on vale, siis see on vale. Tselluvill ja kiudplaat aitavad kompenseerida hetkelist situatsiooni muutust kuid ei kompenseeri valet piirde lõiget. Kui juba sinna midagi toppida, siis tegelikult on õigem kasutada võimalikult tihedat materjali, pur või xps, samas on lähenemine terviklikult kapitaalselt vale.

Võrrelda villasid, õhuvahet ja puitu, auru või õhu läbivuse aspektist on absurd.

Teatud situatsioonides saab paigaldada mingi koguse soojustust sisse, aga see on sõltuvuses palkseina seisukorrast ja kihtidest väljaspool palki ning kihi paksustest. Foorumi kaudu seda lubada ja kindlalt väita on vale. Nimetatud 50mm villa on tavalise 16-18cm läbipuhuva palgi korral väga oluline muutus piirde lõikes ja sellist tööd lubades ja teostades ongi tegu lihtlabase kopeerimisega, sest keegi on seda kunagi kuskil teinud. Iga töö ja seina muutus peabn põhinema faktidele mitte kõhutundele.

Kui soovite natuke uurida teemat, siis mõned aastad tagasi tegid TTÜ teadurid katse kusagil pelgulinna majas ja jälgiti muutusi seinas eri soojustustega sees aasta lõikes. Kuigi katse ülesehitus on puudulik, siis lõpptulemus on suhteliselt tõene ja tasub kindlasti lugeda. Peaks olema vabalt internetist leitav see töö.

Seest soojustamise korral me ei räägi vigadest mis tulevad ilmsiks aastaga, küsimus on halvemas olukorras 3-5 aastaga ja enamikes olukordades 10+ aastaga. Väga sageli ei pruugi probleem üldse silmaga tuvastatav olla kuid kroonilised haigused ja seejärel võetud õhuproov annavad selge põhjuse haigustele. Halvemal juhul on kahjustatud konstruktsioon ja probleemid on tuvastatavad juba silmaga.

Ainuõige lähenemine on palkseina varade tihendamine ja keskendumine probleemidele ja sõlmedele mida on reaalselt võimalik lahendada ilma probleemideta. Enamasti on seinale kulutatav raha võimalik kulutada teistele sõlmedega ja saada samaväärne tulemus. Maja ei tohiks vaadata kui 50mmvilla, palk ja silikaat vaid tervikuna.

[clondike]

Jäi kunagi Kodutunde saatest silma, et seal pannakse tihtipeale sissepoole soojustuseks SPU plaat. Konkreetselt siis Sauna-Satu, Kingspani oma. Plaadi paksus 30mm. Uurisin natuke lähemalt Kingspani esindajalt just Kodutunde saates nähtud kasutuse kohta ja sain sellise vastuse: seespoolt pannakse vastu seina kõigepealt 20mm rullvill ebatasasuste silumiseks ja sinna otsa Sauna-Satu 30mm. Ühenduskohad sulundis vahuga ja pärast üle teipida veel al. teibiga. Ei propageeri selle postiga midagi, lihtsalt sellise vastuse ma sain.

[rokikas]

seespoolt pannakse vastu seina kõigepealt 20mm rullvill ebatasasuste silumiseks ja sinna otsa Sauna-Satu 30mm. Ühenduskohad sulundis vahuga ja pärast üle teipida veel al. teibiga.

Puitmajas julgeksin ehk sellist lahendust kasutada, iseasi kas on rahalist mõtet, sest saab suht aurutiheda pinna sisse ja selle 30 mm. soojustusefekt on väike aga kivimajas hoiduksin riskimast.

[clondike]

Unustasin lisada jah, et puitmaja kohta käis jutt.

[aurutõke]

aurutõke teeb elamise ju umbseks,ela nigut kasvuhoones ?
igasugune palgi hingavus kaob siis ju ?

[Külaline]

aurutõke teeb elamise ju umbseks,ela nigut kasvuhoones ?
igasugune palgi hingavus kaob siis ju ?

palgil pole kopse, ei hinga ta midagi, õhku ka läbi ei taha lasta , ikka pressib kuskilt vahedest, aknast , uksest.

[aurutõke]

et siis . . . palkhoonet pole võimalik seespoolt soojutada ?
muinsuskaitselistel majadel on siis saatus see et toas ongi külm koguaeg.
majad mida muul põhjusel väljast torkida ei saa jäävadki oma elupäevade lõpuni külmaks.

kurb

[rokikas]

Kui hoonet vastavalt vajadusele kütta siis ei ole toas külm!
Üldjuhul ei ole soojustamise eesmärgiks ruumi temperatuuri tõstmine vaid küttekulude kokkuhoid.
Kui ei saa ühte piirde osa soojustada siis tuleb rõhku panna neile osadele mida saab. Katus/lagi, avatäited, põrand, jne.

[Külaline]

Kui soovite natuke uurida teemat, siis mõned aastad tagasi tegid TTÜ teadurid katse kusagil pelgulinna majas ja jälgiti muutusi seinas eri soojustustega sees aasta lõikes. Kuigi katse ülesehitus on puudulik, siis lõpptulemus on suhteliselt tõene ja tasub kindlasti lugeda. Peaks olema vabalt internetist leitav see töö.

Midagi on siin ka:
http://www.ekvy.ee/attachments/article/ ... 3_Alev.pdf

[aurutõke]

no nii,et siis pole midagi võimatu

[fgh]

Ilmselt peaksite Te veel kord lugema seda kokkuvõtet ja süvenema graafikutesse. Antud töö kubiseb küll vigadest, aga suuna annab väga hästi kätte. Seest soojustamine on raha maha viskamine või fataalsete probleemide põhjustamine. Targem on keskenduda teistele sõlmedele ilma riskita. Antud graafikud ei võta arvesse väga paljusid faktoreid mis reaalselt paigaldusel juhtub. Samuti ei võeta arvesse maja kui tervikut.

Kokkuvõte selle slaidi esitusel on ka autoril: ära tee!. Süvenege detailidesse.

[aurutõke]

ah et teaduslik uuring on vale ja sinu jutt on tõde. miskipärast tundub juba natuke veider see tarkus mis siin vohab

[fgh]

ah et teaduslik uuring on vale ja sinu jutt on tõde. miskipärast tundub juba natuke veider see tarkus mis siin vohab

Ma ei ole väitnud, et ülimat tõde ajan välja, aga väita seda koolipoisi üllitist teadustööks..... Ärge laske end pimestada Tallinna Ülikooli logost ja nimest paberi peal. Kui maailm oleks sama ideaalne nagu need graafikud seal, siis poleks see lõputöö kaitstud saanud. Paraku on õppes levinud praktika, et õpilastest saavad õppejõud kohe peale kooli ja laiemalt kui ideaalmudel ei suudeta praktika puudumise tõttu mõelda.

Kui Teil pole oskust, tahtmist ega viitsimist süveneda teemasse ega ka eelnevasse mõnesse slaidi, siis on mõttetu ka midagi suust välja ajada.

Selle katse juures võib nõustuda ilmselt arvutusmudelitega ja taustinfoga, aga reaalne katse mida elumajja üle kanda on puudulik. Ei saa teha katset valesti paigaldatud materjalidega ning katsealaga mis on 2x2,5 meetrit ja jagatud kaheks ning materjalide vahel puudub ka reaalselt toimiv eraldus. Samuti ei saa sellist katset läbi viia 2x3m ruumis mida köetakse elektriküttega ning puudub reaalne elutegevus.

Sellist katset ei saa üle kanda elumajja ja selle põhjal ei saa teha ühtegi järeldust, mis peaks reaalses elus paika. Samuti ei saa mudeleid üle kanda reaalsesse ellu, sest arvutuslikke materjali kihte on pea võimatu saavutada reaalses elus sellisena.

Samuti kui TE viitsite 3 minutit süveneda mudelite graafikutesse, siis näete, et isegi ideaalse paigalduse ja materjali korral on konstruktsioonis olemas oht bioloogilise saaste tekkeks. Kui nüüd see ideaalne olukord korrutada reaalse olukorraga, mis ehitusel ja elamisel esineb, siis tulemus on oluliselt teine.

Jõudu jaksu mõtlemisel.

[clondike]

Ma ei leia enam üles, aga on veel üks analoogne(võimalik, et neid on palju) TÜ teadustöö graafikute ja joonistega. Sealt jäi samuti silma, et selline piiripealane paksus soojustusel seespoolselt on 5cm ja ka siis pole täit kindlust, et mis tegelikult juhtuma hakkab. Kas 5cm villa pluss aurutõkke asemel poleks turvalisem aurutõkke osas kasutada seda eespool mainitud 2cm rullvilla alla ja 3cm SPU-Al plaat peale liitekohtadest teibituna varianti? Ise olin samas punktis oma silikaatvoodriga palkmajaga, aga otsustasin siiski veel oodata ja raha koguda ning siis väljast läheneda nii nagu peab. Mul muidugi eelmine omanik laksutas silikaadi peale veel voodrilaua ja seega vaeva tuleb rohkesti näha. Muidugi on alles kiusatus ühes toas välisseina osas seda SPU lahendust kasutada remondi käigus, aga tõrge on sees

[kamraad]

Väljast tehes on ilge jama ka ju,lõhu silikaat maha,kui selle peale hakkad tegema siis on sein ja katuseräästas lõpuks ühel joonel.
Silikaat läheb ju maja otstest päris tippu välja,sinna tuleb siis ju üldse uus asi ehitada,nagu hakka uut maja ehitama, veranda ju puha silikaatseinaga,seal peal veel rõdu,see pull jääks küll ära sellise maja puhul.

[Kalvis]

See mahalõhkumine raske pole, probleem on mis teha mahalõhutud silikaadiga, päris suur hunnik kujuneb.
Kuid vastutasuks saab tipptopp soojustusega maja ja värskendatud välisfassaadiga. See tuleb üsna odav võrreldes ikka uue maja ehitamisega, seejuures kui palk on korras siis peab see maja aastasadu vastu.

[fgh]

PUr plaat on kindlasti parem variant kui lekkiv aurutõkke. Samas jääb ka see pur plaat lekkima. Villa panek selle taha on pigem ohtlikum kui ilma villata, sest võimaldab õhu vabaliikumist. Kui sellega katsetada, siis tuleks sein puhastada, vajadusel kruntida ja väga korralikult see plaat, sinna seina liimida pu vahuga ning tihendada kõik ääred konstruktsiooniga. Samas ei saa garanteerida nakke vastupidamist ajale.

Kuigi otseselt plaadi ja seina lõige võib näidata ajutiselt häid tulemusi, siis kui arvesse võtta seda plaati ümbritsev konstruktsioon ja selle tegevuse kaudu tekkivad külmasillad, siis pigem loobuks mõttest.

Selle soojustamise kasutegur pole nii suur, et peaks riskima. Silikaatvooder võtab maha tuulekoormuse, selle taga olev õhk sisuliselt seisab ja kui palk on korralike varade ja tihendatud, siis seina soojapidavus ei ole väga hull.

Kui võtta see sama raha ja investeerida korralikesse akendesse, ustesse, ventilatsiooniseadmesse ning põranda ja laev soojustamisele, siis olukord on palju parem. Keskendudes neile asjadele on võimalik ka 200mm puitseinaga maja energiatõhusaks selle tänapäevases mõistes.


Kui väljast soojustama hakata, siis silikaadi asemele saab reeglina täiesti vabalt 150mm soojustust panna ilma mõõtudes kaotamata.

[clondike]

Tänud, fgh! Ei hakka siis pur plaadiga parem eksperimenteerima. Mul õnneks ainult alumine ring silikaadist ja ehk annab selle kellelegi tee põhjaks kinkida. Küll, aga pean siis seniks seest palgivahesid toppima. Mure selles, et räästakastist pääseb õhk silikaadi ja palgi vahele liikuma ning tuulisema ilmaga puhub maja jahedaks, tuulevaikse ilmaga hoiab sooja hästi muidu. Miks eelmine omanik silikaadi alles jättis ja sinna voodrilaua veel peale pani, ei oska arvata. Kui ma topin palgivahed ära ja katan seespoolt tuuletõkkeplaadiga ja metallkarkassile kips sinna peale, siis on see ok või ei peaks tuuletõket kasutama. Kuigi vanasti vist löödi seest seinad miskise sarnase papiga üle küll.

[Külaline]

Kuigi vanasti vist löödi seest seinad miskise sarnase papiga üle küll.

ennem kihi lisamist küsi alati miks ? mida see konstruktsioonile juurde annab? Kui sul on üsna sirge palk, siis aja osb3 -ga sirgeks ja lase kips peale ja saad hiljem ka midagi seinale riputada. Kui krohvida tahad siis pane kohe roo vms matt ja krohv selga

[kormoran]

ei no mis krohv,mis roomatt

sisse ei või ju midagi panna, maja mädaneb siis maha siis

[clondike]

Kui palju keerulisem on alustada väljast soojustamist seina kaupa. Et teeks enne külmasid ühe otsaseina ära see aasta ja jätkaks kevadel. Maja hetkel siis selline:

Kollane tähistab puitvoodrit, hall silikaati ja pruun palki. Võtan palgini puhtaks, aga kuidas teha karkass villale nii nurkades, et pikema seinaga saaks kevadel midagi ringi tegemata edasi minna. Aknad tõstan soojustuse sisse. Et välispiire jääks räästa suhtes sama kaugele palgist, siis palju silikaadi asemele soojustust saab panna? Max 15cm vist? Kuidas siis kõige mõistlikum karkass teha oleks - horisontaalis 50x100 pruss ja sinna peale vertikaalis 50x50? Plaatvilladel on vist erinevad mõõdud, et karkassi vahele kindla sammuga lõikamata ära mahuks. Tuuletõkkeks peaks siis valima miski muu kui Pärnu rohelise, see on siin foorumis kõvasti kriitikat saanud oma punsumise ja lainesse kiskumise pärast.

[Kalvis]

Kui palju keerulisem on alustada väljast soojustamist seina kaupa. Et teeks enne külmasid ühe otsaseina ära see aasta ja jätkaks kevadel. Maja hetkel siis selline:

Ei ole keerulisem, olen teinud. Kõige nutusem koht on nurk - sõltub ju mis vana sein on ja kui palju soovid või saad nurka lõhkuda.
Kõige raskem on nurk, sest teisel seinal ei saa täpselt ette näha mis kaugusele tuleb. See sõltub uue voodri lahendusest - puitu saad näiteks maha lõigata õigeks aga mingit iluplaati nii naljalt enam mitte.
Teine nipp on lõpetada ära hoopis mingi uksekoha või akna juures.

[clondike]

Kalvis, pead silmas , et ei lõpeta nurgaga, vaid lähen üle nurga esimese aknani pikemal küljel? Plaanin panna voodrilaua asemel Tempsi kivipuruplaadid. Kas karkass 15cm villa jaoks oleks mõistlik teha kahekihilisena nii nagu eespool kirjeldasin? Vertikaalse karkassi rihiks loodi ja sinna läheks tuuletõke ja distantsliist õhuvahe jaoks välisviimistlusele. Vertikaalse karkassi sammu puhul tuleks muidugi järgida Tempsi paigaldamise juhendeid. Piilusin ka Paroci kodulehele, et ehk leiab mingeid jooniseid lahendustest, aga seal on hoopis huvitavad soovitused: http://www.paroc.ee/lahendused-ja-toote ... oveerimine