põrandakütte võimalused

[Külaline]

Tere

2 korruse küttesüsteemi mõtlemine käsil. Hetkel on laagide peal 28mm põrandalaud. Algne mõte oli panna tubadesse radiaatorid. Samas on all korrusel põrandaküte olemas ja katel piisav. Vahelagi soojustatud hästi ja all ka pidev küte sees külmal perioodil.

Teisel korrusel ca 60-70m2 kolme toa peale kokku.

Dekorast leidsin sellise asja
http://www.decora.ee/tycroc-ehitusplaad ... x25mm.html

Saan aru et selle peale saaks kohe parketi panna vajadusel?
Kas on võimalus ka ilma selle plaadita teha? Otse põrandaküttetorud hetke põrandalaua külge ja sinna ümber miskine valu teha? Betoon oleks selgelt liiast.

Kuna varasem kogemus puudub, siis oskate ehk häid mõtteid jagada.

[aiai]

Väga huvitav teema, endal unistus põrandaküte laiendada maja juurdeehituse peale ehk betoonpaneelile, samas tõsta tahaks minimaalselt. Paneeli all on kelder, keldri sein ehk vundament 50 penoga tehtud.

[Külaline]

Unistada võib kõigest, kuid peab mõtlema selliste küsimuste peale.
Kas katel lahjaks ei jää sel juhul? Kas olemasolev torustik katlast kuni uue hargnemiskohani peeneks ei jää? Kas olemasolev pump lahjaks ei jää?

[Külaline]

Kuna varasem kogemus puudub, siis oskate ehk häid mõtteid jagada.

kipsiribad maha , torud vead sinna vahele ja valad mingi kipsimassiga täis.

[eps]

Tere, mis te arvate mõttest kui ise selliseid plaate freesida, näiteks http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=257&sid=2043 Tuleks kordades odavam,
25mm plaadist. Selle paneks otse betoonpaneelile ja siis teeks isetasanduvaga üle, kas 5 mm oleks piisav, sinna peale juba laminaat. Kas mingi kiht on vahelt ära?

[Külaline]

Tere, mis te arvate mõttest kui ise selliseid plaate freesida, näiteks http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=257&sid=2043 Tuleks kordades odavam,
25mm plaadist. Selle paneks otse betoonpaneelile ja siis teeks isetasanduvaga üle, kas 5 mm oleks piisav, sinna peale juba laminaat. Kas mingi kiht on vahelt ära?

võid teha muidugi, rendist võtad penolõikaja ja lased sooned sisse nagu võisse. Üldiselt läheb valu küttetorude peale min 3cm, sest torude joonpaisumine lükkab selle valu sul ümbert laiali. Segusid on erinevaid ja vastavalt segule läheb ka valumassi paksus.

[eps]

Ah et 3 cm, no vot ehituspoes öeldi kordades väiksem number Siis vist jääb ainult isetasanduvaga kalliks 30 m2 teha.

[eps]

Samas selliselt tehes tõuseks põrand ca 6 cm vähemalt. Kas seda betoonpaneeli võiks näiteks ka altpoolt soojustada, näiteks 100mm penoga? Vundamendil on 2 tuulutusava ka muidu.

[eps]

Üks huvitav võimalus, kuidas näiteks teisele korrusele laagidele kergemat põrandakütet saada. https://www.youtube.com/watch?v=j8CSU52 ... ature=plcp

[Külaline]

Samas selliselt tehes tõuseks põrand ca 6 cm vähemalt. Kas seda betoonpaneeli võiks näiteks ka altpoolt soojustada, näiteks 100mm penoga? Vundamendil on 2 tuulutusava ka muidu.

no väga tore, sa tead täpselt mis kuhu sul mahub. kui om a konstruktsioone kirjeldad, siis ehk oskab keegi midagi soovitada ka

[dumbuser]

See plekitükkidega nikerdamise "huvitav võimalus" on minu tuttava kogemuse põhjal täiesti persekukkund asi. Kui sooja oli vaja siis pani lõpuks ikkagi radikad seina tagasi. Aga see raha mis sinna põrandaase jäi, selle eest oleks saanud 4 ringi radikaid seina panna. Veel mõttetum lahendus oli see kus soovitati küttetoru toppida põrandaliistu taha. Tollel juhul oleks palju tulusam lihtsalt küünal põlema panna.

[eps]

Samas selliselt tehes tõuseks põrand ca 6 cm vähemalt. Kas seda betoonpaneeli võiks näiteks ka altpoolt soojustada, näiteks 100mm penoga? Vundamendil on 2 tuulutusava ka muidu.

no väga tore, sa tead täpselt mis kuhu sul mahub. kui om a konstruktsioone kirjeldad, siis ehk oskab keegi midagi soovitada ka

Konstruktsioon on betoonpaneel millel pole ei all ega ülal soojustust, "keldriosa" on ca 70cm ja vundament väljast 50mm sinise penoga tehtud. betoonpaneeli peal on miskine kõvem papilaadne plaat ja seal vaip peal. Jalg külmetas jaanuaris, kui suured külmad olid.

Teoorias poleks seda põrandakütet vist vaja jah, kui endale ei meeldiks, puid kulub ikka samapalju, radikate peal peab küttevee temp suurem olema, õhk vesi peale üle minnes oleks aga juba kasulikum. Plaanis see oleks tulevikus.

[xil]

See plekitükkidega nikerdamise "huvitav võimalus" on minu tuttava kogemuse põhjal täiesti persekukkund asi. Kui sooja oli vaja siis pani lõpuks ikkagi radikad seina tagasi...

Kui piisava paksusega al.plekk panna (vask oleks liiga kallis), siis see töötaks alumiiniumi hea soojusjuhtivuse tõttu kindlasti ning ei tõstaks põrandat oluliselt. Kui terasplekki või fooliumilaadset alumiiniumi kasutada, siis see on raisatud raha. Selles videos olev plekk on liiga õhuke, et soojust ära juhtida, sellise puhul peaks torude tihedus väga suur olema. Või siis peaks sinna kihi tavalist (soonteta) al.plekki peale panema, mitte kohe põrandakatet.
Mis paksusega mis plekki ja millist torude sammu too tuttav kasutas?

[dumbuser]

Uponori enda komplekt oli. Detaile ei mäleta väga. Plekk oli vist paar millimeetrit paks. Ja tootja juhendi järgi me seda sinna maha ladusime. Aga ega ta sel teemal väga suhelda ei tahtnud. Vbl nüüd on juba tuju paremaks läinud. Asi ise oli vast mingi 5 v 6 aastat tagasi.

[Külaline]

Konstruktsioon on betoonpaneel millel pole ei all ega ülal soojustust, "keldriosa" on ca 70cm ja vundament väljast 50mm sinise penoga tehtud. betoonpaneeli peal on miskine kõvem papilaadne plaat ja seal vaip peal. Jalg külmetas jaanuaris, kui suured külmad olid.

soojusta keldri poolt 150 - 200 penoplasti või kivivillaga ja kata tuuletõkkeplaadiga , kui vähegi sinna vahele mahud ja veendu , et need tuulutusavad seal on piisavalt suured, et õhk seal all liikuma pääseks. tuppa võid siis panna mida iganes . ei tea täpselt palju sul toas tõstmise ruumi on

[meelis11]

Kuipalju betooni tuleb sellise plaadi peale valada?
http://interbauen.ee/termo-soojustuspla ... ttele.html

Kas see on mõeldav lahendus alt tuulduva põranda korral? Ehk siis vana laudpõranda peale paneks selle EPS plaadi, selle mummude vahele siis küttetoru ja valaks betooniga täis. Mummude kõrgus on 20mm.
Kui sinna teha 30mm valu (10mm üle mummude, mõned kohas rohkem, kui põrand ei ole näiteks loodis), kas see on piisav? On laudpõranda peale betoonvalu tegemine toimiv - ehk kas on oht et põrand mängib ja lööb praod betooni sisse?

[eps]

See plekitükkidega nikerdamise "huvitav võimalus" on minu tuttava kogemuse põhjal täiesti persekukkund asi. Kui sooja oli vaja siis pani lõpuks ikkagi radikad seina tagasi. Aga see raha mis sinna põrandaase jäi, selle eest oleks saanud 4 ringi radikaid seina panna. Veel mõttetum lahendus oli see kus soovitati küttetoru toppida põrandaliistu taha. Tollel juhul oleks palju tulusam lihtsalt küünal põlema panna.

Kuhu see soojus läks siis, jäi torusse?, Ma arvan seal oli süsteemis midagi valesti. Kui põrand ühtlaselt soojaks ei saa siis tuba peaks ikka soojaks saama ju, soe tõuseb ikka üles, mis kihid teil sellest plekist edasi tulid?

[dumbuser]

Ei teagi mis seal täpselt oli aga tõenäoliselt oli selle plekitüki peal liiga hea soojusisolatsioon. Mingi puuplaat oli vist. Ehk siis see plekitükk läks vast isegi soojaks aga ta ei suutnud enda soojust ümbritsevale edasi and sellises koguses nagu vaja. Aga mille põhjal materjalid valiti seda ma ei tea.

[eps]

Ei teagi mis seal täpselt oli aga tõenäoliselt oli selle plekitüki peal liiga hea soojusisolatsioon. Mingi puuplaat oli vist. Ehk siis see plekitükk läks vast isegi soojaks aga ta ei suutnud enda soojust ümbritsevale edasi and sellises koguses nagu vaja. Aga mille põhjal materjalid valiti seda ma ei tea.

Kuskil juhendis lugesin, et nad soovitavad jah näiteks 22mm osb selle peale panna, lisaks veel põrandakate, näiteks laminaat, ju rootslastel on nii hästi soojustatud majad, et see põrandaküte võibki selline poolkõva olla siis. Üks võimalus oleks panna põrandalaud selle pleki peale, faasitud servadega, samas see ka parajalt paks ju laminaati otse pleki peale, jääks vast liialt mängima?

[seep]

Et soojusjaotusplaatidega põrandaküte töötaks, võiks silmas pidada järgmist :
- plaadid ja toru sobivad kokku ( ühelt tootjalt) - kui valid suvalised, kõige odavamad toru ja sj plaadi, ei maksa probleemide puhul üllatuda;
- ülioluline on plaadisoone ja toru parajalt tihe kontakt ( tolerantsid)
- sj plaatide puhul on pealejooksu temperatuur kõrgem / arvutatakse vastavalt põranda pealmiste kihtide s.juhtivusele
- plaatide paksus peaks olema min. 0.5mm; hõbepaberi puhul on soojusülekanne tagasihoidlik.
- ja loomulikult: hoone /ruum peab olema eelnevalt piisavalt isoleeritud.

[dumbuser]

Ma lisaks veel seda, et nende plekitükkidega kütte puhul peab enne toa/maja soojaks kütma ...

[xil]

Kuskil juhendis lugesin, et nad soovitavad jah näiteks 22mm osb selle peale panna, lisaks veel põrandakate, näiteks laminaat, ju rootslastel on nii hästi soojustatud majad, et see põrandaküte võibki selline poolkõva olla siis. Üks võimalus oleks panna põrandalaud selle pleki peale, faasitud servadega, samas see ka parajalt paks ju laminaati otse pleki peale, jääks vast liialt mängima?

OSB soojusjuhtivus on 15x halvem, kui betoonil, pole ime, et nii hästi ei toimi. Õigemini, katlaga küttes lased 50C - 60C vee sisse, kui muidu lahjaks jääb ning kärab küll, aga soojuspumba puhul läheb soojemate ilmadega kasutegur alla ning külmadega ei lähe tagatipuks tuba ka soojaks.
Kui selle soontega õhukese pleki peale panna 2mm al.leht ja selle peale ujuv laminaat 2-3mm aluskattega, siis teoreetiliselt võiks tulemus parem olla, kui klassikalist betoonlahendust kasutades. 2mm Al on küll 3x kallim, kui 22mm OSB, aga see-eest ei sisalda sünteetilisi vaike.

[dumbuser]

Suhtlesin taas selle põrandakütte teemal ja sain teada, et kuna kogu asi toimus viimasel korrusel siis sai määravaks olematu soojustus laes ehk siis pööningu põrandal. Ja torude peal oli siiski kipsplaat mitte OSB. Seega pole olukord täiesti lootusetu.

[rokikas]

Nii et tekitasid siin ilmaaegu paanikat?

[dumbuser]

Ni päris ilmaaegu ei ole kah. Kokkuvõtteks peab sigahea soojustus olema. Lihtsalt lahja puhul ei ole küttearved mõistliku hinnaga. Ilmselt kuskil maja keskel on lihtsam.