Laastu/puruimur

[Maikkel]

Plaanis oleks kasutada peatrassiks seda suuremat standard mõõtu, ei tea peast kui jämme on. Ja siis eraldi masinate juurde peened.

Sooja õhu välja pumpamine....hmm, tõsi. Ilmselt kui see problemiks osutub, saaks õhu läbi filtrite sisse tagasi suunata. Kuid õnneks läheb töökoda korraliku soojustusega, ahju küte pluss oma mets õnneks annab odava küttekulu.

Plahvatusoht....Noo ma ei tea, see kõlab nii kahtlase teemana. Pelleti tehastes on see oht suurem, kuid see tolmu ja õhu suhe peab ikka väga täpne olema ja mõistagi ka säde. Sealne mure on just see, et suured ruumid on paksult tolmu täis. Antud hetkel on mu punker ikkagi võrdlemisi pisike tulemas, ilmselt kuskil 1-2 kuupmeetrit. Kuna see on õues, kus läheduses eriti kedagi ei ole. Siis usun, et korralik tulekustutus lahendus on kõik mis ma sinn aretan. Plaanis ei ole oma tolmu torude arvet 10 kordistada selle tolmu hirmus.

Või kui see tolmu asi on hulga tõsisem probleem kui ma endale teadvustanud olen, siis tuleb jah mingi lahendus leida.
Plastik torusse kruvid sisse, mille küljest traadid maandusse??

[ifffff]

Lisaks sooja õhu välja pumpamisele, olenevalt muidugi kui hõre töökoda on, peab mõtlema ka sissetuleva õhu peale. Väga tiheda ehituse puhul tuleks seina mõni ava teha, et puruimur töökoda vaakumisse ei imeks.
Juba sellise puruimuri tootlikkus on 2500m3 tunnis ja arvata on et sul on vaja vähemalt 2x võimsamat, et jõuaks üle pika trassi imeda. See näiteks toodud 2500m3 välja imetavat õhku peab ka kuskilt sisse tulema. Ning talvel on teda ka soojendada vaja. Absuluutsele tõele mitte vastavav arvutus näitab et 2500m3 õhu soojendamiseks 40c võrra ( õues -25, töökojas +15) kulub ca 30 kwh energiat.

Trassi ehitamiseks kasuta parem plekist ventilatsioonitoru ja maanda see ära. Võid ka plastik torule harvade keerdudega maanduseks traadi ümber kerida. Midagi ikka aitab.

[pikk88]

Kui pikk on see liiga pikk trass, et sealt kogu selle puru ja õhu läbi pumpamine arvestatavaks probleemiks muutub? Saan aru, et kui on töökoda kusagil suures kaarhallis siis muidugi, kuid näiteks 30 ruutmeetrine garaaz? Ega masinad ei asu ju iga üks eri nurgas vaid ikkagi enam-vähem ühes sektoris. Seega ei pea ju ehitama sadu meetreid trassi, et kõiki aparaate teenindada. Lisaks veel ka see staatilise elektri probleem. Oletan, et selle tekkimisoht sõltub ka torustiku pikkusest? Kui lasta torusse sisse hunnik kruve maanduseks siis see hakkab ju küll trassi ummistama. Tasapisi ja pikkamööda aga siiski...

[ifffff]

Praktiline kogemus näitab, et ülalpool toodud pildil olev puruimur suudab teha tööd väga hästi 5m lõõtstoru otsas, kuid enam mitte nii hästi 15m lõõtstoruga.

30 m2 garaazi puhul polegi arvatavasti puruimemise trass teemaks. Hea kui sinna mõni puutöömasin ära mahub ja mobiilne puruimur lisaks.

Mul on CNC ja puruimuri vahele olevasse trassi pandud vahele ca 3m jupp kanalkatoru. Seda töötamise aeg näpuga torkima minna saab litakat küll. Seega väga olematu see mure pole.

[Maikkel]

Too puruimur pildil, mis võimsusega tal see mootor on?
Mõtlesin ise kah seda, et kui pikk on liiga pikk.
Endal tuleb ilmselt põhitrassi....üks 16 meerit kokku ja puruimur ise, asub umbes 1 kolmandiku peal sellest. EHk siis ühele poole 4m ja teisele umbes 10. Lisaks mõned vahedharud mis siis kolmikutega jooksevad teisele korrusele natukene.

Töökoja põranda pindalaks on kuskil 50 ruutu.

[ifffff]

1,5kw

[Külaline]

Plahvatusoht....Noo ma ei tea, see kõlab nii kahtlase teemana. Pelleti tehastes on see oht suurem, kuid see tolmu ja õhu suhe peab ikka väga täpne olema ja mõistagi ka säde.

Neid tehaseid ennegi põlenud ja sädet saab ka sinu planeeritavast ahjust, sellest ei pea säde tulema staatilisest elektrist. Ja mille järgi kavatsed õhu ja puidutolmu suhte kindlaks teha, et ennetada pauku?

Lisaks veel ka see staatilise elektri probleem. Oletan, et selle tekkimisoht sõltub ka torustiku pikkusest?

Eehh, ma saan pidevalt nätakaid isegi tolmuimejaga pahtlitolmu koristades ja seda jäiga osa pikkust on ca 80-100cm.

Urmas

[Andresto]

Tere. Urmas´e jutu, võin 1:1 ringi kirjutada - nii ongi. Pelletitehaseid on ennemgi süttinud.
2015 a kevadel, just enne suurtööde algust, süttis Tartu uksetehases CNC-pink. ....
Oma uuelt Kärcher´ilt, saan samasuguseid litakaid ehitustolmu imedes, nagu Urmas´ki.
Ainsaks "lohutuseks / õigustuseks" on see, et enamik värkstube ju ei sütti, täpselt nagu
ka enamik vales kohas sõidutee ületajaid, jäävad ju ellu!!! Mõelge, milline "kokkuhoid"! Andres

[Maikkel]

Selge, lähevad plekk torud koos maandusega.
On veel mingeid saladuslike lõkse millega ette vaadata? Mingid vead mida võhik võiks teha kui sellist süsteemi kokku panema hakkab?

See netist uurimine on riskante bisness. Väljamail päris paljudel on tavalise plastikuga lahendatud see asi ja seal nagu ei näinud arutelu staatilise üle.

[pikk88]

Kuivõrd ma ise pole oma mäletamist mööda kunagi tolmuimejat litakat saanud siis sellest ka minu lollid küsimused ja skeptiline suhtumine. See on mulle küll praeguseks kohale jõudnud, et plastmass ei ole liinide ehitamiseks sobilik materjal, kuid et midagi õhku peaks lendama...
http://www.ohtuleht.ee/297172/plahvatus ... eeritehase

Tavaline reakodanik usub ju ikka, et puidutööstused lähevad põlema sellest, et joodikust valvurid teevad suitsu ja viskavad oma koni või põleva tiku saepuruhunnikusse. Kuna sellisel ilusal pühapäevahommikul polnud paremat teha siis võtsin ja googeldasin pool tunnikest teemadel puidutolm ja selle süttmine ning plahvatamine. Tulemused olid minu jaoks pehmelt öeldes "õõvastavad" ning panid sügavalt järele mõtlema.
Ise ju ka alati kuuri all suitsu teinud. Ainus lohutus ongi see, et tegemist igati avatud ehitisega, kus õhuniiskus suur ja tuul puhub igast august sisse. Seetõttu on senimaani ilmselt ka vedanud, kuid edaspidi tuleb mõningad korrektuurid teha. Igaljuhul minupoolt tänusõnad targutajatele, et vähemalt ühele lollile suutsite asja selgeks teha

[pikk88]

Maikkel mina lugesin interneedusest välja, et tolmuosakesed ise on laetud, mitte ei tekki see staatiline elekter plastmassiga kokku puutumisest. Seega nagu on mida karta ja selle vältimise parim saladuslik nõks peitub selles, et jätad lihtsalt tolmu tekitamata

[Maikkel]

Hetkel on plaanis minne selle masina teed.
https://www.tooriistamaailm.ee/laastuim ... 0-400v-3-f
On kogemusi? Paistab v2ga asjalik olevat.
Sooja 6hku v2lja ei hakka juhtima, Soojaks seda ruumi t6esti ei j6uaks kytta ja sisse tagasi juhtida kah tyytu.

V2ike artikkel lugemiseks ja emotsioonide yles kruttimiseks:
ise l2hen PVC torude teed, hind yheks argumendiks just ja ka mugavus.
http://www.thewoodnerd.com/articles/dustExplosion.html

Kui keegi tunneb, et on piisavalt p2dev niiv6rd pikale ja p6hjalikule analyysile vastu v2iteid esitama, siis ma ootan neid huviga, yldsegi mitte sarkastiliselt. Sellised l6putud ja igavesed vaidlused on m6niv6rd p6nevad

[ifffff]

Hetkel on plaanis minne selle masina teed.
https://www.tooriistamaailm.ee/laastuim ... 0-400v-3-f
On kogemusi? Paistab v2ga asjalik olevat.

Hind on päris kole.
http://www.ebay.de/itm/Holzmann-Absaugu ... 2269576771
See on sama asi, teist värvi ja teised kleepsud peal. Kui originaal tolmu filterkotid minema visata ja normaalsest materjalist kotid asemele panna on täitsa okei aparaat. Sama jutt käib selle Luna imuri kohta.
Edit:
Ahjaa selle trassiehituse kohta niipalju, et sellisele imurile peatrassiks võiks panna 160mm peatrassi ja hargnemised olenevalt masinatest kas 100 või 125. Saele võid panna peenema, höövliga saab 100-se toru üsna hõlpsalt umbe lasta. Vähekenegi kobedamale paksusele tuleks juba 160 otse külge viia.
Mida sa mugavuse all mõtled. Lihtsam on kanalkatoru saagida küll, aga nagu igast teemast läbi kumab on sul ka väga piiratud eelarve. Plekist venditoru on ca 2x odavam kui kanalkatoru.

Analüüsi kohta niipalju, et ma ei viitsinud seda juttu läbi lugedagi, kuid praktika räägib, et metall ja maandatud metalltraadiga antistaatilisest painduvvoolikust sirakat ei saa. PVC torust aga küll. Pannes süsteemi painduvaks imitoruks suvaline põllumajaduslik painduv voolik on aga asi juba päris hull.

Ma ei tahaks olla irooniline, kuid päris kõike mida netis kirjutatakse ei tasu puhta tõena võtta. Näiteks vaatamata Magalhaesi pingutustele võib leida palju artikleid maa lameduse teemal.

[Maikkel]

T2nud asjaliku info ja arutelu eest!

Ilmselt l2heb see LUNA k2iku, kuna ALE/ga koos ja KM vabalt saan natukene odavamaltki asjad k2tte.
Filtrikotid, kust saab paremaid? Ning nende paremus peitub siis peene tolmu kinnipidamises?

Hind on ypris suur argument neile torudele t6esti. Eelarve tuleb hoida jah piiratuna, kuna ei ehita korraga ainult yhte systeemi vaid k6iki korraga ja ilma laenudeta. Paratamatult tuleb alguses natuke lohakamalt teha ja ajapeale natuke korralikumaks ymber kohandada, olgugi, et se vahest v6ib tuua kokku suuremaid kulusid. Aga nagu 6eldakse, siis parem sitt t66riist kui puuduv t66riist. Enamasti see ka t6si on.

K6ike kindlasti ei tasu uskuda. Kuid kui syveneda, siis oli ta asja ypris teaduslikult arutlenud, ning mitte feik teadusega. Aga see selleks, igale oma.

[ifffff]

Jah, nende kottide paremus peitub tolmu paremas kinnipidamises. Originaal on põhimõtteliselt mingi jämedakoelisem riie, mitte filterkangas. Ma olen lasknud kotid teha ka pikemad, st töökoja laeni. Nii on filterkoti pindala suurem ja õhutakistus väiksem ning imuvõimsus suurem.

[Urmas]

Pildi järgi tunduvad olevat neil isenditel üks ema(tootja), aga isad(tarnijad)erinevad, kuid tundub, et Holzmannil on olnud paremad geenid, sest kuidas muidu seletada erinevat tootlikust. Holzmanni 3880m3/h versus Luna 3000m3/h.

[Külaline]

mootor on holzmanni nime kandva kola puhul ilmselt tibakene võimsam. 2,2kW vs. 2,4kW. geenid on muidugi jah suhtkoht samad. kuidas enne kasti ladumist täpselt masin komplekteeritakse või mis värvi ta värvitakse ütleb brändi omanik.

[Külaline]

Kas tõesti annab 0,2 kW vahe ligi 25% suurema võimsuse?

Urmas

[Külaline]

selliste hiina masinate puhul võib ka vahe olla ainult numbrites, mis kirjas reklaamis ja paberitel. need on "kummist"

[ifffff]

Või on vahe tolmufiltri materjalis. See mõjutab kõige rohkem õhukogust.

[anto]

Ostsin omale samuti ühe sellise Hiina geenidega imuri. Paberite järgi peaks mootorivõimsus olema 1.5 kW. Ava suurus 125 mm. Tiiviku läbimõõt 300 mm. Liigutatava õhu kogus 2400 m3/h. Alarõhk 1.95 kPa.

Reaalselt olen võimsuseks mõõtnud:
1. tühikäigul ehk kui radiaalventilaator üksi ilmaigasuguste voolikute ja separaatoriteta töötab: 0.9 - 1.0 kW (täpselt ei mäleta)
2. reaalse töö ajal ehk koos vooliku ja separaatoriga: 0.7 - 0.8 kW (jällegi, täpset numbrit ei mäleta enam).

Reaalse töö all pean ma silmas järgmist: õhk liigub mööda 5 m pikkust 100 mm läbimõõduga voolikut separaatorisse (originaal separaator + vineerist piluga põhi), seejärel radiaalventilaatorisse, peale mida lendab otse välja, s.t. filtrikotti pole.

Minu jaoks oli üllatuseks see, et isegi, kui tigu täiesti eraldi üksi tööle panna, mille puhul on teatavasti liigutatava õhu kogus kõige suurem, võtab see alla 1 kW. See näitab vaid seda, et mootori tiiviku oleks saanud tegelikult suurema teha. Tuleb muidugi arvestada, et originaalseades on kogu kupatus mõeldud töötama nii, et puru lendab algul otse radiaalventilaatorisse ja alles seejärel separaatorisse. Sel juhul kulutaks mootor tõepoolest rohkem energiat. Eriti, kui mõni suurem kogus puru korraga tiivikusse lendama peaks.

Kas sellisest võimsusest piisab? 5 m voolikuga pole probleeme olnud. 99% laastust lendab ilusti puruimuri paaki. Samas, selline tunne on, et kui trass oleks kasvõi natukenegi pikem, siis jääks see lahjaks. Nii et neil, kellel on plaanis torusid lae all vedada jne, võtke kindlasti 2.2 kW mudel!

[anto]

selliste hiina masinate puhul võib ka vahe olla ainult numbrites, mis kirjas reklaamis ja paberitel. need on "kummist"

Jah, eks hiinlased võivad trikitada nende numbritega.

Samal ajal peab arvestama, et nende mootorite kW puhul on tegu nominaalvõimsustega. Kui palju konkreetne puruimur reaalselt tarbib, sõltub liigutatava õhu kogusest, mis sõltub omakorda tiiviku suurusest, torude ja voolikute pikkusest, sellest, kui tasased nende siseseinad on, põlvede arvust, nende nurkadest jne.

Lisaks, kes teab, võibolla on mõne imuri puhul märgitud mootori S1 võimsus, teisel aga S6.

[anto]

Filtrite kohta ka paar sõna. Sai kunagi samuti seda teemat uuritud ja puuritud. Sain teada vaid seda, et vahet pole, kui palju raha ma filtrite peale ka ei kulutaks, ikka ei suudaks neist ükski õhku 100% puhtaks saada. Ka parimatel filtritel on teatud piirid. Näit, filter peab kinni 99% kuni 0.3 mikronit osakesi, aga ülejäänud lendab ikkagi läbi.

Jõudsin järeldusele, et parim ja ühtlasi kõige odavam lahendus on kanda tolmuse töö ajal lihtsalt (korralikku) maski ning seejärel teha uksed või aknad lahti ja tööruumi korralikult tuulutada.

Sel juhul tuleb tööruumi õhku vaid üks kord vahetada, et õhku paiskunud "mikronid" välja saada ning kütmise pärast ei pea muretsema.

[Külaline]

Sel juhul tuleb tööruumi õhku vaid üks kord vahetada, et õhku paiskunud "mikronid" välja saada ning kütmise pärast ei pea muretsema.

see ei ole ventilatsioonisüsteem vaid puruimur, see ei tuuluta midagi vaid kasutab ainult siseõhku ja laseb selle endalst läbi

peenemat tolmu tuleb läbi kahe koguja eemaldada