Põrandaküte versus radiaatoriküte ja katel

[wumm]

Tere. Olen hetkel suht segaduses ja ei suuda otsustada osde ruumide kütmisviisi.
Maja ise 60ndatel ehitatud ja praegu renoveerimise lõppfaasis. Köetavat pinda ca 120 ruutu. Keldrisse plaan katlaruum koos ca 30 kw katlaga ja akupaagiga 1-1,5 m3. Pesuosakonnas ca 25-30 ruutu on veetud põrandaküttekontuur. Maja teisele korrusele plaanis 3 radikat, igasse ruumi siis üks. Kööki I korrusel on plaanis puupliit ja radiaator. Samuti on plaanis I korrusele ahi.
Probleemiks on osutunud I korruse elutuba ja magamistuba. Põranda konstruktsioon on ca 20cm EPS 100+betoon. Tunduks jube loogiline sinna betooni sisse see kontuur ka visata. Samas on inimesi, kes väidavad et eluruumidesse on see mitte kõige parem lahendus? Teine alternatiiv oleks radiaatorküte. Mõlema torud läheksid niiehknaa betooni sisse ja mõlemal juhul tuleks kollektor. Siin soovitatakse kaks süsteemi korraga ära teha ja siis pärast vaadata. Samas dubleerimine ei tundu rahaliselt mõistlik olema. Põhiline küsimus on, et kas hirmud põrandakütte ees on põhjendatud. Need hirmud on järgmised:
pole tervislik
Parkett koos alusvaibaga ei lase piisavalt sooja läbi, aga liimida ei soovi.
vaipade, mööbli asukoht mõjutavad süsteemi toimimist oluliselt
inertsus, st kevadtalvel keerulisem sättida, kui pikemalt kodunt ära olla, siis põrandaküte soojenemine võtab kauem aega.
Kulu küttepuudele on suurem.

Kummal juhul ca 30 kw katel paremini ja ökooomsemalt hakkama saab:
Kui mul köetavast pinnast hetkel 120st ruudust 30 on põrandaküte ja 90 tuleb siis radiaator või
kui 120 st ruudust 70-80 on põrandaküte ja ülejäänud radiaator.
Kuskilt on jäänud kõrva, et tahkeküttekatel +radiaatorid on parem kombinatsioon kui katel ja põrandaküte.

Sai pikk ja segane jutt, aga vast oskab keegi midagi kommenteerida

[wumm]

Unustasin küsida veel,et kuidas põrandas oleks mõistlikum toimetada, kas võtta 2x100 eps või 1x100 ja 2x50.
Panna see 100 maha, siis 50 millessse lõigata kommunikatsioonid ( elekter, tarbevesi ja radiaatorite torud) ja siis 50 peale. Kas elekter toleks mõistlik tuua jäiga rüüsiga peno alt või keskelt?

[Külaline]

sul on kütta 120m2 ja sa plaanid paigaldada:
* 30 kW katel + akupaak
* pliit
* ahi

kui sa ei taha seal 120 -l pidevalt 70+ kraadi sees hoida , siis võta:
* igasse tuppa ainult elektriradiaator (kõige odavam)
* ainult katel + põrandaküte, radiaatorid
* ainult õhk-vesi pump + põrandaküte, radiaatorid

kõige mõttekam oleks paigaladada põrandaküte võimalikult suurele pinnale ja kui sa saad 80m2 põrandakütte alla, siis ülejäänud 40 -le piisab elektriradiaatorist või madalatemperatuurilistest radiaatoritest (need on lihtsalt suurema pinnaga radiaatorid) .

kuna sa plaanid halupuuga hakkama saada, siis sellega on tõesti raskem ühtlast temperatuuri majas hoida ja kui oled kodust pikemalt ära peaks keegi katelt kütmas käima või akupaagile elektrikütte lisama mille saad sisse lülitada , kui pikemaks ajaks ära lähed.

vastupidiselt põrandaküttele on kulu küttepuudele radiaatoritega suurem, kuna radiaatorid tahavad kõrgema temperatuuriga vett.

põrandakütte kartuse väited ei ole ükski põhjendatud . muidugi ei ole mõtet põrandaküttele peale laduda mitu kihti vaipu, sa ei tee seda ju ka radiaatori või ahjuga. õige aluskatte ja klikk parketiga toimib põrandaküte väga hästi. Kui on plaan kasutada palju vaipu , siis pane radiaatorid.

EPS -is puhul võid ju võtta ka 150 + 50 eps , oluline on paigaldada kahes kihis ja ülekattega.

Kommunikatsioonid oleks mõttekas ehitada nii, et nendele säilib ligipääs või selliselt, et remondijuhul oleks vaja vähem lammutada. Kui sa paned olulised kommunikatsioonid betooni alla, siis võid ette kujutada mure mis tekib kommunikatsioonide rikke korral.

Ideaalis võik jätta seina ja põranda äärde spetsiaalne kommunikatsioonidele mõeldud kanal (võid sellegi penost ehitada) millega põrand tasa valatakse ja katad pärast parketiga, vea korral piisab kommunikatsioonidele ligipääsu taastamiseks äärmise parketirea eemaldamisest. Elekter paigaldatakse üldjuhul seintesse , kõrisse paigaldatuna saad pärast kaableid vahetada. Samas kui sa paigaldad selle kõrisse ja jätad kõrile ligipääsu , siis pole vahet kuidas sa seda penosse lõikad, alt pealt või keskel, ligipääs on olemast.

[Kalvis]

See kas põrandaküte sobib kuhugi tuppa on maitse asi.
Antud põranda lahenduse puhul tasuks põrandakütet teha sest ühte ruumi tuleb niikuinii. Minu arust on põrandaküte veits mugavam. Kui nüüd parketti ja paksult vaipe panna siis kaotad antud ruumi küttevõimsuses. Saab küll kütet peale keerata ja kuni teatud piirini, edasi ilmnevad ebasoovitavad kõrvalnähud. Kuid parkettpõrandaga põrandaküte on täitsa toimiv lahendus.
Antud kütteallikate puhul on ainult radiaatorid kõige soodsam ja lihtsam lahendus. Põrandaküte nõuab eraldi segamissõlme tegemist, saab ka ainult kraanidega midagi teha aga pärast pole sa ise rahul.

[wumm]

Osaliselt tuleb niikui nii põrandaküte. Pesuruum, sauna eesruum on juba 20mm toru betooni valatud. Maja I korrusel on ainult 2 tuba ca 20m2 ja köök 15 koridor 15 ( 5-6 ruutu siia sinna). Kuna koridorist läheb trepp teisele korrusele, siis mõtlesin et ka koridori paneks põrandakütte. Kuivatab talvel selle jalatsitega toodava niiskuse kiiremini ära. Ahju siiski ei tee.
Kuskilt on jäänud mulle arusaamine, et halukatel on radikatega parem kombinatsioon kui kombinatsioon, kui põrandaküttega. Kui keegi oskab seda mõtet kiita või laita, siis palun. Kalvise jutust lugesin ka välja et radikad ja katel on nagu soodsam.

[Külaline]

Kui keegi oskab seda mõtet kiita või laita, siis palun. Kalvise jutust lugesin ka välja et radikad ja katel on nagu soodsam.

Defineeri "soodsam" . Kalvis viitas algsele investeeringule mitte kasutuskuludele, viimased sõltuvad ikkagi rohkem hoone soojapidavusest ja on iga hoone puhul erinevad .

Kui sul täna on põrandad valamata , siis sinna sisse ka torud ära valada ei ole eriline kuluallikas, samas neid torusid sinna peale põrandavalu tekitada on suurem kulu.

Nüüd võta kõik põrandakütte, kütte jne teemad siin foorumis lahti ja jõuad tasuvusarvutuseni. Seega vali oma maja jaoks süsteem välja ja kõrvuta algset paigalduskulu ja eeldatavat kasutuskulu ja saadki võrrelda mis sinu hoone ja rahakoti juures kõige mõistlikum on.