Korstna ventlõõris pole tõmmet

[ahjuke]

mis valemiga see siis eluohtlik on?[/quote]
Ahjul kusagilt õhku võtta pole ja võtab põlemiseks vajaliku õhu korstna suitsulõõrist ja suitsu pressib tuppa.

[arno14]

mis valemiga see siis eluohtlik on?

Ahjul kusagilt õhku võtta pole ja võtab põlemiseks vajaliku õhu korstna suitsulõõrist ja suitsu pressib tuppa.[/quote]


Sa pole vist mu esimest postitust lugenud ja saanud aru kust ahi võtab põlemisõhku? Korsten on kahe lõõriga, suitsulõõr ja ventlõõr. Ventlõõrist ahju põhjani mööda ahju vundamenti jookseb soon ca 100x150 mm, mida mööda tuleb värske õhk ahju, täpselt sinna kus on ettenähtud toiteõhu koht, ehk tuharesti all. Esialgne probleem oligi see, et vent lõõrist ei tulnud kuidagi midagi, nagu kork oleks ees olnud. Peal korstna ülesoojendamist kadus see ära ja nüüd toimib kõik nagu oli plaanitud.

[Robi 1]

Üldisemalt vahel on selle tõmbega kummalised lood. Näiteks 2 maja on kõrvuti, mõlemas uued Isokerni 200 mm korstnad aga ühes pole tõmmet ollagi ja teises on pidevalt. Ja see kus tõmme on....see on meetri jagu madalam. Ainuke vahe on see, et teisel majal on paar suuremat puud veidi lähemal. Suureks abiks oli kui 1 Isokerni plokk veel peale pandi. Nüüd saab suvel lõõris paberi põlema ja pärast ka ahju tule. Varem oli võimatu, sest juba alumise luugi avamisel oli tuba tossu täis ja ainult puhur päästis olukorra või tihedam korstna kasutus.

[rein113]

Minu meelest on üsna veider kasutada ahju põlemisõhu võtuks ventlõõri, sest selles püüab õhk pigem ikka majast välja ehk ülespoole suunas liikuda. Aga see selleks.

Sama füüsika nähtust olen viimasel ajal just suisel aal kasutanud korstnasse õhukorgi tekke vältimiseks. Teen enne ahju tule tegemist korstna tuhaluugi ca 15 minutiks lahti.

[Robi 1]

Miks suvel seda ahju üldse kütma peaks.?

[rein113]

Jajah, õige, pliiti pigem, mis on sama korstnaga ühendatud.

[Robi 1]

Minul endal pliit toimib, sest teen vara hommikul tule alla, Eks kui teiste ja enda kogemused kokku panna, siis saab elada küll

[arno14]

Minu meelest on üsna veider kasutada ahju põlemisõhu võtuks ventlõõri, sest selles püüab õhk pigem ikka majast välja ehk ülespoole suunas liikuda. Aga see selleks.

ehitasin maja mitmes etapis ja kuhu see toiteõhukanal tuua välja, ei olnud viimse hetkeni selge ja nii tundus see ainuõige lahendus. Kas ta nüüd kõige õigem on, saan ka ise aru, aga asi töötab väga hästi, küll väikse eeltööga kütteperioodi alguses.

[Küülaline]

kuhu see toiteõhukanal tuua välja, ei olnud viimse hetkeni selge

Mulle jääb ikka arusaamatuks igasuguste õhukanalite vajadus, eriti veel sellisel kujul. Miks ei või ahju küttes teha tuharuumi uks lahti ja ka aken kasvõi praokile?

[arno14]

kuhu see toiteõhukanal tuua välja, ei olnud viimse hetkeni selge

Mulle jääb ikka arusaamatiks igasuguste õhukanalite vajadus, eriti veel sellisel kujul. Miks ei või ahju küttes teha tuharuumi uks lahti ja ka aken kasvõi praokile?

Täiesti uskumatu, aga ma ka aru ei saa miks ma peaks seda tegema. Miks peaksin ahjuga õhku jagama?

[rokikas]

Kas pottseppmeister oli ikka päris veendunud et talvel -20 C õhu koldesse juhtimine on hea mõte? Kas ta mingitele kirjalikele materjalidele ka viitas mis seda veendumust toetaks?

[motamees]

Täiesti uskumatu, aga ma ka aru ei saa miks ma peaks seda tegema. Miks peaksin ahjuga õhku jagama?

Ahi ventileeriks maja ja kooselu on nii etem.
Lugesin uuesti postituse läbi ja su jutus on väiksed ebakõlad.
Õhuvõtu kanalit soojendades hakkab ta hoopis rohkem väljapoole käristama (toast õue). Ilmselt rääkisid tuttavad pottsepad hoopis suitsukanali soojendamisest, et kork eest ära läheks. Siis on tõmme parem ja ahi jaksab läbi 150ruutcm omale põlemisõhku käristada.

Tänapäeva ehitustehnoloogiad on ikke imelikud. Kõigepealt kulutatakse raha maja õhukindlaks tegemisele ja siis kulutatakse uuesti raha tema auklikuks tegemisele (ventilatsioon). Vanasti tehti maja ja ahi ventileeris seda. Kõik olid rahul. Korteri inimesed kiidavad veel ahjuga maja sisekliimat, omal ninad kuivast lõhki. Ahjuga majas elanud inime ei saa esialgu korteris "kuidagi hakkama".

[arno14]

Auklikuse suhtes - toiteõhul on ka oma siiber või klapp, mis käib kinni kui ahi ei toimi. 2
Jah, olen nõus, kui tuhaluuk ja ventlõõri klapp on lahti siis kõik vuhiseb majast välja korraliku tõmbega mõlemast lõõrist, nii pea kui tuli all, hakkab asi ringiratast käima ühele poole - ventlõõrist sisse suitsulõõrist välja.
Jutt oli ikka just ventlõõri soojendamisest. Jah suitsulõõr toimis väga hästi ja koheselt, nt kui tuhaluuk oli lahti.

Ei ole (väga heas mõttes) maa inimene ja ei oma talupojatarkusi mis oleks olnud ehitamisel abiks.

Rokikas, mIs puudutab -20C otse koldesse, järgnev on minu arvamus - ma arvan antud juhul on see isegi parem lahendus kui toiteõhk oleks võetud soklist. Nimelt korsten soojeneb nii või naa(mõlemad ju ühes kestas) kui toimub ahjus põlemine, korstent on vähemalt 6-7 meetrit, kõige suurema ilmataadi tahtmise juures ei jõua nii madala temperatuuriga õhk koldesse.

Jällegi loetud tarkus, aga kõik ahjude manualid näevad ette (eelistatult, kuid mitte kohustuslikus korras) toiteõhku väljas poolt maja, seda küll soklist, vundamendist vms. Nüüd jällegi välja mõeldud minu poolt - peaks selline lahendus olema piisavalt hästi soojustatud põrandast ning sellise lahendusega tuleb tõesti liiga külm õhk koldesse või siis oleks pidanud seda võtma kusagilt sügavamalt maa seest, mis oleks teinud asjast juba kalli ja keerulise süsteemi.

Mis puudutab tänapäeva ehitamist ja ventilatsiooni siis ütlen omast kogemusest, et kui tahta korralikumat kivimaja siis ilma ventilatsioonita suure tõenäosusega (ei pruugi, aga tõenäosus on suur) rikub suure pingutuse lihtsalt ära, konstruktsioon hakkab paratamatult elama, aga see ei ole selle teema märkus.

[Küülaline]

suitsulõõr toimis väga hästi ja koheselt, nt kui tuhaluuk oli lahti

Sedaviisi ahju ometi köetaksegi

[ahjuke]

Rokikas, mIs puudutab -20C otse koldesse, järgnev on minu arvamus - ma arvan antud juhul on see isegi parem lahendus kui toiteõhk oleks võetud soklist. Nimelt korsten soojeneb nii või naa(mõlemad ju ühes kestas) kui toimub ahjus põlemine, korstent on vähemalt 6-7 meetrit, kõige suurema ilmataadi tahtmise juures ei jõua nii madala temperatuuriga õhk koldesse.

.

Soe õhk liigub ilma vaevata ikka alt üles mitte vastupidi.Ülalt alla liigutamiseks tuleb energiat kulutada.-20 juures korstna kaudu õhku tuppa vedades hakkab korstnas liikuv külm õhk korstent jahutama ja korralikult.Olen näinud uut maja kus projekteerija arvas olema mõistlik kaks lõõri 27x27,majal viilkatus ja teisel korrusel ka toad.Kõva pakasega oli korsten seest härmas ja teisel korrusel jahutas maja.Köeti maasoojusega,kaminasüdamik oli tule nautimiseks ja teine korstnalõõr lihtsalt tühi.

[arno14]

.[/quote]
Soe õhk liigub ilma vaevata ikka alt üles mitte vastupidi.Ülalt alla liigutamiseks tuleb energiat kulutada.-20 juures korstna kaudu õhku tuppa vedades hakkab korstnas liikuv külm õhk korstent jahutama ja korralikult.Olen näinud uut maja kus projekteerija arvas olema mõistlik kaks lõõri 27x27,majal viilkatus ja teisel korrusel ka toad.Kõva pakasega oli korsten seest härmas ja teisel korrusel jahutas maja.Köeti maasoojusega,kaminasüdamik oli tule nautimiseks ja teine korstnalõõr lihtsalt tühi.[/quote]



Ma saan öelda ainult, et kontrollin talvel üle ja annan ausa tagasiside

[T87]

.

Soe õhk liigub ilma vaevata ikka alt üles mitte vastupidi.Ülalt alla liigutamiseks tuleb energiat kulutada.-20 juures korstna kaudu õhku tuppa vedades hakkab korstnas liikuv külm õhk korstent jahutama ja korralikult.Olen näinud uut maja kus projekteerija arvas olema mõistlik kaks lõõri 27x27,majal viilkatus ja teisel korrusel ka toad.Kõva pakasega oli korsten seest härmas ja teisel korrusel jahutas maja.Köeti maasoojusega,kaminasüdamik oli tule nautimiseks ja teine korstnalõõr lihtsalt tühi.[/quote]



Ma saan öelda ainult, et kontrollin talvel üle ja annan ausa tagasiside
[/quote]

Nüüdseks peaks olema vähemalt üks küttehooaeg möödas. Paluks tagasisidet.
Mõndade moodulkorstende juhendites on selline eraldiseisev ventlõõr küttekolde toitmiseks täitsa joonistel näidatud.
Näiteks:


Kas meie kliimas võiks selline asi toimida või külmub lõhki?

[arno14]

Ma saan öelda ainult, et kontrollin talvel üle ja annan ausa tagasiside

Nüüdseks peaks olema vähemalt üks küttehooaeg möödas. Paluks tagasisidet.
Mõndade moodulkorstende juhendites on selline eraldiseisev ventlõõr küttekolde toitmiseks täitsa joonistel näidatud.
Näiteks:


Kas meie kliimas võiks selline asi toimida või külmub lõhki?
[/quote]

Väga hästi toimib. Seda jama mis esimesed korrad on olnud, pole rohkem kordagi kordunud. Kõige külmemate ilmadega kütmise ajal oli ventlõõri pool leige, see ei saa kuidagi härma vms minna kuna vastas on ju suitsulõõr mis on suht kuum/soe. Ühesõnaga nii kuidas oli mõeldud/plaanitud nii ta toimibki. See jutt, et peab mingit maagilist energiat kulutama ülevalt alla õhu liikma ajamiseks vist ikka ei päde, kui eest põleb õhk ära, tekkib vaakum/alarõhk, mis täidetakse uuesti hapnikuga olgu see soe või külm. Muidugi alt oleks asi efektsem, palju (kiiremini)rohkem õhku, ja tuli ahjus kaarleegina, kuid alt oleks õhu teekond palju lühem ja koldesse jõudev õhk oleks ka palju külmem, sest mööda põrandat olevat toru oleks pidanud korralikult isoleerima, et see ei jahutaks põrandat. Mul oligi esialgu põranda alt plaan, aga väga rahul, et ei läinud seda teed pidi.