Vundament liivast ja kividest?

[rayds]

Vanasti tehti lintvundamet liivast ja kividest panemata maa alla teragi segu.
Sinna peale betoonvöö jne.

Pidades silmas soodsaid töövõtteid ja tänapäevased arusaamu vundamendist tahaks teada kas see asi on tänapäevastele standarditele vastav?

Peale tuleks ~50 m2 aluspinnaga puitkarkass elamu/suvila.

Kui sügava kraavi peaks kaevama?
Kas drenaasi peab ka tegema sellise vundamendi korral?
Pind on savi ja kiviklibu segu.

[Hiid]

sellise pinnase puhul saab sellest liivaga täidetud vundamendi kraavist vee kogumise kanal
Kui vee suudad kuhugi ära juhtida, siis lahendus toimib ikka.
Ega need plaatvundamendid, mis on liivapatjadel midagi oluliselt ei erine su väljapakutust.
Omal on maal ilma mingite kivilisanditeta liivast "vundament" Selle peal on lintvundament ja sellel omakorda 5.5x15 tuhaplokkidest hoone. Kestab juba 15a. ja pragusid pole kusagil

[wake]

Võid ju ka kraavi kaevamisest loobuda ja teha lihtsalt postvundamendid. Postid siis ilusti külmumispiirist allapoole, nende vahele võid kasvõi maakividest sokli laduda.

[rayds]

Kui see tõesti postide peale ehitada kas maakividest sokkel läheb siis kohe maa peale või peab mingi kraavi ikka kaevama nende jaoks?

Kuna tegemist väikehoonega, siis tahaks ise ehitada oma tarkusega.
Kust leida häid jooniseid erinevate sõlmede jaoks?
Näiteks kuidas täpselt siduda sarikaid maja karkassi külge jne?

[taastaja]

Minul on see variant hästi toiminud st. pole veel kunagi maa alla betooni valanud. Kraav peaks siis savipinnasel küll külmumispiirist sügavam olema. Kergematel pinnastel võib ka vähem pinnast sokli all välja vahetada. Liiv tuleb kivide vahel korralikult veega tihendada ja vett täis kraavi ei tohi täidet visata. Pealt pesed kivid liivast välja ning valad tasandusvöö, millele mõlemile poole ajad veel liiva vastu. Siis, kui juhtub all mingi tühik tekkima vajub ehk sealt juurde. Vööle paigaldad hüdroisolatsiooni ja ehitad sokli, see soojusta siis ikka ka ära - põrandaalune jääb soojem, kui suurte külmadega õhuaugud kinni paned.
Sellisel vundamendil on ainult üks viga, sa ei saa keksida, et kui suure rahaga oskasid vundamendi valmis ehitada!

[jan]

Sellisel vundamendil on ainult üks viga, sa ei saa keksida, et kui suure rahaga oskasid vundamendi valmis ehitada!

Kui ülejäänud pinnas on savine, siis minu arust on pinnaseveel oluliselt lihtsam koguneda sellisesse liiva ning killustikuga täidetud kraavi ning seal hiljem külmudes kenasti maja kergitada. Kui ka ülejäänud pinnas oleks liivane, siis poleks ilmselt probleemi.

[rayds]

Mis kõrgusele see tasandusvöö peaks tulema - kui palju üles või alla maapinda ning mis kõrguselt peaks sokkel alguse saama?

Kas näiteks liivaga täidab kuni 15 cm alla maapinna, siis valab tasandusvöö maapinnani ja edasi paar rida fibo plokke?

Või kui teha postvundament siis jäi siin foorumis kuskilt silma, et 200'ne vent toru betooni täis ja käib küll.
Kas sellist ohtu pole, et need postid hakkavad erinevalt vajuma?
Ja kui tihedalt peaks need postid üldse olema?

[taasaja]

Pinnasveel on siis muidugi lihtne maja alla voolata, kui "meistrid" maja ümbruse maja poole kaldu planeerivad. Muidu, eriti raskel pinnasel ta sinna ju nii kergesti, suures mahus, ei saa.
Loogika on üks asi, aga praktikas seisavad sellised ehitised püsti. Üks ehitus on mul ikka väga kehvas kohas. Täissavi pinnas, kevadeti veel vee all jne. Vundament on eelpool kirjeldatult ehitatud, seinad suurtest silikatsiidi seinapaneelidest, tellisvooder ümber. Ka selline kestab ja probleemseid vajumisi pole täheldanud. Üldse olen kümmekond vundamenti nii ehitanud.

[taastaja]

Maja tasub ikka olemasolevast ümbrusest kõrgemale tõsta. Mida niiskem pinnaserežiim, seda kõrgemale ole vast mõtet. Üldiselt peaks tegema sellise arvestuse, et see pinnas mis maja alt välja kaevad mahuks vundamendi ümber täiteks ära + haljastus ka veel. Kalded peavad maja ümber olema, siis kuivem elamine. Samas saad ka selle võrra vundamendi külmakergetest tingitud rajamissügavust vähendada. Aga eks igalühel oma arvamus...

[wake]

Või kui teha postvundament siis jäi siin foorumis kuskilt silma, et 200'ne vent toru betooni täis ja käib küll.
Kas sellist ohtu pole, et need postid hakkavad erinevalt vajuma?
Ja kui tihedalt peaks need postid üldse olema?

Kui postid ikka allpool külmumispiiri on, siis ei vaju nad erinevalt ka vast. Postide maksimaalne samm umbes 2m, oleneb, mis materjal sinna peale tuleb.

Vööle paigaldad hüdroisolatsiooni ja ehitad sokli, see soojusta siis ikka ka ära - põrandaalune jääb soojem, kui suurte külmadega õhuaugud kinni paned.

Kui on alt tuulduv põrand, siis milleks seda soklit soojustada?

[taastaja]

Küsin vastu: Kui ongi alt tuulduv põrand, siis kas temperatuurid on stabiilselt võrdsed õues ja tuulduvas põrandaaluses ruumis?
Kui põranda alla on ntx 5 kraadi soojem, kui õues seina taga, kas tuba on siis külmem või soojem? (soojustatud on siis nii põrand, kui sein) Millise sokliga seisab põrandaalune kauem soe? on seal siis tuulutus või mitte?

[Hiid]

Küsin vastu: Kui ongi alt tuulduv põrand, siis kas temperatuurid on stabiilselt võrdsed õues ja tuulduvas põrandaaluses ruumis?
Kui põranda alla on ntx 5 kraadi soojem, kui õues seina taga, kas tuba on siis külmem või soojem? (soojustatud on siis nii põrand, kui sein) Millise sokliga seisab põrandaalune kauem soe? on seal siis tuulutus või mitte?

vastan ise
soe on seal, kus on soojem

[wake]

Küsin vastu: Kui ongi alt tuulduv põrand, siis kas temperatuurid on stabiilselt võrdsed õues ja tuulduvas põrandaaluses ruumis?
Kui põranda alla on ntx 5 kraadi soojem, kui õues seina taga, kas tuba on siis külmem või soojem? (soojustatud on siis nii põrand, kui sein) Millise sokliga seisab põrandaalune kauem soe? on seal siis tuulutus või mitte?

Selle ntx 5 kraadi pärast soojustada sokkel...mina paneks selle koguse soojustust parem põrandasse ja oleks palju soojem.

[mativs]

Selliste vundamentidega tuleks väga ettevaatlik olla - terve Eestimaa on 60-nendatel ehitatud maju täis, mis viltu vajunud, seinad pragunenud jne. Kui aluspinnaseks liiv või paas, siis võiks veel kõne alla tulla, muudel juhtudel küll mitte. Ikka targem on vundament toestada allpool külmumispiiri olevale pinnasele, kas siis vaiade või taldmiku abil. See, et mõnel siinkirjutajal maja püsti püsib, on lihtsalt vedamine.