Vana maja renoveerimine

[thutmoses]

Hetkel käsil vana puitsõrestiks maja renoveerimine, hetkel veel muidugi lammutamine. Aga uuriks mis selle foorumi kasutajad mu mõttetest arvavad.

Põrand alt tuulduv, korralik tuulutus on olemas ja olemas olevad talad täitsa kuivad ja korralikud. Aga talad vahetan välja kõik kuna nii lihtsam rihtida ja soojustust panna. Põrandale lähe 50x200 prussi, prusside vahele tuuletõkke arvan et ISOVER RKL-31 FACADE ja 20cm klaasvilla ning puitlaast plaat peale.

Välis seinad rihiks 50x50 prussidega ja lisaks siis 5cm villa.

Tekkis küsimus et kuidas saada põranda ja seina nurk soojaks kuna põranda soojustus lõppeb täpselt seal kus algab sein, lisan ka pildi kus punasega märkisin koha mida mõtlen. Kas ainukeseks variandiks on väljast poolt vundamendi soojustus kui see aitab

Ja teine suur küsimus aurutõkke, kas on mõtet teha kilekotiks. Vähe keeruline see on selle pärast et vahelage lahti ei ole plaanis võtta ja tervikut on nii raske saavutada. Teine korrus plaanis kunagi hiljem välja ehitada, tegemist viilkatusega majaga.

Ja mis arvate välis seina tegemisest nii, kunagi kui saab seest valmis on plaanis väljast lisada soojustus, tuuletõkke ja uus laudis

[agatee nii]

Põrand tõsta seina sisse, siis ei jää külmasilda. Aurutõke pane sest hiljem ju teed lae ka.
Seinale lisa soojustust ikka nii, et oleks paras. Vaata raamatust järgi äkki pead hoopis10...20cm villa lisama.

[Kalvis]

Aurutõkke põhieesmärk on kaitsta konstruktsioone (eriti villa omi) niiskusest tingitud märgumise eest. Ülivajalik ta pole, sest paljudel tekib paigaldamisel ikka auke aurutõkkesse ja üks läbiv auk võtab ca 1m2 suuruse ala kasutuks. Samas kui uusi konstruktsioone ehitatakse siis aurutõke ei maksa midagi ja kui saab siis lisatakse. Kui konstruktsioon on piisavalt nutikas siis midagi hullu ei juhtu kui aurutõket pole. Ilmtingimatta nui neljaks paigaldamist pole igal juhul vajalik teostada.
Kui renoveerimise käigus siseruume lahti ei lammuta siis ära pane. Kui kunagi jõuad siseseinteni siis paned. Nii ka lae osas.
Kilekoti tunde osas palju mainida ei oska - inimesi on erinevaid. Inimene on väga tundlik niiskuse ja temperatuuri osas, näiteks kui õhk on niiske ja tuba kergelt üleköetud siis just tekib selline idiootne tunne. Samas kui kasutada ventilatsiooni saab selle jama välistada (või timmid kütte paika). Samas liiga kuiv ruum tekitab samuti vastiku enesetunde. Nüüd jah, nõuka ajal "ventileerisid" olematu pidamisega seinad ja akanad ruumi piisavalt hästi, et kui kaasaegsetele ehitusmaterjalidele minna ja ventilatsioonile mitte mõelda siis saad ka aurutõkketa majas vabalt kilekoti tunde kätte.
Puitkarkass seinas peaks pidevalt elatavas majas vähemalt kokku olema 300 mm soojustust siis on OK.

[thutmoses]

Põranda tõstmisega kaotan jälle kõrgust. Hetkel on heal juhul see kõrgus 2.4. Lae seisukohalt ei lammuta rohkem midagi. Lakke jätan selle valge plaadi alles nagu on näha pildil ja tuleb kerge karkass ning laepaneelid peale. Selle pärast ongi raske seda aurutõkket panna ja nagu öeldakse et iga väike auk teeb selle veel hullemaks siis jätaks selle ära.

Palju peaks ikkagi sissepoole soojustust panema ja palju peaks kunagi hiljem väljapoole siis panema. Vana saepuru täidise jätan alles. Ja kuidagi peaks selle seina ja põranda nurga vähe soojapidavamaks saama.

[Kalvis]

Kogu soojustus pannakse väljapoole. Kui vaid keegi kasutab kipskarkassi väliseinte juures siis patt pole seda õhuvahet soojustusega täita, eeldusel, et väljapool on soojustus. Kui kipskarkassi puhul saad seintele selle aurutõkke ilusasti panna.
Saepuru võib jääda, kuid ta on ebaefektiifne soojustusmaterjal. Sellepärast katkutaksegi välja et siis saab tema asemele villa pannes välisseina mõnusalt väikese. Aga kui seina paksus pole probleem siis võib jääda.

[thutmoses]

Selge pilt.

Mis tuuletõke oleks sinna põrandale talade vahele kõige mõistlikum panna. RKL 31 FACADE, RKL 31 või VKL 13?

[KKA]

mina panin 30mm RKL aga arvan, et VKL on sama hea, lihtsalt kaotad paar senti soojustust.

ääremärkusena, ma elan 150+25mm soojustatud seintega majas ja elab talved üle küll, seega see 300mm ei ole amen kirikus

[Küülaline]

Puitkarkass seinas peaks pidevalt elatavas majas vähemalt kokku olema 300 mm soojustust

See oleneb ka sellest, milline on küttesüsteem ja ei ole midagi häda ka vähemaga. Mul on 150+50 ja ahjuküte + elekter, tuleb ehk mõni puuhalg rohkem ahju visata, kui 300 mm puhul. Muud vahet ei ole.

[Külaline]

Tekkis küsimus et kuidas saada põranda ja seina nurk soojaks kuna põranda soojustus lõppeb täpselt seal kus algab sein, lisan ka pildi kus punasega märkisin koha mida mõtlen. Kas ainukeseks variandiks on väljast poolt vundamendi soojustus kui see aitab

vundamendi äär tee kivivilla plaatidega , lase alumine must laud siseseinast lahti ja kavea sinna vahele kivivilla plaat ja kata sedasi vundamendi äär L lõikega ära , villa alla pane tõrvapapp vms või kasuta villa asemel penoplasti , laakide alla tõesti liistud ja tuuletõke peale, tuuletõkke plaatide ääred ja liitekohad silikoonid täis.

Kui sul hetkel on ruum juba sellisel kujule lammutatud, siis oleks õige lasta lahti ka lagi ja eemaldada seintest saepuru , asendada see kivivillaga , joosta ring peale uue kaabeldusega jne. Musta laudist tgasi ei pea sinna panema, vahele aurutõke , karkass, karkassi vahele veel 50mm kivivilla , peale osb ja kips või midagi muud meelepärast. See töö võtab max nädala ja kui sa ise seda teed, siis ei maksa ka midagi erilist, samas tulemus saab isolatsiooni mõttes kordades parem.

[thutmoses]

Aga tekkis selline mõte et kui kui hoopis täidaks selle aluse ära ning valaks betooniga aluspõranda. Ning sinna peale 50x100 laagid, 100mm villa ning põrandalaud? Kas selline variant oleks arvestatav ning millega oleks see alus täita ning kui paks peaks olema betooni kiht?