Korstna küljelt plekiga katmine?

[Kaua tehtud]

Korstna küljelt maha voolav vesi on katuse jaoks paras peavalu,
eriti kui vähe vanema korstna külg pole enam päris sile.
Küllalt keeruline saab olema niisuguse lahenduse leiutamine, et vett pööningule ei imbu.

Kas oleks mõeldav terve korstna külje katmine plekiga?
Nii, et sellelt plekilt valguks vesi juba otse katuse väliskattele?

Loogiline, et korstna välispind tahaks "hingata" ... ehk seespoolt läbi kivide välja pressival niiskusel peab olema võimalus korstna välispinnalt edasi liikuda, auruda.
Kas selleks hingamiseks, vee aurustumiseks piisava kokkupuute õhuga võib saavutada kasutades korstna välispinna katteks profiilplekki ? (Nii et profiili alustes käikudes liigub õhk vabalt, suurem osa pleki pinnast on korstnast kaugemal.)
Kas on kusagil internetis vastavaid juhiseid ja arvutusi üleval?

[Külaline]

Iseenesest pole selles küsimuses midagi uut. Korstnapitse on plekiga kaetud juba ammu.
Korstnapitsi tuulutamiseks saab ju teha tema pinnale plekist vertikaalse roovituse, mille külge kinnitatakse katteplekid. Peale siis plekist äärekate või ka lõõridele korstna katus.

taastaja

[Kaua tehtud]

Iseenesest pole selles küsimuses midagi uut. Korstnapitse on plekiga kaetud juba ammu.
Korstnapitsi tuulutamiseks saab ju teha tema pinnale plekist vertikaalse roovituse, mille külge kinnitatakse katteplekid. Peale siis plekist äärekate või ka lõõridele korstna katus.

taastaja

Tere ja tänud vastamast.
Meeldiv teada saada, et niisugune asi on võimalik.
Veelgi huvitavam oleks info selle kohta, kas roovituse asemel on võimalik edukalt kasutada profiilplekki, mis suuremalt osalt asub korstnast eemal.
Kõige parem, kui leiduks mõni link või viide vastava tehnilise külje selgituseks - näiteks kui palju ruumi on pleki alla vaja, et korsten piisavalt kuivada saaks.

[Erki (AS Toode)]

Tegelikult juba 2007.aastast on laotud korstende katmine Vabariigi Valitsuse määrusega keelatud. Mõte selles, et korstnapühkija peab saama veenduda, et korstnas ei ole pragusid. Juba praegu kisutakse neid plekitatud korstnaid puhtaks, et aktile allkiri saada. Enamik korstnapühkijaid ei tee sellest küll siiani numbrit, aga päris seaduslik see ei ole. Seetõttu tuleb pigem teha liiteplekkide liide korstnasse veepidav, kaitsta korstna otsa mütsiga lagunemise eest ja jätta enamus korstnast siiski avatuks. Nagu öeldud, on ses osas Eestis peataolek, 2007.aastast kehtivat seadust ei tunne ka enamik korstnapühkijaid.

[Külaline]

Palkmajadele on tehtud nn "teleskoop" korstnapitsi katteid. See koosneb siis kahest osast ja ülemine osa, mis katab korstnapitsi , käib vabalt alumise peale piisava ülekattega. Põhimõtteliselt võib seda tüüpi korstnakatte ka iga kell, korstnapitsi vaatlemiseks maha tõsta.
Huvitav miks Soomes neid korstnapitse väljast vaadelda ei taheta ehitatakse korralikest tellistest ja plekki tahtvad ka enamasti veel ümber ja pleki all pole roov oluline Samas vanadelt pitsidelt plekki maha kiskudes pole veel päris hapudele tellistele peale juhtunud. Meil on aga silikaat rahvuskivi....

taastaja

[Urmas]

Tegelikult juba 2007.aastast on laotud korstende katmine Vabariigi Valitsuse määrusega keelatud.

Kas Erki saaks anda vihje selle määruse kohta avalikkusele lugemiseks või kuulub see määrus jälle nende EVS poolt salastatud standardite hulka?
OT. Mõni õigusteaduskonna tudeng võiks EV kohtusse kaevata igatsugu salastatud(loe:tutvumine tasulisteks tehtud) seadusandlike aktide kohustuslikuks täitmiseks tegemise eest. Asi ei ole selles 2 euros, mis tuleb tutvumise eest välja käia, vaid asi tundub põhimõtteliselt olema vastuolus, kus seaduste mittetundmine ei vabasta vastutusest, aga seaduste, millede eiramise korral ähvardatakse trahvide ja muude sanktsioonidega, tutvumise eest peab inimene maksma. Absurdne olukord!?

[Robi 1]

Soomes oli korstna plekiga katmine lausa kohustuslik ...mis sest, et see plekk näeb kohati veider välja. Ma siiski tegin soomes mõned plekita korstnad, mis tundus neile ilus seaduserikkumine.
Siiski jah, ülihästi oli pleki all säilinud ka 80 a. vana pits.

[Küülaline]

salastatud(loe:tutvumine tasulisteks tehtud) seadusandlike aktide kohustuslikuks täitmiseks tegemise eest

Tutvumine on Standardikeskuses kohapeal Aru tn tasuta. Kõik standardid on soovituslikud va need, mis valitsuse määruse või seadusega kohustuslikuks tehtud. Ja need on omakorda avaldatud Riigiteatajas, mis on tasuta.

[Erki (AS Toode)]

Meie valdkonnas korstende katmine on reguleeritud sõnaselgelt standardiga EVS 812-3:2013, milles on küll sees sõna kipsplaat, aga Päästeametit see palju ei huvita.
"Korsten peab olema täies pikkuses vähemalt kahest küljest jälgitav."
Standard ei ole muidugi kohustuslik, aga enamuses projektides on sellele viide nagunii sees ja siis ta muutub lihtsalt kohustuslikuks.

Ja teine ning seaduse jõuga (ehk kohustuslik), millele päästeametnikud viitavad on "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded". Seal küll otsesõnu ei räägita et plekki ei tohiks korstnale ümber kerida, aga nagu seadused ikka, on seal segastes lausetes palju tõlgendamiskohti. Ja üsna tihti tõlgendatakse asju nii nagu endale kasulik vaja vaja.

Küll aga on vaja ka tervet mõistust. Eestis on korstna plekiga katmise esimene fookus koleda lagunenud korstna peitmine, Soomes on asjal muud eesmärgid. Viisakad korstnapühkijad on oma kodulehtedel samuti viidanud sellele teemale, mitte ei ürita nui neljaks MÜÜA, MÜÜA ja MÜÜA plekktooteid ja plekksepateenuseid.

[clondike]

Soomes on asjal muud eesmärgid.

Mis eesmärgid siis Soomes on?

[Urmas]

Tutvumine on Standardikeskuses kohapeal Aru tn tasuta.

Tere tulemast 21.sajandi e-riiki nimetusega Eesti Vabariik! Kas kõik EV elanikud elavad Tallinnas või Tartus? Aga kihnlane kuidas saab lugeda? Jutt ei käi tasuta kättesaadavusest 4-5 kohas. Seadust pead täitma, tahad seadusega tutvuda- maksa, ei tutvu ja teed midagi valesti, jälle maksa, aga seekord trahvi(eeldusel, et vahele jääd).

Kõik standardid on soovituslikud va need, mis valitsuse määruse või seadusega kohustuslikuks tehtud. Ja need on omakorda avaldatud Riigiteatajas, mis on tasuta.

Ega ikka ei ole küll. Selles ongi asi, et näiteks TuOS-s on praktiliselt igal jaotise sees § väikeste variatsioonidega, mis ütleb, et esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ja kui jõuan oma otsingutega vajaliku määruseni, siis määruse sisu viitab EVS-le, aga sealne sisu omakorda ei avane ilma eurosid välja käimata.
Näide- TuOS §9 lg2 lubab järgmist:
(2) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses muus hoones võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.
Küttesüsteemi ehitamise nõuded on kehtestatud EVS standardiga, Standard omakorda on tasuline. Kui nüüd tuleb päästeametnik kontrollima ja mul on midagi valesti ehitatud, siis kõigepealt kirjutab ta mulle ettekirjutuse, milles on viidatud EVS-le ning ettekirjutuse lõpus "ähvardab" küttekolde kasutuskeeluga ja rahaliste sanktsioonidega. Hämmastav vastuolu! Tasulise seadusepügalate mittetundmine ikkagi võiks olla vabandatav, süüd kergendav või süüst vabastav asjaolu.

[Kaua tehtud]

Küll aga on vaja ka tervet mõistust. Eestis on korstna plekiga katmise esimene fookus koleda lagunenud korstna peitmine, Soomes on asjal muud eesmärgid. Viisakad korstnapühkijad on oma kodulehtedel samuti viidanud sellele teemale, mitte ei ürita nui neljaks MÜÜA, MÜÜA ja MÜÜA plekktooteid ja plekksepateenuseid.

Mõtlesin, et kui teha uus korstnapits, siis ei tahaks et seda meie julma ilmastiku kätte jätta.
Usun, et pitsi kasutusiga pikeneb vähemalt 2 korda, kui sinna sobival kaugusel plekk ümber panna, nii et ka piisavalt õhuruumi jääb. Et kui juba midagi teha, siis parem juba nii, et tulevikus kasutajad ei kiruks (nagu mõnegi varem tehtud asja vaadates kiusatus tekib...)

Mis maksab paar ruutu plekki ja mis maksab uus korsten? (pluss ajude vaevamine kõigi jaoks, kes selle ehitamisega kokku puutuvad...)

Aga kui teha korstna ümber selline plekk, mida kahest küljest lihtsa liigutusega maha võtta saab?

[ahjuke]

Küll aga on vaja ka tervet mõistust. Eestis on korstna plekiga katmise esimene fookus koleda lagunenud korstna peitmine, Soomes on asjal muud eesmärgid. Viisakad korstnapühkijad on oma kodulehtedel samuti viidanud sellele teemale, mitte ei ürita nui neljaks MÜÜA, MÜÜA ja MÜÜA plekktooteid ja plekksepateenuseid.

Mõtlesin, et kui teha uus korstnapits, siis ei tahaks et seda meie julma ilmastiku kätte jätta.
Usun, et pitsi kasutusiga pikeneb vähemalt 2 korda, kui sinna sobival kaugusel plekk ümber panna, nii et ka piisavalt õhuruumi jääb. Et kui juba midagi teha, siis parem juba nii, et tulevikus kasutajad ei kiruks (nagu mõnegi varem tehtud asja vaadates kiusatus tekib...)

Mis maksab paar ruutu plekki ja mis maksab uus korsten? (pluss ajude vaevamine kõigi jaoks, kes selle ehitamisega kokku puutuvad...)

Aga kui teha korstna ümber selline plekk, mida kahest küljest lihtsa liigutusega maha võtta saab?

Sattusin juhuslikult vana teema otsa ja see postitus ajas naerma oma jaburusega.
MIDA annavad need plekid korstna ümber?Aus vastus on,et mitte midagi,pleki all laguneb sama hästi kui ilma.Mis lõhub korstent ?temperatuuride kõikumine eriti mitmelõõrilistes korstendes.Nt ühes lõõris sauna keris ja kõrval vendid siis tõmbab suure tõenäolsusega prao sisse.Mis aitab?Aiytab see kui paned pitsi ulatuses hülsi sisse siis kivi ühtlaselt külm ja hülss mängib kuuma käes ja korsten terve.Nii,et raasike mõistust vaja ja iga asi õigesse kohta panna.