Harju seinas PUR vaht vs PIR plaat

[Harju]

Tere

Käsil on parasjagu harju tüüpi seina soojustamine, ning olen soojustuse valikul kahevahel.

Väike eskiis mõlemast variandist:

https://www.dropbox.com/s/e7w2zwyrw7vy8 ... 9.jpg?dl=0

Algselt soojustuseks olnud saepuru eemaldatakse ning asemele üks kahest ülalpakutud variandist. Kui karkassipostid katta 30mm PIR-ga ja need vuugid hoolikalt ära teipida, peaks olema võimalik saavutada eeskujulik aurutõke. PUR vahu puhul peaks kasutama aurutõkkekilet või -paberit, mille puhul tulemus kindlasti nii hea ei jääks. Kui väga need karkassipostid üldse võivad niiskust karta? Väljatuuldumisvõimalus on ju olemas. Lisaks veel niipalju, et majja tuleb sundvent. PIR tuleb veidi odavam kui PUR, U arv sama (0,22). Kumba varianti teie eelistaksite ja miks? Kas näete mingit ohtu konstruktsioonile niiskuse seisukohast?


Kõik mõtted on teretulnud!

[xil]

Milleks suletud rakkudega PUR-vahule veel aurutõke?

[Harju]

Vaht on ju ainult karkassi vahel, kas karkassipostidesse on ikka hea kogu niiskus nüüd lasta? Enne imas saepuru niiskuse endasse, nüüd režiim oluliselt muutub ning seepärast ka aurutõke.
Veel üks küsimus, kas ilma villata karkassil jääb ka kahekordne kips nö kumisema?

[xil]

Kui majas on ventilatsioon, siis ei teki seal sedavõrd palju niiskust, mis karkassiposte mädandama hakkaks. Võib ju postid seestpoolt mingi niiskust tõkestava värviga üle teha ka, et väljakuivamine oleks kiirem, kui sisseimamine.
Vill kumisemist vist ei summuta, st seinale koputades on nii või naa kuulda, et tegu kipsi, mitte tellistega. Muidu kipssein ei kumise.

[Harju]

Tere

Tänud vastamast! Tänaseks päevaks olen otsustanud IKO PIR plaatide kasuks. Karkassi vahele 140mm ja sissepoole veel 30/60 (olenevalt seinast, mõnes seinas on ülemine tala sisseastega 30mm, panen ka sinna 30mm peale ja siis jääb allapoole 60mm). Mõnes mõttes ei tahaks sissepoole nii palju lisaks panna, aga eeldusel, et teibin vuugid korralikult, ei tohiks ju probleemi tekkida? Kastepunkt liigub küll toa poole, aga jääb loota, et niiskus nii kaugele ei pääse. 100% aurutihedaks ei saa ilmselt ühtegi konstruktsiooni, aga loodan, et kui mõnest kohast tulebki läbi siis on niiskustase ikka piisavalt madal (sundvent), et mitte prusse mädandama hakata. Teoreetiliselt oli ju ka enne kastepunkt seina keskel, aga saepuru imes lihtsalt prussi ümbert niiskuse endasse.

Teine asi mida kavatsen teha, on ka lakke sellesse ossa, kus teist korrust peal ei ole (ca poole maja peal on II korrus, ülejäänud SBS kattega katus), paigaldada 30mm PIR plaat. Välisseinas saan plaadi ühendada seina soojustusega, küll jääb üks kandev vahesein (kuhu toetab peale II korrus) selliseks kust PIR plaadiga (ehk siis ka aurutõkkega) läbi minna ei saa. Kui sealt vahelt natuke niiskust konstruktsiooni pääseb, tekib küsimus, kuhu ta liigub (teoorias on see koht I korruse katuse ja II korruse seina liitekohas). Kui aur liiguks mööda I korruse kandvat kiviseina üles katuse alla, ei tohiks ju eriti probleemi olla, kuna niiskus on ka praegu sinna liikunud (kastepunkt küll natuke liigub). Katuse all on termoliit ja tundus, et katuse laudise all õhk ilusti liikus ehk siis katuse alt peaks välja tuulduma küll. Kui hakkab kuhugi II korruse seina sisse pressima, siis võib olukord natuke kehvem olla, aga võimalik, et satub kuidagi II korruse silikaatfassaadi taga olevasse tuulutuspilusse ja probleem kaob. Eks seda näeb täpsemalt siis kui II korruse ka lahti võtan.

Kolmas probleem, mida sooviksin arutada, on põrand ja selle soojustamine. Maja all on madal (ca 1,2m) kelder. Põrand on väga kapitaalselt ehitatud ja seda lõhkuda ei taha. Hetkel on seal ilmselt ca 13cm saepuru. Põrandatalad toetuvad välisperimeetris ja maja keskel oleva kandva seina all paekivimüürile (tõrvapapp vahel). Kui ma hakkaks nüüd seda kõike altpoolt soojustama, siis ükskõik mida ma sinna paneks looks teoorias olukorra, kus toast tulev niiskus liigub keldrisse ja siis kondenseeruks seal. Isegi kui paneksin nii palju soojustust, et kastepunkt jääks soojustuse sisse, siis talade otsad, mis toetuvad paekivimüürile, jääksid oma temperatuuri tõttu ikkagi kondensaadi tekkimise tsooni. Samuti oleks raskendatud saepuru väljakuivamine (tõenäoliselt kuivab see põrand praegu allapoole välja?).
Toa poolt soojustades (mida ma väga teha ei taha, kuna ukseavad jääksid siis madalamaks ehk siis maksimaalselt 30mm PIR-i) liigub kastepunkt toa poole, mingil perioodil aastas kuskil konstruktsiooni sees kondenseerumine toimub. Konkreetset keldri kliimat ei oska ennustada kuna maja sai alles ostetud, aga tõenäoliselt on seal külmade ilmadega kerge miinus ehk siis kondenseerumiseks head tingimused. Kui mul oleks kindlus, et suvel kuivab niiske saepuru keldri poole välja, oleks toa poolt soojustamine mõeldav. Aurutihedaks seda põrandat kindlasti ei saa kuna läbiviike on palju.
Viimane variant on jätta soojustus nii nagu ta hetkel on ja talvel vaadata kui külm põrand on. Samas kui parkett juba maas, kaob seestpoolt soojustamise variant ära.
Veel üks võimalik probleem, mis praegu tekib on põranda ja seina sõlme liitekoht esimese korruse põranda tasapinnas. Seina PIR soojustus läheb põranda pinnast allapoole ehk siis põrandatala otstesse jääb üpris aurutihe kiht, st seina poole ei saa tala välja kuivada. Kui tala kuivab keldri poole välja, ei ole muretsemiseks ilmselt põhjust. Kas peaksin muretsema?

Üldiselt arvan, et kohati mõtlen asju natuke üle, kuna endale tahaks ikka head asja teha, et 10 aasta pärast mõni pruss või tala kuskilt mäda ei oleks, aga äkki keegi kõrvaltvaataja pilguga annab ka natuke nõu?

[fgh]

Igas Teie poolt kirjeldatud sõlmes on minu arusaamist mööda väljatuuldumine olemas, st pir plaadist väljaspool on olemas tuulutusvahe. Keldri saepurul pole midagi seal häda olla kui altpoolt panete plaadi peale, seda tuleb lihtsalt panna nii palju, et oleks ületatud saepuru soojapidamise võime. Kui 13 cm saepurule 10cm pir plaat otsa kütta, siis põhimõtteliselt pole vahet kas see saepuru on Teil selle plaadi peal või hoopis söögitoa laua peal-kuiv on see mõlemal juhul. Kelder peaks olema ventileeritav vähemalt periooditi, aga ka see sõltub konkreetsemast olukorrast. Seest sellist konstruktsiooni soojustada ei tasuks.

Kõiksugu liited vaheseintega tuleb tihendada, 100% aurutihe ühendus on ulme ja mitte´teostata, aga vaba õhuliikumine on kindlasti võimalik kinni panna.

See kas majas on või ei ole ventilatsioon ei mõjuta neid sõlmi sisuliselt üldse, tähtis on toimiv seina lõige.

[Harju]

Veel üks tähelepanek: kui majja tuleb sundvent, mis teoorias peaks hoidma kerget alarõhku, kas siis niiskus tahab üldse konstruktsiooni sisse pressida? Või sõltub veeauru osarõhk ainult temperatuurist ja vent ei suuda seda kompenseerida?

[Harju]

Ok, jõudsin oma ventilatsiooni küsimuse püstitada eelmist vastust nägemata.

[Harju]

Saepuru lambda on minu mäletamistmööda ca 0,080, PIR plaadil 0,022 ehk siis teoorias ajaks isegi 50mm PIR-i asja suhteliselt kindlalt ära? Mis sellisel juhul konstruktsioonis toimub: niiske õhk satub põrandakonstruktsiooni kuid ei saavuta seal kastepunkti (seinaäärses tsoonis see oht siiski säilib, kuna kivi tugevas miinuses). Kuhu niiskus välja kuivab?

[fgh]

See on vist koht kus oleks vaja mingit visandit sõlmest. Mingil määral on ka konstruktsioonis kondenseerumine lubatud. Antud näitel tuleb seda vundamendi juppi ilmselt vaadata kui monoliitset soojakadudega kiviseina.

Kui muidugi kirjelduses õigesti aru saan

[Harju]

Üritan hiljemalt teisipäeval siia pilte või mõne visandi tekitada.

[Harju]

https://www.dropbox.com/s/yvkgg11ia5dn2 ... 8.JPG?dl=0
https://www.dropbox.com/s/j40dd96ya0g03 ... 9.JPG?dl=0
https://www.dropbox.com/s/3jafxrkgzj30s ... 1.JPG?dl=0

Keskmine on põrandatala, toetab paekivimüüri peale, äärmised hoiavad vist alumisi laudu, mis hoiavad omakorda saepuru kinni. Poleks eriline probleem nii talad kui ka lauad soojustusega ära katta, aga see paekivi kohal olev tühimik on ikka kahtlane. Kui see nüüd kõik umbselt täis toppida võivad põrandalaudade otsad ning see pikk tala kuhu sein peale toetab mädanema minna? Teiselt poolt ikkagi külm kivimüür ka vastas...

[onusnooker]

Miks need paekivi pealsed tühimikud kui täis toppida villa vms peaks probleemi tekitama ka põranda keskele talade vahele siis vill ja kogu ulatuses PIR peale, PIR otsad paekiviseina vastu?