RVK vs Mikrolaineahi

[TiiiT]

Mõni kord varem ka juhtus, et Severin MW9487 lõi RVK välja. Siis sai seda sisse välja susitud ja on asi alati jälle tööle hakanud.

Täna sai siis Mikrolaineahju pistik ära vahetatud (tundus muljutud olevat) ja Mikrolaineahi teise RVK alla tõstetud ja jälle sama jama. Peale mitmeid test ja juhtmete mudimist ikka sama jama jätkus. Siis pistsin pistiku teist pidi stepseslise ja RVK ei rakendunud.

Siit aga küsimus. Kas selline asi on normaalne? Ning ma võin Mikrolaineahju kasutamist vabalt jätkata või Peaksin ikkagi muret tundma?

[Külaline]

Ilmselt lekib korpusesse miskit selles ahelas, mis enne pistiku pööramist oli faas.
Pärast pööramist lekkis ilmselt samamoodi edasi, aga nüüd juba neutraal, millel maa suhtes madalam pinge...

[Külaline]

Mikrolaine ahjul on sees võrguhäirefilter mis sisaldab kondekaid.
Kui need lekkima hakkavad siis nii juhtubki.

[Küülaline]

võin Mikrolaineahju kasutamist vabalt jätkata või Peaksin ikkagi muret tundma?

Kui RVK sees püsib, ei ole põhjust muretseda. Ja kui ei püsi, siis ei aita muretsemine, vaid uus mikro.

[Külaline]

Ilmselt lekib korpusesse miskit selles ahelas, mis enne pistiku pööramist oli faas.
Pärast pööramist lekkis ilmselt samamoodi edasi, aga nüüd juba neutraal, millel maa suhtes madalam pinge...

mis see pinge siia puutub? mida RVKL mõõdab? mis on RVKL külge ühendatud?

[Külaline]

Ilmselt lekib korpusesse miskit selles ahelas, mis enne pistiku pööramist oli faas.
Pärast pööramist lekkis ilmselt samamoodi edasi, aga nüüd juba neutraal, millel maa suhtes madalam pinge...

mis see pinge siia puutub? mida RVKL mõõdab? mis on RVKL külge ühendatud?

See rike ei pruugi olla 0 takistusega vaid veidi suurem.

Neutraal on varem või hiljem kusagil maandatud, seega rikkekohas on neutraali ja kaitsemaanduse vahel vaid mõnevoldine pinge ning tekkiv rikkevool ei ületa rikkevoolukaitsme rakendumisläve. Faasijuhi pinge aga näiteks 100 korda suurem ja seetõttu ka rikkevool 100 korda suurem...

[Küülaline]

rike ei pruugi olla 0 takistusega

Isegi lühis ei ole 0 takistusega, mingist kereühendusest rääkimata.

Faasijuhi pinge aga näiteks 100 korda suurem ja seetõttu ka rikkevool 100 korda suurem

Mis teooria see veel on?

[dumbuser]

Ma ei tea kuidas sel mikroahjul on aga arvuti toiteplokkides on üks osa filtrist tehtud nii, et nii nullist kui faasist läheb konde PE külge. Lisaks lähevad (ma ei tea kas kõikidel) kondedega paralleelselt ka varistorid. Jah, teoreetiliselt on võimalik, et konde või varistor on katki ja kui ta on nulli ning PE vahel siis ei teki dielektrikus läbilööki. Kui seesama nublak on faasi ja PE vahel siis tekib läbilöök, mille puhul tekib nii suur vool, et RVK erutub. Algne küsija võiks aga ikkagi kas ahju lappimisele või siis uue ahju soetamisele mõelda. Sest ega see leke sealt ära ei kao niisama. Läheb ainult hullemaks ja nagu Murphy juba ammuilma on määranud siis kõige s!temal hetkel läheb see asi lõplikult katki. Muidugi on veel ka võimalus, et ahi on seest puhastamata ja mingi sodi tekitab seal sarnase olukorra.

[Külaline]

rike ei pruugi olla 0 takistusega

Isegi lühis ei ole 0 takistusega, mingist kereühendusest rääkimata.

Faasijuhi pinge aga näiteks 100 korda suurem ja seetõttu ka rikkevool 100 korda suurem

Mis teooria see veel on?

Mis siin aru saada on?

Neutraal on PE-ga kokku ühendatud PEN-i lahutamise punktis.
Selles punktis on nende potentsiaalid võrdsed - nendevaheline pinge on 0.

Liikudes edasi tarbijate poole, pole nendevaheline pinge enam 0, sest N juhis voolab töövool, juhul kui miski tarbimine toimub (ahi pandi tööle) ja tekitab pingelangu. Mida kaugemale PEN lahutuskohast lähed seda suuremaks see pinge kasvab. Kui lähed juba RVK-st edasi tarbija poole ja ühendad seal uuesti PE ja N kokku, siis RVK tavaliselt rakendub, sest osa N töövoolu hakkab PE kaudu RVK-st mööda minema.

Kui aga sel PE-N vahelisel ühendusel (rikkel) on 1000 oomine takistus ja PE ning N vaheline pinge on selles punktis 1 V siis tekib 1 mA rikkevool, mis ei pane RVK-d rakenduma. Kui aga keerad pistiku pesas teist pidi siis on seesama rike faasi ja PE vahel ning faasipinge (230-1= 229V) tekitab rikkevoolu 229 mA ja see paneb juba RVK rakenduma...

[TiiiT]

Ma ei tea kuidas sel mikroahjul on aga arvuti toiteplokkides on üks osa filtrist tehtud nii, et nii nullist kui faasist läheb konde PE külge. Lisaks lähevad (ma ei tea kas kõikidel) kondedega paralleelselt ka varistorid. Jah, teoreetiliselt on võimalik, et konde või varistor on katki ja kui ta on nulli ning PE vahel siis ei teki dielektrikus läbilööki. Kui seesama nublak on faasi ja PE vahel siis tekib läbilöök, mille puhul tekib nii suur vool, et RVK erutub.

Kondeka üks otsa läheb dioodi "CL01-12 RG202" abil otse PE külge. Kui antud diood lahti ühendada siis RVK ikkagi reageerib. seega tundub et peab oomipoest 5€ kondeka tooma

[Lame]

Aga milleks peab uun üldse RVK otsas olema? Neil on ju maandusega pistikupesa ja kasutatakse neid mitte niiskes kohas.

[A.S.]

Aga milleks peab uun üldse RVK otsas olema?

Sest kuni 20A pistikupesad, mida kasutavad tavaisikud, peavad olema rikkevoolukaitsega kaitstud. Niisama lihtne see ongi, muud põhjust pole.
 

[saladeko]

Aga kui see pesa on kohtkindel? Kasutatakse ainult uuni, siis ei ole vaja!

[Külaline]

Aga kui see pesa on kohtkindel? Kasutatakse ainult uuni, siis ei ole vaja!

Palun - ei ole vaja! Kas naabrimees ütles?

[Külaline]

Aga kui see pesa on kohtkindel? Kasutatakse ainult uuni, siis ei ole vaja!

Palun - ei ole vaja! Kas naabrimees ütles?

Kõike, mis on lubatud, tuleb ju katsetada...

Maailmas on miskid 10 sorti erinevaid maandusega pistikute ja pesade tüüpe.
Tekitad igale seadmele omaette unikaalse pesa ja vahetad ära ka selle seadme pistiku ja voilà,,, ongi AINULT selle ühe seadme toitmiseks mõeldud pesa ja pääsed RVK-st ?

[Külaline]

tegelikult ise ei tohi vist pistikuid seadmete küljes vahetada...
Seega tuleb kodumasinad tuua eri riikidest... Külmik Austraaliast , röster Namiibiast, veekann Braziiliast jne. Igakord ostad ka vastava pesa kaasa...
http://www.worldstandards.eu/electricit ... d-sockets/
siis on OK ?