Teeme ise õhusoojuspumbast ÕHK-VESI soojuspumba!

[meelis11]

Pigem mõtlen põrandakütet. Põhimõtteliselt enamus sooja võetakski sealt vette ja läheks põrandasse.
Saan aru et inverterpumpadel on vaja see siseosa niikuinii kuskile külge jätta, kuna see on juhtploki eest?
Või tuleks siseosa juhtplokk jätta kasutusele, kuid külmaine sellest enam läbi ei käiks, vaid see läheks ainult läbi plaatsoojusvaheti?

[Kalvis]

Sõltub paljuski pumba valmistaja tehnilisest lahendustest. Mitmetel kasutatakse siseosa tagastuva gaasi temperatuuri ja mõõdetud toatemperatuuri andmeid kompressori võimsuse juhtimiseks ja välisosa sulatuseks. Seega pead kas andurid ringi tegema või ikkagi gaasi sealt läbi laskma. Enamusel inverterpumpadel on just välisosa kompressori põhiosa juhtblokk siseosas, välisosas asub vaid juhitav inverter.
ON/OFF on seeeest nii, et täiesti vabalt on juhitav ilma siseosata, kuigi seesama siseosa aju juhib ON/OFF-na välisosa.

[JyriPaike]

Pigem mõtlen põrandakütet. Põhimõtteliselt enamus sooja võetakski sealt vette ja läheks põrandasse.
Saan aru et inverterpumpadel on vaja see siseosa niikuinii kuskile külge jätta, kuna see on juhtploki eest?
Või tuleks siseosa juhtplokk jätta kasutusele, kuid külmaine sellest enam läbi ei käiks, vaid see läheks ainult läbi plaatsoojusvaheti?

Võiks kaaluda järgmist kombineeritud varianti:
1. Õhk-õhk-vesi soojuspump, mis on siis lisasoojusvahetiga tavaline õhksoojuspump -
http://www.akromex.com/eshop/et/soojusv ... mbale.html
2. kahe või kolmesüsteemne boiler koos päikese soojavee paneeliga -
http://www.akromex.com/eshop/et/tasapin ... -alc-.html
3. kamina soojusvaheti veele kasutades roostevaba gofreeritud toru -
http://www.akromex.com/eshop/et/9-lisatarvikud
Selliseid süsteeme on Eestis tehtud ja toimivad edukalt.
JP

[meelis11]

Need 1. ja 2 lingid on katkised - lingi lõpp on maha lõigatud

[Coolhouse]

Mis selle asja mõte oleks?
See soov ise teha põhineb vaid teadmatusel. Välisosa saab osta, olgu siis on-off, õhk-õhk inverter või ka õhk-vesi inverter. Viimase hinda ei ole nähtavale pannud kuna ainult ühest osast on vähe et asja ehitada.
Lisanduvad soojusvaheti ja veepump ja mikroprotsessoriga plaat+juhtpult.
Kõik see kokku maksab suurusjärgus sama palju kui jupi kaupa ostes.
Olen jälginud neid huvilisi aastast 2007 ja võin öelda et asjaks vajalik know-how on vaid selle ala asjatundjatel ehk külmamehaanikutel.

[meelis11]

Asja mõte? Soodsam hind või parem tulemus odava otsa ÕV pumpadest sama hinna juures. Mulle meeldib asju ise teha/ümber teha, kui üks neis kriteeriumitest on täidetud.

Osaliselt uurin maad, et kas tänapäeval on juba saada sellist õhk-vesi lahendust, mis hinna poolest konkureeriks õhk-õhk pumbaga, millele osta juurde soojusvaheti, tsirkulatsioonipump, paisupaak jne. Põhjus 2 on see, et äkki võttes korraliku firma õhk-õhk pumba aluseks, saab parema/efektiivsema tulemuse kui 2000eurose hiinakaga (parem COP miinuskraadidel vms). Või on need GREE ja Amitime ÕV pumbad piisavalt asjalikud? Kui ÕV pump läheb 4000 ja enam eurot maksma, siis ma kas ei lähe üldse soojuspumbaga vesikütte teed või jääb variant soojusvahetiga konversioon teha.

Kollektorid ja kontuuride juhtautomaatika ja muu selline kola on ju ka õhk-vesi pumbale juurde vaja nagunii?

Kui veenate mind vastupidises, siis võin ka letikaubaga leppida

[Coolhouse]

Soojuspump ei ole mingi selline asi mida saab põlve otsas teha. Olgu see tehas milline tahes siis tänaseks on neil juba 10 aastat toodet arendatud ja teha konkureeriv toode 1 tk on suhteliselt mõttetu.

Osad on valitud ja peavad omavahel sobima. Ehk seis on see et sama võimsusega korralik õhk-õhk pump maksab sama palju kui Amitime õhk-vesi pump.

Kahjuks on jutt COPist miinuskraadidel päris asjatundmatu sest enamik tootjaid kasutab sama külmaainet R410A. Kompressor on Panasonic, eletrooniline paisventiil....

Kütteautomaatika on igas majas erinev.
Lihtsamal juhul täiendavat reguleerimist ei ole kuid keegi ei keela keerukamat lahendust.

[meelis11]

Saan ma õigesti aru - väidad, et kõik sama R410A külmainega seadmed on sama COPiga?

Ma ei tahagi nullist soojuspumpa ise teha ju, vaid uurisin konversiooni mõistlikkusest, asendades siseosa plaatsoojusvahetiga. On ka neid, kes teevad ise kompressorist ja soojusvahetitest soojuspumpasid...seda ma teha ei plaanigi.

[Coolhouse]

See põhineb energia jäävuse seadusel. Soojusenergiat saab ära võtta sealt, kus seda on.
Oletame et on pudrukauss pudruga(välisõhus olev soojus) ja paju sööjaid kes oma lusikaga(R410A) seda putru söövad. Mõnel on vanem lusikas (nt kapillaariga või paisventiiliga seade), uuem lusikas (elektrooniline paisventiil), mõnel EVI seade mis on parem kuid kalim. Mõne lusikas on väiksem mõnel suurem, mõnel on kõva brand....kuid õhk on ikka sama ja soojuse ülekandja (R410A)ka.

Otsi parem keegi kes on sellise soojuspumba valmis teinud. Mis mõttes konversiooni mõistlikust? Seda ei ole vaja otsida, võta mõne tootja või kasutaja andmed.

[Pudrulusikas]

Pigem on see võrdlus ikka mida suurem on lusikas, seda rohkem pudru saab. Ehk siis mida suurem on soojuspumba aurusti, seda efektiivsem see on. Kas ei ole mitte nii?

[Kalvis]

Soojuspumbal on mitu sõlme - aurusti, kompressor ja siseosa soojusvaheti. Kõigi kolme oma soojusvõimsus peab sobima. Kui on võimas aurusti aga olematu tootlikusega kompressor siis jääb piiravaks kompressor.

[xil]

Ja kõige tipuks peab SW olema aruka inimese kirjutatud. Mul ühel majal on Fujitsu sp, väikese välisosa soojusvahetiga, mis külmade ilmadega teeb tihti sulatustsükleid. Teisele majale panin suure soojusvaheti ning võimsa kompressoriga hiinaka (AlpicAir, Gree grupeeringu toode). Hiinakal soojusvaheti jäässe ei lähe, aga teeb sellegipoolest sulatustsükleid nii et jagub. Ja isegi siis teeb, kui väljas on soe ning jaapanlane jätab sulatustsüklid ära.

[Marej]

Õhtust,

Mina olen oma pumba ehitusega väga rahul ja viimane on käinud üle 2a (Nocria).
Mis puudutab pumba sulatusi, siis olen neid terve selle asja jälginud (andurid gaasi ja vee torudel).
Mida rohkem sooja vaja (külmaga), seda tihedamaks lähevad ka sulatused.
Samas kui sooja on vähe vaja, hakkab inverter lõpuks ikkagi on-offin töötama.

Jaanuaris, kui olid suured külmad, kütsin käsitsi katelt juurde (pump on samal ringil) ja minu üllatuseks käis masin oluliselt vähem sulatusel (millest ka eespool kirjutasin), isegi suurte külmadega, samal ajal edukalt lisasoojust väljastades.

Ideaalis võiks kaks pumpa olla, üks võimsam ja siis üks nõrgem (või siis näiteks valmistoode kahe kompressoriga).
Ma oleks võinud ka valmis toote osta, kuid huvi oli endal suur ja üks Nocria seisis kasutult.

[Coolhouse]

Välisosa sulatuseks on vaja soojust ehk soojusenergiat. Kui sp sulatab siis lööb kompressor kuuma gaasi aurustisse ehk välisosa radiaatorisse. Samas võetakse soosjust ka kütteveest. Külmaaine liigub läbi kondensaatori ehk külmaaine/vesi soojusvaheti. Kui küttevesi on soojem siis on ka sulatus lühem.

See pudru jutt oli ikkagi päris algajale kuid ka oskaja võib ise ehitades vigu teha.
Levinum on ettekujutus et igast õhk-õhk soojuspumbast saab õhk-vesi pumba.
Ei maksa vist hirmutada et maasoojuspump tundub kallis. Kuid vaadates naabri maasoojuspumpa on see harva 6 kW võimsusega, sageli 9..11 aga ka 16,5 kW. Ehk samas suurusjärgus võimsus peaks olema ka õhk-vesi soojuspumbal et maja ära kütta. Ehk siis soojuspumba mudeli nr sisaldab üldjuhul arve 24...30...36...48, mis on soojuspumba tootlikus Btu/h. Nii et alustades nt Nocria mudeliga 14 on ette teada et soojust saab vaid väiksemale majale.

Software on küll väga oluline. Huvitav on et õhk-vesi kasutajate hulgas leidub ka hulgem arvutimehi.
Soft kujuneb seliselt et kasutaja teeb kaebuse või ettepaneku müüjale. Müüja omakorda tehasele ja tehas teeb softis väikese muudatuse. Juhul kui koostöö ei toimi siis jääbki soft selliseks nagu programmeerija ise laua taga arvas.

[Külaline]

Õhtust,

Mina olen oma pumba ehitusega väga rahul ja viimane on käinud üle 2a (Nocria).
Mis puudutab pumba sulatusi, siis olen neid terve selle asja jälginud (andurid gaasi ja vee torudel).
Mida rohkem sooja vaja (külmaga), seda tihedamaks lähevad ka sulatused.
Samas kui sooja on vähe vaja, hakkab inverter lõpuks ikkagi on-offin töötama.

Jaanuaris, kui olid suured külmad, kütsin käsitsi katelt juurde (pump on samal ringil) ja minu üllatuseks käis masin oluliselt vähem sulatusel (millest ka eespool kirjutasin), isegi suurte külmadega, samal ajal edukalt lisasoojust väljastades.

Ideaalis võiks kaks pumpa olla, üks võimsam ja siis üks nõrgem (või siis näiteks valmistoode kahe kompressoriga).
Ma oleks võinud ka valmis toote osta, kuid huvi oli endal suur ja üks Nocria seisis kasutult.

Tere
Mõned küsimused. Äkki viitsid vastata?

Kas pumpa juhib originaalelektroonika?
Mis on pumba mudel?
Kas sulatustsüklite tihedus lihtsalt suureneb või tunneb elektroonika ka reaalselt ära, et soojusvaheti on jäässe läinud?
"Pump on samal ringil" - kas pump/soojusvaheti on paralleelis, järjestikku (puhverpaagiga) või otse akupaagis?
Millist siseosa soojusvahetit kasutad? Kas plaat- või torusoojusvahetit? Kui torusoojusvahetit siis kas ütleksid toru/soojusvaheti mõõdud?
Tänades.
ping

[Marek_]

Tere
Mõned küsimused. Äkki viitsid vastata?

Kas pumpa juhib originaalelektroonika?
Mis on pumba mudel?
Kas sulatustsüklite tihedus lihtsalt suureneb või tunneb elektroonika ka reaalselt ära, et soojusvaheti on jäässe läinud?
"Pump on samal ringil" - kas pump/soojusvaheti on paralleelis, järjestikku (puhverpaagiga) või otse akupaagis?
Millist siseosa soojusvahetit kasutad? Kas plaat- või torusoojusvahetit? Kui torusoojusvahetit siis kas ütleksid toru/soojusvaheti mõõdud?
Tänades.
ping

Pumbaks on AWYZ-14LBC / AOYZ-14LBC Nocria Arctic.
Tegelikult pole vahet kas pump on ümber ehitatud, või mitte. Mul garaažis on üks samasugune ja see käitub täpselt samamoodi, e. külmema ilmade ja suurema soojusvajadusega on sulatused tihedamad.
Ümber ehitatud pumbal käib sulatus ainult oluliselt kiiremini.

Plaatsoojusvaheti on järjestikku küttesüsteemis, veemahuga ca. 300L. Viimane on tegelikult väga hea, just sulatuse kohapealt, et oleks energiat võtta selle jaoks.
Elektroonika on pumba enda oma, see saab oma tööga väga hästi hakkama.

Soojusvaheti on Alfalavai oma, ütlesin neile vajalikud andmed ja nemad ütlesid milline võtta (otsad lasin hiljem rmatil külge joota).

Ainkene probleem, millele uueks küttehooajaks pean lahenduse leidma.
Juhul, kui tsirkulatsioon peaks katkema, siis sulatuse hetkel tekib olukord kui vesi lastakse jäässe soojusvahetis.
See on tegelikult lahendatav ühe anduri ja releega, mis pumbalt voolu maha võtab.