Maasoojuspumba kollektor imbväljakule

[jarxz]

Tere,

Plaanis paigaldada maasoojuspump ja maha oleks vaja panna umbes 400 meetrit toru maakütte kollektori tarbeks. Krundil ruumi nagu oleks aga ideaalsesse paigalduskohta sai eelmine aasta juba septik koos imbväljakuga paigaldatud.
Küsimus oleks, et kas võib küttekontuuri paigaldada imbväljaku peale ja mida seal jälgima peaks?
Teoorias ei tohiks nagu probleemi olla, sest mida niiskem maa, seda effektiivsemini maasoojuspump töötab aga võin ka eksida. Maa on muidu savine ja suht ideaalne maasoojuspumba jaoks.
Ma tean, et veetorudest võib kontuuriga üle minna kui veetorud soojustada sellest kohast aga kuidas imbväljaku torudega lood on(110mm sälkudega kanalisatsiooni torud põhimõtteliselt)?

Paigaldajatelt ja müüjatelt pole veel konkreetseid pakkumisi võtnud ega infot küsinud, tahaks ennem natuke eeltööd teha ja asju uurida. Igasuguse info eest oleks tänulik, sest Google-i kaudu antud küsimuse kohta infot ei leidnud.

[Kalvis]

Imbväljaku üks peamiseid muresi on talvel pinnase külmumine. Kui pinnas külmunud siis ei immuta.
Kui nüüd soojuspumba kollektori sinna viid siis hakkab see imbväljakut külmutama. Et kui omaenese solgi sisse uppumist ei karda siis sooja saamiseks hea mõte aga kui asi tuksis siis väga halb mõte.

[jarxz]

Tänud vastuse eest.
Oskab keegi öelda ka kui suures raadiuses see maaküttekollektor maad külmutab ja kas õigesti dimensioneeritud torustik üldse külmutab? Õige pikkusega torustik ei tohiks ju maad külmutada, vähemalt nii olen mina aru saanud aga võin ka muidugi eksida.
Imbväljak on põhimõtteliselt 2 pikka augulist toru maa sees mis jooksevad miski 45 kraadise nurga all üksteisest eemale. Maaküte ei jookseks päris paralleelselt nende torudega vaid pigem kohati nad ristuksid aga mitte täies ulatuses.

Kui loovalt lähenda siis ehk mahutaks ka kuidagi imbväljaku kõrvale torustiku ära aga kindel ei ole selles.

On kellelgi veel mingeid arvamusi?

[Külaline]

Kaua see imbväljak vastu peab, ehk töötab, mingi aja pärast on vaja puhastada, paras tüütus, kui torud peal on?

[jarxz]

Jah, hoolduse peale peab samuti mõtlema. Loodaks, et imbväljak vast 10 aastat ikka kestab aga eks seda näitab aeg.
Tegin natuke välismaa foorumites uuringut ja tundub, et ikkagi ei ole väga õige idee imbväljak ja maakontuur ühendada. Maakontuuril poleks häda midagi ja oleks hea aga probleem võib tekkida, et imbväljaku "elu" läheb käest ära ja väljak enam ei toimi või siis külmub midagi ära. Imbväljaku bakterite ja muu elu toimimise jaoks on soojust vaja ja kui maasoojuspumbaga see ära võtta siis võib jamaks minna.

Pean ikkagi mingi lahenduse leidma ja eraldi asjad panema.

Nüüd on küsimus kui kaugel need kaks väljakut üksteisest peavad olema, et midagi ära ei külmuks ja väljak töötaks? Mul on ümber imbväljaku mingid lõigud olemas kuhu saaks torud maha panna aga seda ei oska hinnata kas vahemaa on piisav.

[Mspv]

Kas rahaga tõesti midagi paremat ei oska teha kui vähemalt u. 10 000 maa alla paigutada ja lisaks pärast hakata kordades suuremaid elektriarveid maksma?

[aga]

... imbväljaku "elu" läheb käest ära ja väljak enam ei toimi või siis külmub midagi ära...

siis sinna eraldi kontuur, saad temperatuuri jälgida ja isegi mingilmääral reguleerida ...

mis temperatuuril bakterid septikus ja imbväljakus kõige paremini toimetavad?

[siimsusi]

Nüüd on küsimus kui kaugel need kaks väljakut üksteisest peavad olema, et midagi ära ei külmuks ja väljak töötaks? Mul on ümber imbväljaku mingid lõigud olemas kuhu saaks torud maha panna aga seda ei oska hinnata kas vahemaa on piisav.

Minu teada peaks toru mõju olema 0,5 - 1 m raadiuses ümber toru. Pigem sinna 0,5 m kanti. Kontuur pannakse ka 1 m sammuga. Ehk siis 0,5 m toru kohta.

[Kalvis]

Kõikjal kirjanduses on väidetud et alates +20 C anaaeroobne ja üle +25 C aeroobne. Antud juhtumil siis anaeroobne, sest vaevalt sul õhu pumpamist septikus on.

[jarxz]

0,5 või 1 meeter tundub loogiline küll kuna samm selline jah.

Bakteritele sobivat temperatuuri ei oska komnenteerida aga normaalsest külmem või täitsa külmunud kindlasti hea ei ole.
Toimub seal ka aeroobne teema kuna imbväljakul on tuulutus ja korstnad ning eks sealt ju pääseb õhk ligi.

Ära tasumise kohta ei ole mõtet rääkida. Olen mitmeid võimalusi kaalunud ja nullist tänapäevast süsteemi tehes ei tasu ükski variant ennast niipea või isegi mitte kunagi ära.
Pikka aega olin veendunud, et tuleb Atmose katel ja puiduküte aga olles näinud naabri praktiliselt sama projektiga maja maasoojuspumpa ja arveid siis kaldus kaalukauss just sinnapoole. Nemad pidasid aastaid katlakütja ametit ja pumba paigaldamist pole kordagi kahetsenud. Katlakütja amet ei ole ikkagi nii südamelähedane ja see puudega majandamine on ikka parajalt tüütu.
Lisaks tuleks minu maja puhul Atmos katla süsteem põhimõtteliselt täpselt sama hinnaga mis maasoojuspump aga katla süsteemis on tunduvalt rohkem komponente mis võtavad tunduvalt rohkem ruumi(1900L akupaak näiteks mida maasoojuspumbaga vaja ei ole).
Kõige tähtsam muidugi on mugavus. Mul on oma ajaga palju paremaid asju teha kui puid vedada ja katelt kütta. Kui pelleti süsteem paigaldada siis ületaks süsteemi hind juba maasoojuspumba oma tunduvalt.

Elektrikulu ei ole kah midagi meeletut. Naabritel näiteks oli 80 eurot Jaanuari elektiarve kütte ja sooja vee peale. Suhteliselt mõistlik arvestades, et 2 toalises korteris maksan ma keskkütte eest rohkemgi.

[Külaline]

Kui pelleti süsteem paigaldada siis ületaks süsteemi hind juba maasoojuspumba oma tunduvalt.

Ole nüüd normaalne, maasoojuspumba süsteem kokku vähemalt 10 000 eur, pelletisüsteemi saab ikka odavamalt. Kas praegu ei ole midagi olemas, ei radiaatoreid, torusid ega ka korstent?

[jarxz]

Kui pelleti süsteem paigaldada siis ületaks süsteemi hind juba maasoojuspumba oma tunduvalt.

Ole nüüd normaalne, maasoojuspumba süsteem kokku vähemalt 10 000 eur, pelletisüsteemi saab ikka odavamalt. Kas praegu ei ole midagi olemas, ei radiaatoreid, torusid ega ka korstent?

No naabrid siis valetavad, sest neil läks kokku 7000 eurot Viessmanni maasoojuspump koos kollektoriga. Radikad ja põrandaküte ei ole siin sees ja osa töid sai ise tehtud.
Atmose pakkumine oli mulle umbes 6800 eurot ja see ei sisalda korstna hülssi ega ka pelletisüsteemi, ainult pelleti valmidus ning radikad ja muu peab kah olemas endal olema. Pelletisüsteem sinna juurde panna ja ongi kallim kui maasoojuspump.
Radiaatorid ja põrandaküttetorud on juba paigaldatud ja need on samasugused mõlema süsteemi puhul. Korsten on kah olemas aga ilma hülsita.
Puidukütte jaoks on vaja ka korraliku kuuri kus puid hoida mida mul hetkel ei ole. Pelleti mahuti jaoks aga keldrisse väga ruumi ei jääks kui kogu katlamajandus ära paigaldada.

Igatpidi on mul puidu või pelletiga rohkem tööd ja vaeva.

Eks kindlasti leiab ka odavamaid alternatiive kui Atmos ja siis oleks hind tõesti puidu kasuks aga see ei muuda fakti, et ühe süsteemi paned tööle ja ongi kõik, teisega peab puid vedama, hooldama, puhastama jne jne.

Elektrikatkestuse pärast samuti ei muretse, sest maia tuleb veel 2 kaminat ja pliit ning kui peakski vool ära minema siis ära ei külmu.

Muidugi kogu see jutt on teemaväline. Eks igaüks teab ise mis moodi ta oma maja kütab ja mis süsteemi kasutab.

[Külaline]

Jah loomulikult ei pea igaüks sobiva süsteemi kasuks otsustama vaid maksumuse põhjal.
Kui 2 kaminat ja pliit tulevad, siis puid ikka ju vaja ja nendega tegeleda vaja ja neid kuhugi paigutada. Samuti 2 korralikku kaminat + pliit= ikka mõnituhat eurot.
Maasoojuspumbaga peab arvestama seda, et enne kui süsteem valmis pole ja külm talv läbi elatud pole, ei tea kunagi ette kuidas kasutegur tuleb ja üldse milliste külmadeni sooja annab, ilma et poleks puhas elektriküte. Nii mõnigi maasoojuspumba klient on pärast esimest talve elektriarvete peale kukalt kratsinud ja varsti mingi katlasüsteemi asemel pannud.

[plb]

Atmose pakkumine oli mulle umbes 6800 eurot ja see ei sisalda korstna hülssi ega ka pelletisüsteemi, ainult pelleti valmidus ning radikad ja muu peab kah olemas endal olema. Pelletisüsteem sinna juurde panna ja ongi kallim kui maasoojuspump.

Aga ei ole ju vaja "Atmose süsteemi" paigaldada (akupaak jne.).
Puhas pelletikatel kõige juurdekuuluvaga oleks ju mõistlikum. Akupaagi ruumi saad punkrile reserveerida,
200-liitrilist paisupaaki pole kah vaja jne.

[jarxz]

Atmose pakkumine oli mulle umbes 6800 eurot ja see ei sisalda korstna hülssi ega ka pelletisüsteemi, ainult pelleti valmidus ning radikad ja muu peab kah olemas endal olema. Pelletisüsteem sinna juurde panna ja ongi kallim kui maasoojuspump.

Aga ei ole ju vaja "Atmose süsteemi" paigaldada (akupaak jne.).
Puhas pelletikatel kõige juurdekuuluvaga oleks ju mõistlikum. Akupaagi ruumi saad punkrile reserveerida,
200-liitrilist paisupaaki pole kah vaja jne.

Eks ma alguses mõtlesingi puidu kütte peale aga meelt pani muutma ikkagi see, et nägin kõrvalmaja süsteemi ja arveid. Maapind on sama, maja projekt on praktiliselt sama (algselt oligi sama aga eks iga üks on aja jooksul meelepäraseid muutusi teinud) aga vahe on selles, et neil ainult radikad, mul enamus põrandaküte ja lisaks on mul majal veel parem soojustus ning paremad aknad.
Eks reaalsed kulud ja numbrid näeb ikka siis kui asi paigas aga väga ligilähedane ja minu jaoks igati sobiv näide on kohe kõrvalt võtta. Lisaks tuleb asi õigesti projekteerida. Need suured arved ja mitte töötav süsteem on ikka enamasti nende meeste süü kes mõtlevad, et mis seal ikka keerulist on, viskab mingi toru maha ja küll töötab.

Kaks kaminat ja pliit oleks tulnud nii kui nii ja see ei olene küttesüsteemist mille valin. Üks kamin on olemas ja teise jaoks teen tuleviku jaoks valmiduse. Kaminad ja pliit on pigem sisustus ja disaini elemendid ning varu variandiks. Mingit hullu kütmist nendega toimuma ei hakka.

Kuuri pean ikka tegema aga mitte enam keldri sissekäigu ligidale ja nii suurt. Kamina puud võin veidi kaugemalt kah tuua ja neid läheks vaja kordades vähem.

Pelleti süsteem lihtsalt mulle ei meeldi. Sellega on ikka majandamist suht palju ja hooldust ning korstna hülsse ja asju on ikka vaja. Lisaks ei saa pelleti hinnas kah absoluutselt kindel olla nagu ka muidugi elektri puhul.

Mingist ära tasumisest ja tagasi teenimisest pole mõtet ühegi süsteemiga rääkida. Kui ma tahaks kõige vähem põruda siis paneks odavad elektriradikad ja korras.

Üli suur argument maasoojuspumba kasuks on ikkagi mugavus. Olen küll noor inimene veel aga peale 12 tundi vahetust koju tulla ja siis paar tundi veel puid vedada ja kütta, ei tundu üldse tore tegevus. Lisaks on vaja puud kohale tuua, riita laduda, maia tuua jne jne. Enda elutempo juures on see aeg liiga väärtuslik minu jaoks. Ma usun, et selle suurema elektriarve suudan ma saadud vaba ajaga mitmekordselt tagasi teenida.