Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Külaline]

Ja jälle jõuame sinna välja, et suvel pole kollektorite toodetut kuhugi panna, ja ainus koht tegelikult, kus tast kasu oleks, on ajada selle sama maasoojuspumba kontuuri kaudu maa alla .

[Kalvis]

Õige. Siit peaks paneelide ostja tegema enne ostu majandusarvutuse. Soojavee paneelide maht peaks olema vaid suvise tarbevee mahu jaoks ja elekter alla maja keskmise suvise tarbe. Kui elektrit saab veel kuidagi võrku tagasi müüa siis soojaga pole tõesti midagi kasulikku teha kui raisata maa alla.

[Oravaonu]

Ja jälle jõuame sinna välja, et suvel pole kollektorite toodetut kuhugi panna, ja ainus koht tegelikult, kus tast kasu oleks, on ajada selle sama maasoojuspumba kontuuri kaudu maa alla .

Minu loogika ütleb, et kui üldse päiksega midagi toota, siis elektrit ( sellega saab nii sooja vett soojendada, ise tarbida, kui ka võrku müüa). Maa sisse soojuse ajamine on nn hädavariant ehk nn mugavam, kui käia paneele kinni katmas. Kui kogu see soe sinna maasisse jääks ka, oleks teine asi ) Jah, erandiks on SPA'd, hotellid, haiglad, kus sooja tarbevee tarbimine on suur aaata läbi.
Ehk mõte on siis tasappisi hakata tootma elektrit enda tarbeks ja mine tea ehk tulevikus ka juba võrku müüa.
Kui vaadata maakütte elektri kulu, siis põhimõtteliselt on see sama või karvake suurem, mis sellele objektil http://www.werder.ee/maakyte.htm . Kui vaatan elektri tarbimist, siis arvesti järgi rusikareegliga võib öelda, et tarbin 51% on päevast ja 49 öist elektrit ( uus kaugloetav arvesti näitab mõlemat tarbimist) Hetkel osatan ainult päevast elektrit EE käest börsihinnaga tähtajatu lepinguga, kunagi sain päris hea vahenduse marginali ja kui olen vahepeal vaadanud, et muudaks paketti vms, siis alati on marginaal juba tunduvalt suurem olnud. aastane tarbimine ~9000kw ( vahel rohkem , vahel vähem).
Kui rahakotile otsa vaadata ja nn hobimõtted peast visata, siis oleks antud olukorras vist mõistlikum osta päevast ja öist elektrit ning soojendada x kogust tarbevett siis soojaks ( kas ennem või peeale maasoojuspumpa) öise elektriga. Nt maasoojuspump soojendab tarbevee kuni 40C ( nii vähe, kui pumba seaded lubavad) ja siis nt ~100L el boler oleks jadamisi peale maasoojuspumba soojavee boilerit, kus vesi soojendatakse siis öise elektriga 70C ... või ühendada vastupidi ?

[JyriPaike]

....sinu ketserliku mõttega elan ma paktikas üle 3 aasta.

Väga hea, paluks kogemusi jagada, kuidas ja mis seadmetega oled süsteemi üles ehitanud, kas ja mida teeksid teisiti, kas oleks võimalik ka oma silmaga seda näha ?

See süsteem tehtud ja toimib - boiler
http://www.akromex.com/eshop/et/boileri ... etiga.html
elektritarve ca 650-750W boost küte 2000W
Inverter laadija ja UPS
http://www.akromex.com/eshop/et/inverte ... -char.html
Akud
http://www.akromex.com/eshop/et/akud/75 ... 100ah.html
PV paneelid
http://www.akromex.com/eshop/et/paikese ... lline.html
6tk
PV kontroller
http://www.akromex.com/eshop/et/kontrol ... v-15a.html
JP

[Külaline]

Maasoojuspumbal on oma graafik, kuna ta kütab ja kuna sooja tarbevett teeb ehk ilmselt ei suuda ta selle ajaga niipalju vett soojendada, siis, kui suur tarbimine on ( saunas käib 8-9 inimest). Ex need ole üksikud juhused, kui vesi nn otsa saab, aga mõtlesin suveks maasoojuspumba üldse välja lülitada ja päiksega kogu tarbevesi toota ja päikeseelektriga sellepärast, et kui vett toota vaakumkollektori vms ja siis kui mind pole suvel mitu päeva kodus, siis pole seda sooja vett ka kuhugi panna. Lisaks soojendaks see kütteperioodil päikesepaisteliste ilmadega ka maasoojuspumbale vee ette ära. See lihtsalt selline hobi projekt, kus rahalist võitu ei olegi ilmselt.

V-olla oleks kasulik soe vesi siiski päikeseelektri poolt ringiaetava soojuspumbaga teha ja selle võrra rohkem omatoodetud elektrit võrku müüa?

[Oravaonu]

Loogiliselt võttes oleks kasulik maimaalselt palju päikese poolt toodetud elektrit ise ära tarbida, kuna ostetav elekter on kallim, kui müüdav....

[Külaline]

Loogiliselt võttes oleks kasulik maimaalselt palju päikese poolt toodetud elektrit ise ära tarbida, kuna ostetav elekter on kallim, kui müüdav....

Ma sain keskmise elektrihinna detsembris juba alla 10 sendi.
Siin on väidetud, et elektrit võrku müües tuleb hinnaks umbes 9,x senti. Seda juhul kui saad taastuvenergiatoetust.
Kui mul on keskmine hind alla 10 sendi, siis see tähendab, et öösel on hind odavam ja päeval kallim kui 10 senti. Loomulikult on kalli päevase vältimatu tarbimise asemel tarbida omatoodetut, kuid pole mõtet kantida oma öist tarbimist päevaseks, kui öise eest maksan näit 7 senti ja päevane õnnestub maha müüa 9,x sendiga...

[Külaline]

Vahepeal tuldi jälle elektripaneelide teemasse sooja vee juttu ajama....

Mul 3 konkreetset küsimust:

1) Kas mikrotootja võimsuspiiri on tõstetud 15 kW-ni?
2) Kas keegi on veel Alma Solarshop'ist kola Eestise tellinud (kuidas maksud sel juhul on?)? Äsja oli miski paneelide pakkumine 61 senti/Wp?
3) Kas on keegi miski akudega süsteemi vahepeal üles pannud? Kui suured akud?
Märtsis olnuks vaja 30-50 kWh ööpäevas..
Kas need akusüsteemid võrguga paralleelselt toimivad? Kas pole parem vihmase ilmaga salvestada akusse hoopis odavat ööelektrit?

[Külaline]

Kas inimestel oma aja ja rahaga tõesti midagi targemat pole teha kui päikeseenergia peale kulutada, ise seejuures aru saamata, et Eestis see ära ei tasu ega lähiajal hakkagi tasuma.

[Külaline]

Kas inimestel oma aja ja rahaga tõesti midagi targemat pole teha kui päikeseenergia peale kulutada, ise seejuures aru saamata, et Eestis see ära ei tasu ega lähiajal hakkagi tasuma.

Oleneb mida keegi lähiajaks nimetab.
Ma ei arva et kahe kuu pärast juunis paneelid oluliselt odavamad on, kui täna, aga aasta/kahe pärast on mingid muutused kindlasti toimunud.
Ma ei leidnud lambist uuemat pilti kui 2013, seal on süsteemi hind 1.68 €/Wp, täna räägime ikkagi hinnast 1€/Wp
http://www.solaranlage-ratgeber.de/phot ... olarmodule
Selles artiklis on ka saksa võrguelektri ja omatoodetud elektri omahinna arengud kenasti graafikul. Minu mullune keskmine elektri hind langes alla 11 sendi/kWh. päevane on muidugi kallim.

Paar päeva tagasi vaatasin, et Alma Solarist saaks paneelid hinnaga 61 senti/Wp
Mis hinnaga otse Hiinast on lootus saada?

[laurit]

Parem oodake see asi ära: http://sciencenewsjournal.com/future-so ... raindrops/

Tuleviku päikesepaneelid oskavad ka vihmast elektrit teha.

[Kalvis]

Ma olen 20 aastat järjepanu kuulnud kahte müüti, et kohe kohe lähevad hinnad homme vähemalt 2 korda odavamaks ja kohe ilmuvad välja imeakud mis on üliodavad, ei maksa midagi, töökindlad jne.
Kui võiks neid libauudise tegijad ka vastutusele võtta siis saaks päris korraliku tuleriida, tõenäoliselt jätkuks 20 aastat tegevust et iga päev üks posija jumala juurde läkitada.
Ainus lohutav asi nende libauudiste juures on see, et paneelide hinnad pole ajas kasvanud vaid langenud, tasa ja targu. Seega kunagi võib tulevikus tekkida tõesti murdepunkt, kus paneeli ost ilma dotatsioonita tasub hankida ning mingi ports elektrit kodus tasuta kätte saada.
Näiteks sooja tarbeveel on see punkt meist lõunapool täiesti olemas. Ka on mitmed professorid uurinud selle võimalikust eestis ja kui kõik asjad hoolikalt läbi mõelda, mitte ülearu lolliks maksta siis on ka eestis võimalik sooja tarbevett päikesega toota.

[Külaline]

Ma olen 20 aastat järjepanu kuulnud kahte müüti, et kohe kohe lähevad hinnad homme vähemalt 2 korda odavamaks...

http://cleantechnica.com/2014/09/04/sol ... 10-charts/

40 aastaga 100 korda võimaldab 7 korda öelda, et läksid 2 korda odavamaks...

[Külaline]

Arvestades seda, et meie kahesuunaline tunniarvestus ei arvesta mitte tunnis toodetud ja tunnis tarbitud elektrienergia vahet vaid arvestab igas faasis eraldi võrgust võetud ja võrku antud energiahulka igakl ajahetkel (mis võrgu seisukohalt on igati OK sest võrk selleks ongi, et energiat tootjalt tarbijale toimetada) siis oleks vajadus sellise automaatika järele, mis pidevalt kontrolliks omatoodanguvõimsust ja lülitaks tarbijaid vastavalt sellele ümber .

Praktikas tahendaks see ilmselt seda, et toodetakse ühte faasi ja ka tarbijd on kõik ühendatud sellesse faasi. Kui seda faasi hakatakse üle koormama, siis lülitatakse osa tarbijaid teise faasi, kust saadakse toidet ainult võrgust.

Iseenesest peaks skeem kuidagi nii välja nägema, et PV paneelid toodavad ühte faasi max 16 amprit ja ka võrgust tuleb max teine 16 amprit, seega kui tarbimine selles faasis läheb üle 25 ampri (või võrgust võetakse juba üle 10 ampri, siis lülituvad mud tarbijad juba automaatselt seni kasutamata faasidele...?

16 amprit on 3.68 kW. 25A on 5.7 kW.
Ei kujuta tavalises kodumajapidamises ette olukorda, kus pidev koormus on üle 5 kW.
(kui just elektriküttega tegemist pole). Lihtsamad elektriküttekehad (pliit, boiler ?) saaks pealegi prioriteetide järjekorda seada...

See eelpoolpakutud lahendus oleks oluline olukorras kus võrku tagasimüümisel taastuvenergiatasu ei maksta, kuid aitaks omatarvet suurendada (raha säästa) ka neil, kes seda ka saavad.

[Külaline]

Jah oled õigel teel aga ära seda palju kuuluta muidu äkki saavad maksutõstjad ja trahviaustajad haisu ninna ja tulevad oma osa nõudma.
Muide mitmel faasil töötava koormuse (pliit, keris, boiler) kaabel tuleb ette näha nii suure neutraaljuhtme ristlõikega nagu siis kui see seade töötaks ühe faasi pealt.

[officer]

Muide mitmel faasil töötava koormuse (pliit, keris, boiler) kaabel tuleb ette näha nii suure neutraaljuhtme ristlõikega nagu siis kui see seade töötaks ühe faasi pealt.

Oooo !

[Külaline]

Praktikas tahendaks see ilmselt seda, et toodetakse ühte faasi ja ka tarbijd on kõik ühendatud sellesse faasi. Kui seda faasi hakatakse üle koormama, siis lülitatakse osa tarbijaid teise faasi, kust saadakse toidet ainult võrgust.

On sellist automaatikat olemas, või oleks see tehtav?

Samas põhitarbijad, boiler, pesumasin, kohvimasin, led valgustus, televiisor ja mõned arvutid, need peaks ühe faasi peale ära mahtuma küll.

[Kalvis]

Tehniliselt on võimalik seda teha, mitmed kiiksud on. Muidu töötab inverter asünkroonsena kogu maja koormusele. Kui akupinge on maksimum lülitatakse välisvõrk taha siis läheb võrk tööle sünkroonsena ja energia liigub ka võrgust välja! Kui akupinge langeb siis jälle lahti.
Kui akupinge on kõige madalam siis lülitatakse samuti välisvõrk sisse kuna omatoodetust elektrist ei jätku enam omatarbe rahuldamiseks.
Ainult et inverter peaks olema intelligentne selliste lülitamiste ja reziimi vahetuste suhtes.

On ka lihtsam variant - Mängid boilerite sisse/välja lülitamistega, võrku tootmine on ühes faasis, tarbimine teises jne.

[Külaline]

Tehniliselt on võimalik seda teha, mitmed kiiksud on. Muidu töötab inverter asünkroonsena kogu maja koormusele. Kui akupinge on maksimum lülitatakse välisvõrk taha siis läheb võrk tööle sünkroonsena ja energia liigub ka võrgust välja! Kui akupinge langeb siis jälle lahti.
Kui akupinge on kõige madalam siis lülitatakse samuti välisvõrk sisse kuna omatoodetust elektrist ei jätku enam omatarbe rahuldamiseks.
Ainult et inverter peaks olema intelligentne selliste lülitamiste ja reziimi vahetuste suhtes.

On ka lihtsam variant - Mängid boilerite sisse/välja lülitamistega, võrku tootmine on ühes faasis, tarbimine teises jne.

Kas heakskiidetud inverterid sellist võimalust lubavad ja kas võrk seda lubab?

Muude tarbijatega mängimine ei ole võrgu poolt keelatud ja seda nad ei saa tuvastada.
Mingil kujul saab seda vast ka releeautomaatikaga lahendada..

Ma pean siin silmas, et juba tarbivat seadet töö käigus faasi vahetama ei pandaks...
Lihtsaid puhtaid aktiivkoormusi, nagu põrandaküte või elektrikerise faas, saab probleemideta välja lülitada, kui koormus faasis liiga suureks läheb. Ja ega saunakütmise ajaks päikesepaneelide toodangut enam eriti ei ole kah...

Boiler tarbiks üldse öösel kell 3.

[Kalvis]

Mis tarbijatega mängimine on keelatud? Ma võin oma koduautomaatikaga ise otsustada millal ma oma boileri sisse lükkan ja kas ma toodan võrku või tarbin ise.

Inverterite kohapealt ei tea midagi, tõenäoliselt on nende tarkvara tavainimesele suletud ja on väga väike tõenäosus et midagi sellist seal on. On küll olemas selline switch mis võimaldab sünkroonset/asünkroonset lülitamist aga selle hind on tavainimesele vastuvõetamatu.
Ma puutun piisavalt palju suurte tööstuslahendustega kokku ja tean kuidas seal on neid asju lahendatud. Isegi seal on suletud värk, kuid põhialgoritme peavad nad natukene avaldama.

[Külaline]

Mis tarbijatega mängimine on keelatud? Ma võin oma koduautomaatikaga ise otsustada millal ma oma boileri sisse lükkan ja kas ma toodan võrku või tarbin ise.

Inverterite kohapealt ei tea midagi, tõenäoliselt on nende tarkvara tavainimesele suletud ja on väga väike tõenäosus et midagi sellist seal on. On küll olemas selline switch mis võimaldab sünkroonset/asünkroonset lülitamist aga selle hind on tavainimesele vastuvõetamatu.
Ma puutun piisavalt palju suurte tööstuslahendustega kokku ja tean kuidas seal on neid asju lahendatud. Isegi seal on suletud värk, kuid põhialgoritme peavad nad natukene avaldama.

Palun. Tutvumiseks üks manual: https://www.google.ee/search?q=KOSTAL+M ... sAHgr5ygCQ
See on hea inverter sest tal on nii netiühendused kui boileri/pesumasina juhtimise klemmid kohe olemas ja ei pea lisa mooduleid juurde ostma.
Koodiga on kaitstud võrguparameetrite/võimsuslimiidi muutmine aga see rohkem saksamaa teema.
(PS ilma akudeta, sünkronis võrguga.)

[Külaline]

Tehniliselt on võimalik seda teha, mitmed kiiksud on. Muidu töötab inverter asünkroonsena kogu maja koormusele. Kui akupinge on maksimum lülitatakse välisvõrk taha siis läheb võrk tööle sünkroonsena ja energia liigub ka võrgust välja! Kui akupinge langeb siis jälle lahti.
Kui akupinge on kõige madalam siis lülitatakse samuti välisvõrk sisse kuna omatoodetust elektrist ei jätku enam omatarbe rahuldamiseks.
Ainult et inverter peaks olema intelligentne selliste lülitamiste ja reziimi vahetuste suhtes.

On ka lihtsam variant - Mängid boilerite sisse/välja lülitamistega, võrku tootmine on ühes faasis, tarbimine teises jne.

Akuga sellised seadmed on olemas aga meie päeva/öö elektrihinna vahe on liiga väike, et meil see ära tasuks.
Tasub vast siis kui näiteks maal pika liini otsas on näiteks 1faas ja 16A liitumispunkt. Siis kasutades õigeid seadmeid saab kasutada päevasel ajal kuni 32A voolu ja lühiajaliselt kuni 50A.
Aasiast saab küll odavamaid akuga seadmeid aga need on mõeldud rohkem lõunamaal UPSinal kasutamiseks kus on tavaline, et kui päike paistma hakkab siis lülituvad korraga kõik küla kliimaseadmed jahutama ja tekitavad võrgu ülekoormuse. Väga sagedasti tekkivad seal päikseliste ilmadega elektrikatkestused.
Enamuses euroopa lõunapoolsetes riikides on limiteeritud (võrrgu sageduse tõustes hakkavad kõik võrgus olevad inverterid oma väljundvõimsust piirama) võrku müüdava energia kogus päevas. Ja et kogutud energia raisku ei läheks kasutavad nad akusid.
ping

[Külaline]

?

Kas meil on kah börsihind ja võrgusagedus kuidagi omavahel seotud?
Ilmselt mitte, sest oleme vene võrgus...?

[Kalvis]

Ei ole.
Kogu ühendsüsteemis saab elektrit toota ühel sagedusel, sest kui keegi peaks mingil muu sagedusega tootma on koheselt ülisuured ühtlustusvoolud ja nende väärtus oleks suurem kui lühisel.

[Külaline]

Ei ole.
Kogu ühendsüsteemis saab elektrit toota ühel sagedusel, sest kui keegi peaks mingil muu sagedusega tootma on koheselt ülisuured ühtlustusvoolud ja nende väärtus oleks suurem kui lühisel.

Kas nii oli manualis kirjas?
Ãra ole nii kindel oma vãidetes.
ping