Päikesekütte ja keskkütte hübriid süsteemi kriitikat sooviks!

[ifffff]

Lisaks tahaks natukena vastu vaielda arvamusele, et enam (st. oktoobris) ei saa kasvuhooneski sooja, rääkimata päikesekütte kollektoritega vee soojendamsiest - nädalavahetusel tuli 13,89 kWh, millest piisab ligi 300 l vee soojendamiseks +8C pealt +50C peale

Kui suure pindalaga paneel selle 13,89 kwh tootis?

[Unkas]

Lisaks tahaks natukena vastu vaielda arvamusele, et enam (st. oktoobris) ei saa kasvuhooneski sooja, rääkimata päikesekütte kollektoritega vee soojendamsiest - nädalavahetusel tuli 13,89 kWh, millest piisab ligi 300 l vee soojendamiseks +8C pealt +50C peale

Kui suure pindalaga paneel selle 13,89 kwh tootis?

See pilt on sama süsteemi kohta, mis ülevaates toodud (3 plaatkollektorit ehk absorberi pindala kokku 5,445 m2), vaata 17.10.2015 näite:
http://smartac.eu/andmed_3SLP_300.pdf

[Külaline]

Oktooberis sel aastal erakordselt selged ja vaiksed ilmad, tavalise eesti halli ilmaga tuleb poole väiksem saavutus?

[Külaline]

Oktooberis sel aastal erakordselt selged ja vaiksed ilmad, tavalise eesti halli ilmaga tuleb poole väiksem saavutus?

Paistab nii olevat jah... kui vaadata Taastuvenergia OÜ lehelt PV näidisobjektide tootlusi, siis tänaseks on nad oktoobris saanud rohkem energiat kui mullu terve oktoobriga...

[Unkas]

Paistab nii olevat jah... kui vaadata Taastuvenergia OÜ lehelt PV näidisobjektide tootlusi, siis tänaseks on nad oktoobris saanud rohkem energiat kui mullu terve oktoobriga...

Sama siin, oktoobri 21 päevaga rohkem kui eelmine aasta terve oktoobriga. Ja augustis koguni +25% rohkem võrreldes eelmise aasta augustiga, samas juulis 30% vähem, kui eelmisel aastal. Ehk selline +/- 20% kõikumine kuude lõikes on üsna tavapärane.

[Külaline Sakust]

Tere,

Vahepeal olnud tegusalt palju teha aga natuke olen mõtisklenud oma süsteemi ümber ja tehtud mõningad muudatused. Postitan siia ka uue süsteemi kui olen selle digitaalseks saanud.

Aga vahepeal oma miniprojektist ka pilt.
http://veskaru.ee/wp-content/uploads/20 ... 270228.jpg
24.10.2015 õhtupoolne veetemp süsteemis 92C algtemp 5C
25.10.2015 hommikupoolne veetemp süsteemis 28C

[Unkas]

Tere,

Vahepeal olnud tegusalt palju teha aga natuke olen mõtisklenud oma süsteemi ümber ja tehtud mõningad muudatused. Postitan siia ka uue süsteemi kui olen selle digitaalseks saanud.

Aga vahepeal oma miniprojektist ka pilt.
http://veskaru.ee/wp-content/uploads/20 ... 270228.jpg
24.10.2015 õhtupoolne veetemp süsteemis 92C algtemp 5C
25.10.2015 hommikupoolne veetemp süsteemis 28C

Kolmapäeval lubab ilmaennustus Sakus terve päeva päikest ja ööseks öökulma - ära siis unusta õhtul tünni kogunenud soe vesi ära tarbida.

[Külaline Sakust]

Tere,

Vahepeal olnud tegusalt palju teha aga natuke olen mõtisklenud oma süsteemi ümber ja tehtud mõningad muudatused. Postitan siia ka uue süsteemi kui olen selle digitaalseks saanud.

Aga vahepeal oma miniprojektist ka pilt.
http://veskaru.ee/wp-content/uploads/20 ... 270228.jpg
24.10.2015 õhtupoolne veetemp süsteemis 92C algtemp 5C
25.10.2015 hommikupoolne veetemp süsteemis 28C

Kolmapäeval lubab ilmaennustus Sakus terve päeva päikest ja ööseks öökulma - ära siis unusta õhtul tünni kogunenud soe vesi ära tarbida.

Hetkel on tootlikus olnud ühe toru testimisel ilus. Ja igaksjuhuks vahetasin ka vee, külmumisvastase vahendi vastu välja ja tegin paar pisimuutust seadmel nagu tihendid!

NB! Tegin ka küttesüsteemi lihtsamaks ja lollikindlamaks. Jään ootama teiepoolseid arvamusi selle suhtes.
http://veskaru.ee/wp-content/uploads/20 ... teem31.png

Kui "Unkas" juhuslikult siia satud kas oleks võimalik ka teilt osta üks toru testimiseks? Ning kas olen unine või lihtsalt ei näinud nimelt kas pakute ainult nn direct flow vaakumtorusi või on ka nn heat pipe varjant olemas?

Ette tänades

[Unkas]

Ma ei saa jätkuvalt aru, miks soov päikesekütte süsteem ja katel omavahel otse ühendada ja mitte kasutada selleks akupaaki. Antud joonise puhul kõik, mida tarbitakse, tuleb akupaagist ja kõik, mida toodetakse, ühisest päikesekütte ja katla süsteemist. Kuidas see talvel töötama peaks? Kas katel soojendab, siis toimub soojuse ülekanne akumulatsioonipaagis, siis toimub jahutamine (!) päikesekollektorites ja siis kõik otsast peale?

Pakume direct flow vaakumkollektoreid, aga nagu nimigi ütleb, toimub nendes soojuskandja vedeliku läbivool. Ehk testimiseks peaks kasutama süsteemi, mis on varustatud pumbagrupiga.


Lisaks peab vaakumtoru paigaldama selliselt, et ühendus kollektoriga jääb alla poole (vt. eelmist pilti), heat-pipe puhul on see üleval.

[tubasoojaks]

Muuseas vaakumtoru on hiinas leiutatud ja kui osta neid serdiga kollektoreid nn. Solar keymark on ka tehnilistes andmetes välja toodud, siis süsteem toimib küll
Tasub hankida kollektoreid, mille 30-toru võimsus 1000 W/m2 kiirguse puhul (delta t=0 C) on vähemalt 2000 W
Jaa, Narva kollektorid on head, kuid nad on kordades kallimad, tippmudelid on vaakumtorust vedeliku läbivooluga, kus on olemas lekkimise oht ja sellepärst on ka Narva kollektorit kritiseeritud
Aga palju lihtsama konstruktsiooniga hiina heatpipel on lihtne vaakumtoru vahetada ja toru pole kallis
Olen arvutanud, et hiina heatpipe kollektoril on parim hinna ja võimsuse suhe
Pealegi on heatpipe torukollektorit katusele lihtne paigaldada, osad on kerged
Hiina kollektorite praktika on mul 5 aastat, 75-toru keskmine aastatootlus on vähemalt 6100-6300 kWh energiat soojavee ja kütmise jaoks, siiani pole ühtegi toru valgeks läinud, ainult eelmisel aastal Laeva kandis lõhkus rahe paar toru
See jutt, et saksamaa on lõunapool (rohkem kiirgust) ei kehti põhja- ja kesksaksa kohta, seal on suht samasuguse m2 aastatootlus nagu eestiski, sest atlandi ookeani ilm mõjutab tugevalt sealset päikesekiirgust, ainuke plus on sealne soojem talv
Alles Müncheni piirkonnast alates tõuseb päikesekollektori tootlus oluliselt
Eestis on head kollektorid müügil Onninen firmas, olen neid katsetanud, muid kollektoreid ei ole testinud
Ise olen siiani hankinud need saksast

[Unkas]

Jaa, Narva kollektorid on head, kuid nad on kordades kallimad, tippmudelid on vaakumtorust vedeliku läbivooluga, kus on olemas lekkimise oht ja sellepärst on ka Narva kollektorit kritiseeritud

Kellel need Narva kollektorid siis lekkima on hakanud, et neid kritiseeritakse?

Olen arvutanud, et hiina heatpipe kollektoril on parim hinna ja võimsuse suhe

Kas parima hinna ja võimsuse suhte saab niimoodi, et kollektor on suhteliselt odav ja tootlikus on nagu on? Siin üks soomlaste Youtube näide hiina heat-pipe ja Narva kollektori võrdluse kohta, "hiinaks" saavutas testi lõpuks +70C ja "sakslane" +145 C.
https://www.youtube.com/watch?v=hzf8VoxdfrM

Muidugi ei taha ma öelda, et hiina heat-pipe ei tee oma tööd, aga alati ei peagi katusel panema 75 toru, et 6100-6300 kWh / aastas kätte saada.

[Külaline]

Kas need ilusad numbrid on ka talvel või tegu soojavee saamisega ainult suvel.Ja miks mitte päikese vee asemel päikese elekter.Milline hübriid süsteem ikkagi parem on.Kui niivõtta siis üleliikse elektri saab lepingutega Eesti energiale müüa aga üleliigse veesoojuse? Iru omad küll ei taha.Või veepoolega hakkabki kassi hiire mäng kas panna 2 paneeli või 3 paneeli ja kas kindlasti katusele (paigaldus ju keerulisem) maas saad päikesejärgi keerama panna ja üleliigse päikesepuhul lihtsam kinni katta.See,et päike efektne on selles ei kahtle keegi aga milline kooslus ennast talvel õigustab meie kliimas.Elektri poolepealt 40kw paneelid talvel sombuse ilmaga 800w siis kas see mängimine ikka õigustab.

[Rostfrei]

Jaa, Narva kollektorid on head, kuid nad on kordades kallimad, tippmudelid on vaakumtorust vedeliku läbivooluga, kus on olemas lekkimise oht ja sellepärst on ka Narva kollektorit kritiseeritud

Kellel need Narva kollektorid siis lekkima on hakanud, et neid kritiseeritakse?

Olen arvutanud, et hiina heatpipe kollektoril on parim hinna ja võimsuse suhe

Kas parima hinna ja võimsuse suhte saab niimoodi, et kollektor on suhteliselt odav ja tootlikus on nagu on? Siin üks soomlaste Youtube näide hiina heat-pipe ja Narva kollektori võrdluse kohta, "hiinaks" saavutas testi lõpuks +70C ja "sakslane" +145 C.
https://www.youtube.com/watch?v=hzf8VoxdfrM

Muidugi ei taha ma öelda, et hiina heat-pipe ei tee oma tööd, aga alati ei peagi katusel panema 75 toru, et 6100-6300 kWh / aastas kätte saada.

Mis see investeeringuna maksab, et aastast 6100-6300 kW sooja kätte saada?

[Unkas]

Mis see investeeringuna maksab, et aastast 6100-6300 kW sooja kätte saada?

Ma pakun välja, et jaga see soovitud kWh number kahega, siis on täiskomplekt koos akupaagiga olemas. Ma muidugi eeldan, et teatav osa sellest soojusest läheks hoone kütteks, sest vaevalt et 135 m3 sooja vette kellegil majapidamises tarvis läheb.

[tubasoojaks]

Resol soojusmõõtja näitab nii ja mina pole midagi juurde luuletatud.
Energiarvestusüsteemis on 1 imp/lkohta kuumaveemõõtja, mis näitab sama vedeliku kulu kui pumbarühma rotameeter
Aga investeering.. see oli 5 a tagasi, saksast ostsin ca 3,5 k€ eest seadmed plus oma poegadega paigaldus + Al profiili ja katusele hooldusredelid. Seal on korralik kontroller Resol Deltasol M ja datalogger DL2, kust saab kätte kõik andmed, kaasa arvatud maja küttesüsteem ja välisõhutemp.
Selgitan, ka *pessimistidele*, 75-toruga kollektor on väike korralikult kütmiseks, kuid korralikult sooja vee tootmiseks piisav, suvel suurema akupaagi olemasolul probleeme ei ole
Selle apertuurpind on ca 7,5 m2 ja aastatootlus nettona ca 825 kWh/m2, mis on väga hea näitaja
Aastas langeb Eestis maapinnale 1 m2 kohta ca 1050-1100 kWh
Ei maksa soomlastest vaimustuda, nad on suht saamatud ja päikeseküte on üldse soomes suht võõras teema, seal on Fortumi, keskütte, tuumaenergia jt. energiatarnijate kõva vastseis alternatiivenergiale
Olen soomes töötanud ja näen, kuidas praegu soomes kõik jookseb allamäge, peale seda kui ameeriklased Nokia ärastasid ning venemaaga bisness kinni pandi
Päikeseküttes olen ennast koolitanud ainult saksast ja sveitsist saadud infoga,
näiteks http://www.haustechnikdialog.de ja palju muid allikaid
Kollektori parameetreid tõendab Solar Keymark dokument, mida ma alati enne kollektori hankimist korralikult läbi vaatan, seal on palju näitajaid, mida peab jälgima peale tootlikkuse nagu a1 ja a2, n0 jne
Ning vahel mul on väga raske mõningatest siinsetest kommenteerijatest aru saada, kuidas saab nii rumalalt ja midagi teadmatta teisi õpetada, Schade:(
Pange, härrased rostfreid ja muud kahtlejad! kollektorid katusele ja soojendage vett ja sauna põrandat, ostke õlut )) vast siis tulevad ka paremad mõtted ja kommentaarid:)

[Unkas]

Selle apertuurpind on ca 7,5 m2 ja aastatootlus nettona ca 825 kWh/m2, mis on väga hea näitaja
Aastas langeb Eestis maapinnale 1 m2 kohta ca 1050-1100 kWh

Pange, härrased rostfreid ja muud kahtlejad! kollektorid katusele ja soojendage vett ja sauna põrandat, ostke õlut )) vast siis tulevad ka paremad mõtted ja kommentaarid:)

825 kWh/m2 on tõepoolest väga hea näitaja

Loomulikult avaldab tootlikkuse näitudele mõju ka see, kas päikese poolt toodetavat energiat kasutatakse ära madalamal temperatuuril või aetakse taga kõrgeid temperatuure.

Kahtlejatel võib ka omamoodi olla õigus, et kogu südasuvist päikeseenergiat ei saa 100% ära kasutada, kuid päeva lõpuks on eesmärk ikkagi kokkuhoius, mis võib väljenduda Elektrilevi poolt mõõdetud, tarbitud elektrienergia kogustes.
Siin üks näide majast, kus kogu tarbimine on langenud 10000 kWh / aastas, mis rahaliselt teeb ca 1200 €.



Kui varasemalt läks küttele 20000 kWh/aastas (üldelekter 4000 kWh/aastas), siis nüüd läheb 10000 kWh/aastas. Hewalex päikesekollektoritel on seejuures päris oluline osa.

Päris kõva "kukkumine", energiamärgise klassist "D" klassi "A"

[Külaline]

Kas need ilusad numbrid on ka talvel või tegu soojavee saamisega ainult suvel.Ja miks mitte päikese vee asemel päikese elekter.Milline hübriid süsteem ikkagi parem on.Kui niivõtta siis üleliikse elektri saab lepingutega Eesti energiale müüa aga üleliigse veesoojuse? Iru omad küll ei taha.Või veepoolega hakkabki kassi hiire mäng kas panna 2 paneeli või 3 paneeli ja kas kindlasti katusele (paigaldus ju keerulisem) maas saad päikesejärgi keerama panna ja üleliigse päikesepuhul lihtsam kinni katta.See,et päike efektne on selles ei kahtle keegi aga milline kooslus ennast talvel õigustab meie kliimas.Elektri poolepealt 40kw paneelid talvel sombuse ilmaga 800w siis kas see mängimine ikka õigustab.

Mine näiteks Taastuvenergia OÜ kodulehele ja vaata sealt nende tehtud tööde alt erinevate objektide tootlusi.
Näiteks see:
http://www.suntrol-portal.com/en/page/p ... ontent_nav
~Tootlust saab vaadata igasugu lõigetes, kliki graafiku postidel...

Nov - veebruar pole sealt taevast suurt midagi tulemas, ehkki veebruari 200 kWh-ga saaks juba soojuspumpa veidi ringi ajada . Kallist (päevast !) päikeseelektrit otse boileris ära kütta oleks ilmselt viimane lollus - pane siis juba ühe või kahe PV paneeli asemel soojaveepaneelid - need annavad ruutmeetri kohta kuuldavasti 2x rohkem energiat kui PV paneelid.
Sama kõver kentib ilmselt ka soojaveekollektorite kohta - aga siin on väidetud, et märtsist septembrini saab ilusti omatoodetud energiaga hakkama. Mida rohkem paneele paned, seda pikemaks selle omatoodangul elamise aja venitad. Üleliigse elektri müüd võrku ja üleliigse sooja lased maa alla... Selleks peab sul maasoojuspump olema muidugi...

Kui maakontuur liiga lühike ja juurde ei saa/taha panna, siis võiks ju paari paneeliga katsetada...
Kasvõi esimese asjana paar PV paneeli ühefaasilisena soojuspumba faasi peale.. ja see muu päevane online kola sama faasi peale ühendada... hoiad kokku kõige kallimat elektrit ...selleks peab sul muidugi tunniarvestus toimima...

[trebla]

Lisaks tahaks natukena vastu vaielda arvamusele, et enam (st. oktoobris) ei saa kasvuhooneski sooja, rääkimata päikesekütte kollektoritega vee soojendamsiest - nädalavahetusel tuli 13,89 kWh, millest piisab ....
See pilt on sama süsteemi kohta, mis ülevaates toodud (3 plaatkollektorit ehk absorberi pindala kokku 5,445 m2), vaata 17.10.2015 näite:

5,445 ruutmeetrit vastaks umbes 1000 Wp päikesepaneelidele ja need annaks aastas paremal juhul 1000 kWh elektrienergiat.

Ehk siis soojaveepaneelist saab energiat 3,6 korda rohkem.

Kui kõrgeks selle energia omahinna saab arvutada?

Selle ärakasutamine on omaette teema.

[Külaline]

Mul hakkas idanema siin miski mõte, et kas soojaveekollektorite olemasolul ei võiks maakontuuri täiendada miski suure paagi või basseiniga, kust siis maast tagasivoolav soojuskandja viimasena läbi käiks. Ja seda basseini soojendaks siis päikesekollektorite ületoodanguga... st sinna hakataks sooja pumpama siis kui kõik boilerid ja muud akupaagid on juba üles köetud ning katuselt ikka veel sooja peale voolab.....

See võimaldaks märtsi ja oktoobri mõningate soojade ilmade ületoodangut veidi salvestada...

Samas peaks olema võimalik seda basseini vältida, kui temperatuur selles langeb madalamale basseini siseneva maakontuuri soojuskandja temperatuurist... ?

[kool]

Teie juttudest võib välja lugeda järgmist.Paneelid katusele need soojendavad mingit puhver paaki ,see teeb omakorda sooja vett selle ülejääk soojendaks omakorda näiteks üle plaatvaheti maasse minevat,teine plaatvaheti soojendaks veel kergelt agregaati sisenevat, kui see omakorda ära automatiseerida siis minupoolt palju päikest eestisse.Võiks ju proovida isegi välja ehitada.Kui tervet rehnungit ei jõua teen pool.

[Rostfrei]

Kurja, ei näe mina sellel asjal tasuvust.
Kui soetamismaksumus on ~3k EUR, mille eest saan iga aasta arvutuslikult 6 100 kW soojusenergiat
Et saada 6 100 kW soojusenergiat, pean hetkel põletama aastas 203 EUR eest pelleteid. Aga kindlasti ma ei kasuta kõike 6 100 kW päikese energiat aastas, nii et võimalik tasuvus aeg venib märkimisväärselt pikemaks.

[Külaline]

Päikeseenergia sooja tarbevee jaoks oleks mu jaoks küll täiesti mõttetu teema. Elektriboiler võtab elektrit u. 10 eur kuus.

[rokikas]

Kurja, ei näe mina sellel asjal tasuvust.
Kui soetamismaksumus on ~3k EUR, mille eest saan iga aasta arvutuslikult 6 100 kW soojusenergiat
Et saada 6 100 kW soojusenergiat, pean hetkel põletama aastas 203 EUR eest pelleteid.

Rehkendasin et kui pista see komplekt kortermaja katusele saamaks kõik tuleva tarbitud siis ikka ületab tasuvusaeg 10 aastat. Kaugküttest saadav soojus lihtsalt maksab Sauel vaid ~0,07 €/kWh http://www.adven.ee/ee/kaugkute/hinnad/ nii et ....

Huvitav palju maksaks lahendus mille maksimaalseks päevaseks toodanguks oleks ~90-100 kWh.?
Tegemist kortermajaga millel 500 m2. vaba lamekatuse pinda ja elanikud kulutavad keskmiselt 50 - 55 m3. sooja vett kuus. Hetke soojusenergia hind ~0,07 €/kWh.

[Külaline]

Kurja, ei näe mina sellel asjal tasuvust.
Kui soetamismaksumus on ~3k EUR, mille eest saan iga aasta arvutuslikult 6 100 kW soojusenergiat
Et saada 6 100 kW soojusenergiat, pean hetkel põletama aastas 203 EUR eest pelleteid. Aga kindlasti ma ei kasuta kõike 6 100 kW päikese energiat aastas, nii et võimalik tasuvus aeg venib märkimisväärselt pikemaks.

Pane sinna juurde veel süsteemi töös hoidmise elektrikulu, pealegi ei garanteeri keegi, et 10 aasta jooksul ei pea sealt midagi välja vahetama.
Nii lisandub veel aastaid ja lõpuks kuulub kogu süsteem väljavahetamisele

Aga selleni on siin foorumis korduvalt jõutud, et vähemalt vett soojendavad paneelid majanduslikult ennast ära ei tasu, lihtsalt kogu suvel toodetut soojust ei suudeta ära tarbida.
Ja sama mõttetu on soojust suvel talveks maa-alla ajad.

Müügimeestel pole mõtet erutuda ja järjekordselt headust tõestama hakata, otsige vanemaid teemasid, kus korduvalt koos täpsemate numbritega jõutud sinnamaani, et puht hobi ja iluasjana igati tore vidin.

[rokikas]

Aga selleni on siin foorumis korduvalt jõutud, et vähemalt vett soojendavad paneelid majanduslikult ennast ära ei tasu, lihtsalt kogu suvel toodetut soojust ei suudeta ära tarbida.

Ega keegi ei keela paigaldada seda paketti kortermajale mis suudab kõik ära kasutada ja jääb tugevalt puudugi veel aga lihtsalt meie kodused soojusenergia hinnad on sellised et ei ole kallistest paneelidest kiiret majanduslikku kasu loota.