seina lõige ja aurutõke

[tõke]

Tere
Palun nõu. Viilkatusega maja, mille elutuba on avatud ülemise katuse kolmnurgaga. Maja seinad fibo. Ülemine kolmnurk ehitatud puitkarkassil- väljast sisse- 250mm peno, osb12mm, 2x puitkarkass villaga, aurutõke, 2x kips. Väljast fassaad tehtud. Seest veel puit karkass lahti. Hakkan mõtlema, et kas see aurutõke on selles joonises hea mõte? Ehk oleks targem villale ehituspaber ja kips selga?

[keemik]

Palju sul seda villa on seal enne OSB-d?

[tõke]

Palju sul seda villa on seal enne OSB-d?

Villa pandud ei ole veel midagi. Ruumi kipsini 150mm. Viilkatusel muidu kogu soojustuse paksus kokku 350mm.

[Kalvis]

Viga oli OSB+vahtplast sedasi poolikult. Ei mõelda enne ehitamist.
Hea lahendus oleks OSB sissepoole mitte midagi panna.
Võibolla käib kah vaid vahtplast sissepoole karkassi vahele, siis kips.

[val]

.. Ülemine kolmnurk ehitatud puitkarkassil- väljast sisse- 250mm peno, osb12mm, 2x puitkarkass villaga, aurutõke, 2x kips. Väljast fassaad tehtud. Seest veel puit karkass lahti. Hakkan mõtlema, et kas see aurutõke on selles joonises hea mõte? Ehk oleks targem villale ehituspaber ja kips selga?

Mulle jääb arusaamatuks miks pannakse peno puitkarkassi vahele, kui saab panna villa ? Osb peab seal arvatavasti karkassi jäigastama, aga meie kliimas on see halb lahendus, kuna muudab sisemist aurutõkke vältimatuks. Auru/õhutõkekes ei ole midagi halba, aga kui konstruktsioon hakkab ilma selleta või selle väiksemagi kahjustamise korral niiskuma, siis .....
Ma asenaks peno villaga ja jäigastamiseks arvatavasti piisab välisest roovist ja sisemisest x2 kipsist. Viimast konsulteeri projekteerijaga.

[Kalvis]

Vahtplast oli tal juba pandud. Kuid OSB oleks saanud seespoolt jäigastada, aru ei saa millise ajunõtruse tagajärjel see loll otsus tehti.

[tõke]

Puit karkassi vahel ei ole epsi! Eps on osb peal ja kleebitud vahuga! Osb ongi toestatud seest poolt.

[-virks-]

Puit karkassi vahel ei ole epsi! Eps on osb peal ja kleebitud vahuga! Osb ongi toestatud seest poolt.

Esimeses postis oli kirjas, et OSB on väljaspool karkassi.

Asi on selles, et OSB on suhteliselt aurutihe ja võiks asuda võimalikult seespool. Kui OSBst toa poole jääb vill, siis jääb võimalik niiskus villa sisse lõksu ja ei kuiva välja.

[tõke]

Mul on võimalus mitte panna sinna villa. Jääb karkass ja kips peale. Aga kipsi "trummi kõminaga" mida teha? Ja siis ikka see veel auru tihedam aurutõke?

[Kalvis]

Kirjuta oma olemasolev valmisehitatud lahendus välja (mitte ära paku mida plaanid).
Mitte ei saa aru mida pakud. Virks ütles välja mis probleemiks, loe see korralikult läbi.

[val]

Algsele küsimusele on vastus, et aurutõke on selles joonises mitte "hea mõte" vaid kohustuslik.

[keemik]

Ka pedantselt paigaldatud aurutõkkega tekib kastepunkt OSB-le. U-wert teeb siiski -15 juures veel selle seina roheliseks (kuivab välja eeldatavalt), aga suurematel miinustel on kollases. Ehk siis mina sellist seina endale ei teeks. Pane sissepoole OSB-d 50 mm villa, OSB jää aurutõkkeks, ülejäänud karkassivahe jäta tühjaks. Kahekordse kipsi asemel pane ühekordne kipsplaat ja selle alla mingi vineer, puitkiudplaat vms, et oleks muretum kardinapuid jms riputada. Vill pane tihedam kivivill, siis on sein helikindlam ka.

See on minu nägemus lollikindlast lahendusest. Aruta projekteeriaga.

[val]

Minuteada on seina karkassi vahele mõeldud klaasvilla ja kivivilla helisummutuse võime praktiliselt sama.

[Külaline]

Tere. Ere näide Eesti inseneeriast, mis on samuti üle läinud Facebooki/Twitteri/Instagrammi ajastule. Enam ei viitsita lugeda ei käsiraamatuid, ei õpikuid ega norme. Tegemata selgeks metoodika saadakse programmidest väärinfo sisestamisel mingeid numbreid ning nende väärnumbrite alusel ajatakse tarka juttu.
Juhin tähelepanu, et U-wert baseerub DIN 4108 kehtestatud metoodikale. Võiks selle enne ikka läbi lugeda!
Konkreetsemalt. Metoodika järgi tuleb valida KÜTTEPERIOODI KESKMINE TEMPERATUUR. Viimati võis -15 keskmine olla 20000 aastat tagasi.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[val]

Inseneride kohta ei taha uskuda, aga tellijate ja iseehitajate ja seas on meil auru/õhutõkke teemal laialt levinud müüdid ja väärarusaamad. Põhjus on info puudus, aga tavainimese sihtimine DIN 4108 või EVS-EN 15026:2007 siin ei aita. Vaatame küsivalt erialaorganisatsioonide või valitsemise asutuste otsa.
Otsing "aurutõke" annab peamiselt foorumite ja müügiga seotud vasteid. Midagi asjalikku välja kaevata on paras tegu. "Vapour barrier" esimeste vastete sees on wiki ja energy.gov (USA valitsusasutus). See lihtne võrdlus iseloomustab olukorda suurepäraselt.

[Külaline]

Tere. Praktilisi näiteid "tegelikust inseneeriast" võiks tuua massiliselt. Üks hiljutisi: Kui mõõtühiku skaala on 0..100, siis kohtu jaoks said 8.kategooria insener-ekspert ja koos temaga 2 inseneri, kes TTÜ templi alla lõid, mõõteväärtuseks 101,3! See näitab (nagu ka eelnev näide) et lihtsalt ei tunta asja sisu. Info puuduse taha küll pugeda ei saa - infot on tohutult , ainuke tarkus on see õige üles leida. Aga leidmiseks on vaja ka teadmisi (ning ka keeleoskusi), ja mitte Facebooki teadmisi. Teadmiste aluseks on käsiraamatud ja õpikud. Otsing "aurutõke" ongi üks peamisi info hankimise viise Facebooki ajastul ning kui meie inseneeria laskubki sellisele tasemele, siis tunnen kaasa tulevastele põlvkondadele, kes loodavad inseneridelt mingit taset.
Mõttega "Vaatame küsivalt erialaorganisatsioonide või valitsemise asutuste otsa. " olen täiesti päri, aga tunnelist pole veel mingit valgust näha.
"tavainimese sihtimine DIN 4108 " - nõus, ei pea, aga sihitud ei olnud see ka tavainimesele.
Aga tavainimese puhul "Hakkan mõtlema, et kas see aurutõke on selles joonises hea mõte?" taandub sellele, et tellija ei usalda joonise teinud inseneri. Kui juba tavainimesed hakkavad kahtlema inseneride tehtud joonistes, siis on Maarjamaal midagi ikka väga viltu.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[keemik]

Kui nii, siis nii. Minu arvates on konstruktsioon veatundlik ehk mitte robustne. Meie mitmekesistes ilmastikuoludes ja kehva kvaliteedi tingumustes, on robustsus väga oluline. Aga ma pole ka ehitusinsener.