Katel paugub, õhk sees. Viadrus u-22

[Reigo123]

Tere
Kütmisel tekkis katlas selline anomaalia, et katel läheks nagu keema ja hakkas paukuma kuigi vesi süsteemis veel keemisele ligilähedanegi ei ole. Akupaaki ei ole, 2-hesüsteemne veneaegne boiler, vabavooluga süsteem, katel keldrikorrusel ja radikad esimesel korrusel, vannitoas lae all paisupaak.
Kui muidu sai ikka täie auruga kütta, kivisöe, halupuu, klotsidega, ilma probleemideta, siis nüüd äkki ei saa. Panen katla kütte ja kui küte on just parajalt põlemisjärgus, hakkab katel paukuma üsna rämedalt. Temp võib olla isegi alla 60-ne. Kui puid lisada ja lasta korralikult põlema tekib sama jama. Et katel ei taha nagu ägedat tuld. Probleemi ei teki kui tasakesi ääri-veeri kütta.
Hiljuti sai keldrikorrusel soojatorusid villaga isoleerida, ennem olid seal ümber kartulikotid ja vanad joped ja kile, aga vaevalt sellest midagi mõjutatud on.
Et millest see nüüd järsku tingitud on, et õhk ei pääse katlast nagu välja ja kui tuleb siis selliste raginate ja paukudega, et katel väriseb ja liigub? Ja kuidas saan seda lahendada? Tõstan katla taguosa ülespoole?

Terv
Reigo

[dumbuser]

Kuni see katel veel terve on siis lõpeta see lollitamine ära. Uuri mis paisupaagis toimub. Vbl ongi vett väheks jäänud.

[Reigo123]

Seis sama kui süsteem täis lastud. Ei tahaks kohe üldse pullida...pole katelt pole sooja..

[Reigo123]

Paisupaak siis selline, et kui vett täis, hakkab ülejäänu äravoolu jooksma.

[dumbuser]

Kipub ikkagi mingi ummistuse teema olema. Eks pead nüüd uurima kui lihtne või keeruline seda süsteemi puhastada on. Vbl on seal isegi mõni filter kuskil, kuigi vabavoolse puhul ma tugevalt kahtlen selles.

[Reigo123]

Filtreid vahel ei ole. Nii nagu 30a tagasi see süsteem ehitati,nii ta ka on. Ainult katel on ca 5a tagasi vahetatud, vahel radikaid puhastatud, kraane vahetatud.
See on siis võimalik, et katlas endas tekib ummistus katlakivi vms näol?

[ggg]

Äkki isoleerimise käigus läks kogemata kusagil mõni kraan poolenisti kinni? E usu õhk paukumist põhjustab, vaid see on aur. Termomeeteri ei pruugi liiga kõrget temperatuuri näidata, oleneb täpsest asukohast kuhu see pandud on.

[Külaline]

Seis sama kui süsteem täis lastud. Ei tahaks kohe üldse pullida...pole katelt pole sooja..

.... kütja märkas et olukord väljus kontrolli alt ja pani jooksu. Jooksu ajal lendas katel talle järgi. Kohale tuli ohvitser ja käskis otsida kuhu dünamiit oli peidetud. Kõik see juhtus nõuka ajal Tondil.
Kuidas Sinu, rumala, arust see õhk sinna katla sisse saab, kas ufod toovad või?
Süsteemis puudub ringlus.

[Reigo123]

Isoleerimise ajal kraane ei puuutunud ja see raudselt välistatud, sest ei ole selliseid kraane mis seda mõjutaksid.
Katlas nagu endas puudub ringlus mingis sektsioonis või umbes nii, sest muidu ju katlas vesi keeks ja radikad külmad. Või eksin? Katlast väljuv kuumaveetoru samuti käegakatsutav kui katel ise paukus. Olen temp anduri ka eelnevalt 90ni lasknud, et toimib küll ja saan selgelt aru temp erinevustest. Ostsin igaks juhuks uue anduri ja panin peale. Üritasin kompressori abil katlast midagi liikuma saada, et vesi katlasse, kompressor järgi, vesi välja ja nii mitu korda. Mingid erilist suppi tulema ei hakanud, tumepruun vesi nagu ikka. Teen tasakesi proovi. Kui sama jama ikka, siis tuleb kutsuda läbipesijad.

[Külaline]

Võta limonaadi pudel ja tee lahti.Arvatavalt liiguvad mullid pudeli suu suunas.
Sinu katlasse annab surve küttesüsteemi vee sammas. Seega on Sul katlas mingi rõrk. Nüüd need väidetvad õhumullid tahavad vabadusse pääseda ehk suunduvad ülesse paisupaagi suunas. Suunduvad aga vaid juhul kui sealt on vaba väljapääs. Juhul kui paisupaagi sisend või ka ülejooks on umbes ei saa mullid lahkuda.
Katla veesärgi väljund on ülevalt seega peaks Sul olema kogu pealejooksu kollektor neid ootusärevuses mulle täis---mis on jama jutt.
Kuna see on jama siis pigem oled remondi käigus mõnda toru liigutanud ja torus on sodi või õhukork.
Seega paugud on ikkagi hüdralilised löögid mis tekkivad auru ja vee kokkupõrkel.
Katlas on tagajärg, põhjus on mujal.

[Reigo123]

Ok, võtan arvesse. Võtsin ära isolatsiooni mis sai viimasena paigaldatud. Paigaldamise aeg langeb kokku anomaaliaga, küll mitte täpselt päevapealt, aga asi hakkas natuke hiljem. Paisupaagis on mullide liikumist kuulda. Süsteemis on kuulda mulks-mulks-mulks-mulks.....ja pigem tuleb seda valjemini katla juurest kui mööda torusid kuulamas käia.
Avastasin veel ühe asja süsteemist vett lastes. Peakraan laseb läbi ehk vett süsteemi juurde pidevalt ja märkamatult. Pidin kaani ikka väga kõvasti kinni keerama et sealt enam midagi ei tuleks. Peakraan kohe katla juures. Vett on see läbi lasknud märkamatult nii, et isegi veemõõtja ei liigu kui kõige kiiremini keerlevat ratast just mingite minutite intervalliga ei jälgi. Seega värske vesi pidevalt katlas.

[Muki]

See paukumine on kavitatsioon ehk kohtkeemine ja see mõjub katlasüsteemidele hävitavalt. Kui sama süsteem varemalt toimis, siis kahtlustaksin ummistust, mis ei lase enam veel korralikult tsirkuleerida. Arvestades, et tegu on avatud süsteemiga, ehk vett on vaja kogu aeg juurde lasta, pole katlakivist tekkinud ummistus sugugi välistatud. Arvestades räägitut, on tõenäoliselt katel oluliselt uuem kui ülejäänud süsteem, st. et tõenäoliselt on katlakiviga ummistunud just torud, mitte katel ise. Parim võimalus teada saamiseks oleks katlast väluvast torust + veel mõnest peenemast torust jupike välja lõigata ja vaadata, mis seisus need on. Omast kogemusest võin öelda, et see võib olla halvas mõttes üsna suur üllatus.

[reigo123]

Kas sellise olukorra puhul süsteemi läbipesu aitab nagu ettevõtted pakuvad, a'la keemiaga, sidrunhappega?

[Muki]

Seda on raske öelda, sest keegi ei tea ju, kas tegu on lihtsalt ummistusega kuskil, või on kogu süsteemis torude siseristlõiked katlakivist nii palju vähenenud, et iseeneslik tsirkulatsioon enam ei tööta. Emmast kummast tuleks alustada, ma vist prooviks esmalt läbipesu. Mis puutub tilkuvasse kraani, siis oli see omal ajal tavaline praktika, et kraan jäetigi tilkuma, et ei peaks valvama, kas süsteemis vett on või ei ole. Arvestades, kui palju vett on aastate jooksul küttesüsteemis "läbi keedetud", on arvestatav hulk katlakivi üsna kindel.

[kool]

Üks selline küsimus ega sa kuskil radikaid ei ole vahetanud? Tihti on seda tehtud pandud termopead (valed) ette ja ongi keldris põrgumasin valmis.

[Reigo123]

Peakraan sai vahetatud. Peakraani vahetades tagasijooksus midagi hullu ei märganud. Katel on tõesti uuem, ca 5a nüüd. Muu süsteem ca 30a. Eelmine omanik on vahepeal radikaid maha võtnud ja pesnud.
Radikad kõik samad vanad malmid, mingit termopead kusagil ei ole.
Katlal 5 ribi. Eest lugedes nr2 ribi on ükskord vahetatud kuna uhati keema ja lasti külma vett peale. Seda ka siis eelmiste omanike ajal. Tegin natuke mõõtmisi Enam katel niimoodi lihtsalt paukuma ei hakka, ka üsna ägeda tulega. Küll aga kõriseb seest, mitte torudes vaid ikka katlas, keskel.
Keskmise ribi temperatuur 100 kraadi pluss veel ülegi ja seda just vasakult poolt. Teisi saab käega katsuda. Katla termomeetri temp 50 kraadi.Vahetatud ribi kõige jahedam. Kui seda koputada, siis oleks nagu seest tühi. Kui ma eespoolt esimese ribi korgi maha keerasin, siis ei paistnud üldiselt midagi jubedat, ka väikese sondiga vaadates, nii palju kui ulatus. Kas see on normaalne või mitte?
Tahaks katelt ennast läbi pesta, aga kuidas seda teha? Lasen vee välja, keeran esimese ribi korgi maha, äädikat täis, natuke kütan? Või on mingeid paremaid vahendei?

[kool]

Pean tunnistama,et siin olukorras võib olla mitu erinevat apsu.Katla tavapärane veevahetus on häiritud võib olla tagasivool on umbes,võib olla pealevool kuidagi piiratud vahetati ju katelt Järsku ka toru läbimõõte piirati,aga need on oletused mis on ette tulnud minu praktikas.Kuskil oli ka juttu,et värsket külma vett tuli peale mis võib samuti ringlust piirata.

[Reigo123]

Vahepeal sai mõõdetud ribide (5tk) temperatuure.
Kütmise alguses kui natuke tuld all olnud: 1,2,4,5 25 kraadi, 3 90 kraadi;
Edasi küttes: 1,2,4,5 ca 35 kraadi, 3 160-192 kraadi, olenevalt siis tule aktiivsusest.

See 3nda ribi kõrge temp on just vasaku külje alumisel kolmandikul, paremal küljel sama kõrgel 40 kraadi ja ribi ülemises osas 94kraadi. Alati oli just see üks koht kõige kuumem.

Kas õhutusklappi annaks panna katlale sinna auku, kust tuleb termomeeter nii, et ka termomeeter kuidagi alles jääks? Kas selle pesa keere (Viadrus U22 siis) on sama mis tavaliste liitmike keere?

[Külaline]

Seda ei oska nüüd küll arvata, milline keere on tavalistel liitmikel.

[reigo123]

Pean silmas näiteks tavalise 1/2 kraani või õhutusventiili lisamist katla viimasele ribile.

[Külaline]

See peaks siililegi selge olema, et kui ühe ribi temp on 150-200C siis see ribi ei saa vesijahutust ja seega on veest tühi (puudub veeringlus ja seal sees on aurukork).
Ega muud varianti polegi kui mingil moel taastada 3ndas ribis vee ringlus.
Ribi välja ja kaamera sisse.

[Henry2]

Mul on katel Viadrus U22, alguses oli 5-ribiline,pärast paigaldasin 3 ribi juurde.Üks kord ka hakkas katel paukuma, kui tsirkulatsioonipump jai seisma. See ei ole hea et värske vesi pidevalt katlas,eriti kui vesi on kare(nt.Nõmmel).Paistab et kolmas ribi katlakivit täis. Odavam variant proovida läbipesta see kolmas ribi. Kui ei õnnestu, siis jääb ainult kallim,aga kindlam variant,vahetada see ribi ära.Ribi maksab umbes 100 EU. Kui ma puhastasin boileri küttetenn,siis äädikas eriti ei aidanud, üks tuttav meremees andis mulle mingi valge pulber, millega nad puhastasid laevakatla,sellega sain tublisti hakkama..

[Reigo123]

Hankisin sidrunhapet 25kg koti ja plaan see veega mingiks morsiks teha ja siis katlasse kallata.
On kellelgi mingeid kogemusi, soovitusi, teadmisi selles osas?

[Reigo123]

Mul on katel Viadrus U22, alguses oli 5-ribiline,pärast paigaldasin 3 ribi juurde.

Kas paigaldasid ribid ise? On see keeruline? Kas kahe ribi vahelisele ühendusele pannakse mingit möginat ka?
Plaan vist 1 ribi juurde panna, sest võimsust jääb napilt parajaks. Peale vaadates ei tundu eriti keeruline töö.

[dumbuser]

U26 kohta on isegi video olemas. U22 kohta pole otsinud.