Keldri põranda isoleerimine vanas majas

[Bubo]

Plaanis on renoveerida 1939. a ehitatud kortermajas üks keldriruum eluruumiks.

Olemasolev põrand on betoonist, kas ehitusaegne või nõukaajal valatud. Piikasin ühest ruuminurgast selle lahti, et näha mis seal all toimub. Ca 10 cm paksuse betoonkooriku all tuli vastu märg savikiht, mille peale kaootiliselt laotud paekivid. Eriti ei kujutagi ette kuidas omalajal selline betoonpõrand valati.

Iseenesest põrandas suuri läbivaid mõrasid pole, häda on selles et ta on ebatasane nagu kuumaastik ja tasaseks saamiseks tuleks väga paks kiht peale valada. Ruumi kõrgus on isegi ainult 220 cm, mis tähendab et väga ei saa põrandaga kõrgemale enam tulla.

Põhimõtteliselt, kas teadjamad (äkki mõni inseneriharidusega isegi) oskaks seletada kas ehitusfüüsikaliselt selline lahendus toimiks kui olemasoleva betoonpõranda peale kannaks hüdroisolatsiooni ja siis tasandussegu mille sisse paneks küttekaablid, et enam-vähem soojana püsiks põrand?

Mu enda mõistus ütleb et kui praegu saab maapinnast tulev niiskus, mis olemasolevasse betoonpõrandasse imbub, välja auruda, siis peale hüdroga katmist ei saa ta seda mitte teha ja põranda aluskonstruktsioon hakkab kiirendatud korras lagunema.

Teoorias tuleks vist vana betoonpõrand ära lõhkuda + selle alt 30-40 cm savikihti välja viia, et oleks võimalik killustikust dreeniv kiht sinna alla panna + 10-15 cm peno soojustuseks ja siis juba hüdro + betoonplaat. Praktikas on see aga utoopiline töömaht, ma kardan et kui ma savikihi kallale lähen, siis võib kogu keldri üle ujutada. Vettpidav savi toimib "korgina". Lisaks moodustab see ruum alla viiendiku kogu keldri pinnast ja kui kõrvalruumides jääb asi samamoodi lahendamata (st dreeniv kiht panemata) siis pole sest suurt kasu.

Kas oleks mõtekas siis olemasolev betoonpõrand lõhkuda, panna savi peale mingi kile ja loota uue põranda vastupidamisele? On kellelgi keldrite renoveerimisega kogemusi või oskab soovitada mingeid alternatiive?

Tänud ette

[keemik]

Ise juurdlen sama asja üle, selle vahega, et soovin sauna/puhkeruumi keldrisse teha. Mul on ainult paekivide asemel killustiku kiht (70ndatel ehitatud maja). Kui paks sul see savikiht on ja kui kõrgele põhjavee tase kerkib? Kas pinnasevesi ka keldrisse jookseb? Lihtsaim võimalus seda teada saada, on ilmselt kaevata keset põrandat auk ja vaadata, kui nüüd sulale/vihmale läheb, kas auku koguneb vesi.

Muidu on olemas veekindlad betoonid. Saab ka tavabetooni isoleerida välisele veesurvele. Aga peab kaaluma, kas mäng väärib küünlaid.

http://www.langeproon.ee/

[toomas]

Plaanis on renoveerida 1939. a ehitatud kortermajas üks keldriruum eluruumiks.

Olemasolev põrand on betoonist, kas ehitusaegne või nõukaajal valatud. Piikasin ühest ruuminurgast selle lahti, et näha mis seal all toimub. Ca 10 cm paksuse betoonkooriku all tuli vastu märg savikiht, mille peale kaootiliselt laotud paekivid. Eriti ei kujutagi ette kuidas omalajal selline betoonpõrand valati.

Ära savi puutu. See jookseb põranda all ( ehk siis paeplaatide all) ja siis peale vundamenti pöörab üles. Niipalju, kui neid Pelgulinnas, Kalamajas, Sikupillis ette on tulnud, kõik samad.

Iseenesest põrandas suuri läbivaid mõrasid pole, häda on selles et ta on ebatasane nagu kuumaastik ja tasaseks saamiseks tuleks väga paks kiht peale valada. Ruumi kõrgus on isegi ainult 220 cm, mis tähendab et väga ei saa põrandaga kõrgemale enam tulla.

Põhimõtteliselt, kas teadjamad (äkki mõni inseneriharidusega isegi) oskaks seletada kas ehitusfüüsikaliselt selline lahendus toimiks kui olemasoleva betoonpõranda peale kannaks hüdroisolatsiooni ja siis tasandussegu mille sisse paneks küttekaablid, et enam-vähem soojana püsiks põrand?

Mu enda mõistus ütleb et kui praegu saab maapinnast tulev niiskus, mis olemasolevasse betoonpõrandasse imbub, välja auruda, siis peale hüdroga katmist ei saa ta seda mitte teha ja põranda aluskonstruktsioon hakkab kiirendatud korras lagunema.

Teoorias tuleks vist vana betoonpõrand ära lõhkuda + selle alt 30-40 cm savikihti välja viia, et oleks võimalik killustikust dreeniv kiht sinna alla panna + 10-15 cm peno soojustuseks ja siis juba hüdro + betoonplaat. Praktikas on see aga utoopiline töömaht, ma kardan et kui ma savikihi kallale lähen, siis võib kogu keldri üle ujutada. Vettpidav savi toimib "korgina". Lisaks moodustab see ruum alla viiendiku kogu keldri pinnast ja kui kõrvalruumides jääb asi samamoodi lahendamata (st dreeniv kiht panemata) siis pole sest suurt kasu.

Kas oleks mõtekas siis olemasolev betoonpõrand lõhkuda, panna savi peale mingi kile ja loota uue põranda vastupidamisele? On kellelgi keldrite renoveerimisega kogemusi või oskab soovitada mingeid alternatiive?

Kui otsustad lõhkuda, siis tuleb teha tervele hoonele uus aluspõrand ( koos kõigi tulede ja viledega) + drenaaz. Lisaks see eeldab hoone kogu perimeetrile, allpool vundamenti teha drenaaz.

Kui tahad mingit püsivat ja toimivat, siis otsi pädev insener ja telli projekt.

Tänud ette

[keemik]

Keldri põrand võib olla kõrgemal, kui vundamendi taldmik (mul on nii). Kui ei ole nii, on teatav risk hoone püsivusele.

Mu sõbral tegi isa vene ajal ka sauna keldrisse. Põranda alla pani drenaazitoru (vundamendi perimeeter pole dreenitud). Keldris o eraldi ruum paagiga, kuhu see vesi drenaazist jookseb ja sealt lööb ujukiga pump linna kanalisatsiooni. Mis on muidugi keelatud . Aga nad on mulgid ka.

Nii et variante ja ohte on, millega arvestada.

[toomas]

Keldri põrand võib olla kõrgemal, kui vundamendi taldmik (mul on nii). Kui ei ole nii, on teatav risk hoone püsivusele.

Täitsa nõus. Risk olemaas.

Mu sõbral tegi isa vene ajal ka sauna keldrisse. Põranda alla pani drenaazitoru (vundamendi perimeeter pole dreenitud). Keldris o eraldi ruum paagiga, kuhu see vesi drenaazist jookseb ja sealt lööb ujukiga pump linna kanalisatsiooni. Mis on muidugi keelatud . Aga nad on mulgid ka.

Sellega jääb varsti valele.

Nii et variante ja ohte on, millega arvestada.

Kui omale teeks, siis vormistaks kõik tuled ja viled ära. Kõik paberil. Kust kuhu ja kuidas midagi voolab.

[onuremus]

Põranda võid ju välja lõhkuda ja olemasoleva pinnase asendada liiva või killug teha hüdro tõke aga vundamendi alla sa hüdro tõket vaevalt suudad teha s.t vundament on kogu aeg märg