Elektriküte ajutiselt põhikütteks, hiljem toetavaks?

[Martin L]

Nonii, tõmbame sae käima!

Ehitusjärgus eramu (200mm Aerocist, betoonvahelaed, valmis ainult karp) - 1,5 korrust ja köetavat pinda ~175 ruutu. 2,7m kõrged laed.
Soojustuseks (planeeritud) vundament 100mm esp (tehtud), põrandad 200mm eps, seinad 200mm eps, viilkatus ja otsakelbad 350mm eps ning pööningule 500+ mm puistevilla.
Aknad lõunasse ~ 12 ruutu, läände ~ 16 ruutu, põhja ~3,3 ruutu ja itta ~ 7 ruutu.

Esialgsed plaanid olid:
* maaküte (põrandakontuurid mõlemale korrusele + radikate valmidus teisele korrusele)
* soojustagastusega vent
* kaminahi
* suveks akendest sisse kiirgava soojuse peletamiseks kliimaseade

Paigaldatud on 700m kontuuri maakütte tarvis.

Elu teeb omad käigud ja hetkel tuleb edasi ehitdada palgast ja töö kõrvalt.
Kogu seda tehnoparki korraga soetada ei jõuaks.

Jäi silma selline 2:1 akupaak/boiler - http://smartac.eu/INTEGRA.pdf ning mõned foorumi elektrikatla teemad.

Kuna põrandaküte nii ehk naa plaanis siis tekkis mõte, et kui põrandad valatud siis võiks esialgu paigaldada antud akupaagi ning elektrikatla. Saaks järgmiseks kütteperioodiks + kraaid sisse ja oleks võimalik sisetöödega alustada.
Ei oleks küttesüsteemiks vaja kohe ulmelisi summasid välja käia ja on hiljem võimalik juba jälgida reaalset energiakulu ja vastavalt selle soetada lisaks juurde kas maasoojuspump või õhk-vesi ning liita see olemasoleva akupaagiga.
Elektrikatel jääks siis tagavaraks kui peaks olema vaja juurde kütta vms. Tehnoloogia areneb, hinnad langevad, tulevikus saab ehk parema seadme vastavalt võimalustele valida.

Vahelakke on korstna tarvis auk olemas, vaheseinad teeks nii, et hiljem võimalik suurema lammutamiseta soovikorral korsten laududa ning elus tuli tuppa tuua.

Küsimuse all on aga antud asja otstarbekus.

Kütta elektrikatlaga öösel akupaak kuumaks ja päeval hoida madalamat temperatuuri.

Nö katlaruumiks hetkel 4,6 ruutu. Integra 800 mis tagaks piisaval hulgal tarbevett võtaks oma alla juba minimaalselt ruutmeetri.

Integra alumine soojusvaheti on mõeldud päikesekõtte jaoks. Seda lahendust aga ei kannataks maja asendi jms arvesse võtta kasutada.
Kui infolehelt õigesti välja lugesin saaks seda ka veesärgiga kamina puhul kasutada aga kas sel on mõtet kui katlakütja ametit ei taha pidama hakata.

Kui suveperioodil ei soovi kütta muud kui kahte pesuruumi ja toota tarbevet siis kas on pointi kogu seda akupaaki kütta või oleks mõistlikum panna paagile lisaks sisse elektritenn ning sellega toota tarbevett ning kütta pesuruume otse eletriga (elektrikontuurid).
Kui aga elektritenniga vaid tarbevee osa kütan siis olenemata soojushajutitest kütab see ka ju ülejäänud paaki ja efektiivsus väheneb.

Iseenesest mõte ilus, et täiusta järk järgul küttesüsteemi lisades eri liiki soojusetootjaid kuid kas see tegelikult ka otstarbekas on.

Akupaak võimaldaks hiljem uue põhikütte lisamisel valida on-off tüüpi seadme.

Või on mõistlikum võtta eraldi 200l el.boiler, kütta esialgu koguaeg ainult põrandakontuure (suvel keerata kõik peale pesuruumide kinni) ja hiljem lisada invertertüüpi ilma boilerita seade?

Hetkel tuleb majja 1x16A 3x25A valmidusega.

Sirvides siin mõningaid maasoojuspumpade tehnilisi andmeid nõuavad need mitut faasi või rohkem ampreid.

http://kodusaade.ee/365-vaata-elektrikute.html - selle info järgi piisaks esialgu ka sellest 1x16A'st. Ei oleks vaja kohe ampreid juurde osta.

Plussina näen odavamaid soetuskulusid mis võimaldavad kiiremini majja pluss kraadid saada. Lisaks saaks hiljem kasutada vajadusel mõne soojuspumba toetamiseks. Ei oleks otsest vajadust korstna jmsk järgi.
Ühtlasi oleks võimalik tuvastada reaalne küttevajadus mida arvesse võtta uue seadme soetamisel.
Seadme riknemisel odavam välja vahetada/parandada.

Negatiivse poole pealt siis arvatavasti suuremad jooksvad kulud. Kuid kui arvesse võtta, et muu süsteemi tarvis oleks vaja nt laenu võtta, tasuda igakuiselt osamakseid + intresse. Lisaks veel mida kiiremini võimalik majja kolida seda varem vabaneb ka korter jne.

Mõtteid, arvamusi?

Lugupidamisega
Martin

[Coolhouse]

Täiesti tavaline on et tegelik ehitustööde kestvus on pikem kui algselt mõeldud.
Seline maja tarbib aastas kütteks ca 22 000...26 000 kWh soojusenergiat ehk sama palju elektrienergiat.(+ soe tarbevesi)
Seega on viivitamisega kulutatav "intress" arvutatav.

Eraldi elektrikatelt ei ole vaja. Tenn koos juhtimisega paagis on piisav.
Kasutada võiks samasid seadmeid , paake jne , mida soojuspumpade puhul kasutatakse.
(muidu tuleb el boiler või muu sarnane pärast demonteerida ning müüa on seda raske).

Mina ei tea soovitada kuid nüüd hakati mingit Kredexi laenukäendust andma. Sisuliselt peaks iga uus maja kui sinna lisada soojuspump jne käenduse nõuetele vastama.

Inrterter soojuspump ei ole kõikvõimas. Kui on nt 10 kW sp siis on tal ka min tootllikus 3..4 kW. Seega kui tahad suvel vannitoa põrandat kütta ei tee vahepaak paha.

[laurit]

Esialgsed plaanid olid:
* maaküte (põrandakontuurid mõlemale korrusele + radikate valmidus teisele korrusele)

Põrandakontuuridest saan aru, aga milleks veel radiaatorite valmidus? Radiaatorid tahavad saada kõrgemat temperatuuri, kui põrandaküte, seega tuleks vedada sinna eraldi torustik. Kas see ikka on mõistlik? Või kui kasutada madalatemperatuuriga radiaatoreid, siis on need päris suured. Mina loobuks üldse radiaatoritest. Mõlemal korrusel piisab põrandaküttest.

* soojustagastusega vent

Vaata selline seade, millel saab kasutada maakülma/sooja võimalust. Talvel saab sellega lihtsamalt välisõhku eelsoojendada ning suvel siis vastavalt veidi jahutada. Kui esialgu raha seadme jaoks ei ole, tee vähemalt torustik valmis. Seadme lisad hiljem.

* kaminahi

Esialgu tee ainult valmidus. St põrandasse selle jaoks vundament ning ehita valmis korsten. Korstent saab ka hiljem teha, aga kokkuvõttes on soodsam see kohe ära teha.

* suveks akendest sisse kiirgava soojuse peletamiseks kliimaseade

Kas ikka on vaja? Meie kliima ei ole nii soe, et sellist funktsionaalsust oleks vaja. Võibolla piisab kui ventilatsioon on maakülma toega ning akende ette paigaldad rulood, markiisid. Nn passiivne jahutus. Kulub vähem elektrit kah.

Jäi silma selline 2:1 akupaak/boiler - http://smartac.eu/INTEGRA.pdf ning mõned foorumi elektrikatla teemad.

Kuna põrandaküte nii ehk naa plaanis siis tekkis mõte, et kui põrandad valatud siis võiks esialgu paigaldada antud akupaagi ning elektrikatla. Saaks järgmiseks kütteperioodiks + kraaid sisse ja oleks võimalik sisetöödega alustada.
Ei oleks küttesüsteemiks vaja kohe ulmelisi summasid välja käia ja on hiljem võimalik juba jälgida reaalset energiakulu ja vastavalt selle soetada lisaks juurde kas maasoojuspump või õhk-vesi ning liita see olemasoleva akupaagiga.
Elektrikatel jääks siis tagavaraks kui peaks olema vaja juurde kütta vms. Tehnoloogia areneb, hinnad langevad, tulevikus saab ehk parema seadme vastavalt võimalustele valida.

Selle seadme kohta ei oska midagi öelda. Võimalik, et alustuseks on see mõistlik. Aga võibolla on lihtsalt sooja (kütte)vee tootmiseks paigaldada kõige odavam 100-200L boiler? Hiljem kui on selgus majas, et mis küttelahendus tuleb, siis paigaldaks päris seadmed. Mainitud õhk-vesi pumba jätaks kohe kõrvale, kuna eelpool mainisid, et maakütte jaoks on vajalik torustik välja ära veetud. Maakütte seadmed on odavamad, kui õhk-vesi. Targemad täpsustavad.

Vahelakke on korstna tarvis auk olemas, vaheseinad teeks nii, et hiljem võimalik suurema lammutamiseta soovikorral korsten laududa ning elus tuli tuppa tuua.
Küsimuse all on aga antud asja otstarbekus.

Tee korsten ära. Katusest ei pea isegi välja viima, jätad otsa pööningule. Samas saad ära teha lõplikud seinad ning viimistluse.

Kui suveperioodil ei soovi kütta muud kui kahte pesuruumi ja toota tarbevet siis kas on pointi kogu seda akupaaki kütta või oleks mõistlikum panna paagile lisaks sisse elektritenn ning sellega toota tarbevett ning kütta pesuruume otse eletriga (elektrikontuurid).
Kui aga elektritenniga vaid tarbevee osa kütan siis olenemata soojushajutitest kütab see ka ju ülejäänud paaki ja efektiivsus väheneb.

Maaküte saab selle kõigega ka suvel hakkama, ei ole vaja lisatenne ega elektrikontuure.

Hetkel tuleb majja 1x16A 3x25A valmidusega.
Sirvides siin mõningaid maasoojuspumpade tehnilisi andmeid nõuavad need mitut faasi või rohkem ampreid.
http://kodusaade.ee/365-vaata-elektrikute.html - selle info järgi piisaks esialgu ka sellest 1x16A'st. Ei oleks vaja kohe ampreid juurde osta.

Tänapäeval vist ei anta 1x16A? Peaks olema kohe 3x16A. Alustuseks piisab. Mul endal toitis see kenasti maakütte ära. Sissekolides ostsin 4A juurde.

Plussina näen odavamaid soetuskulusid mis võimaldavad kiiremini majja pluss kraadid saada. Lisaks saaks hiljem kasutada vajadusel mõne soojuspumba toetamiseks. Ei oleks otsest vajadust korstna jmsk järgi.
Ühtlasi oleks võimalik tuvastada reaalne küttevajadus mida arvesse võtta uue seadme soetamisel.
Seadme riknemisel odavam välja vahetada/parandada.

Mis sellest soojuspumbast ikka toetada. Kui elektrit on, siis ta kasutab vajadusel ise enda sees olevat elektritenni. Elav tuli ja kamin on omaette asi.

Kokkuvõttes ilmselt kõige soodsam lahendus on osta tavaline boiler ning sellega põrandakontuurid ühendada ning siis kütta. Kuna "katlamajas" on suht vähe ruumi, siis peab hoolikalt mõtlema, et kas kõik kola sinna ära mahub. Ventilatsioon, maaküte ja akupaak. Mina arvan, et ei mahu. Mingi teeninduspind peab ka jääma. Pindalalt kõige väiksem tundub sisseehitatud boileriga maasoojuspump (~185L) ja ventilatsiooniseade (maakülma/sooja toega).

lauri

[aero]

Aktiivjahutuse kalkuleerimisel on oluline arvestada kui suur osa lõunasse avanevast aknapinnast on kohe välispinnas ja kui palju on tagasiastega (katusega rõdu / varikatus akna ees jne). Markiis annab ka sama efekti. Veel on tähtis kas aknad on maani või mitte. Mul on ligi 20 m2 maani aknaid lõunasse pluss veel mingi osa tagasiastega. Tagasiastega ruum jahutust ei vaja. Välispinnas akendega ruumid on paar nädalat suve jooksul tõesti palavavõitu (26-27°). Mõttes on markiis ja/või välised ribikardinad. Vendile maakülma kontuur kaevata ja lisaseade panna läheks kallimaks ja ventõhu mahud on ruumide jahutamise mõttes liiga väikesed ka.

[Martin L]

Täiesti tavaline on et tegelik ehitustööde kestvus on pikem kui algselt mõeldud.
...
Mina ei tea soovitada kuid nüüd hakati mingit Kredexi laenukäendust andma. Sisuliselt peaks iga uus maja kui sinna lisada soojuspump jne käenduse nõuetele vastama.

Soetasin kredexi käenudsel 2,5 aastat tagasi 36' aastal ehitatud maja.
Renoveerimistöödega jõudsin eelmine aasta nii kaugele, et vundament sai ka välja kaevatud ning auk kinni aetud - kokkuvõttes ei väärinud küünlaid.
Pangale tagatiseks olnud objekti nende silmis ei eksisteeri. Jõudsin uue maja karbiga nii kaugele, et sai tehtud lepingu muudatus ning jätkan nö vana maja laenumakseid. Juurde makseid ei tehta enne kui on tõendatud firmade hinnapakkumistega, et väljamakse summa eest on võimalik aastaga saada elamisluba. See aga ei ole antud situatsioonis võimalik.

Tänapäeval vist ei anta 1x16A? Peaks olema kohe 3x16A. Alustuseks piisab. Mul endal toitis see kenasti maakütte ära. Sissekolides ostsin 4A juurde.

Vana elamu krudnil oli 1x16A liitumine. Paarisaja meetri kagusel postiotsas tundub olevat madalpinge alajaam millest krundile tuleb juba 3x25A valmidus.
Majja ja kõrvalhoonesse vedasin 3x25A valmidusega maakaabli. Kilp sai ka uus ning mingi hetk vahetati ka ühefaasiline voolumõõtja välja. Lubati telefonitsi kolmefaasiline paigaldada, et hiljem vaid ampreid juurde osta kuid hiljem väideti, et ei saadud kolmefaasilist paigaldada kuna ainult 1 faas tellitud.

https://www.elektrilevi.ee/peakaitsme-suurendamine

Siit saan aru, et kui alajaam alla 400m siis ampri hind koos käibega 156€. 2x16x156 + menteltustasu 55,37-78,67 € tuleks enne soojuspumba paigaldamist välja käia juba suurusjärgus 5070€
Lisaks hakkan siis lisaks igakuiselt suuremat ampertasu maksma?

Seline maja tarbib aastas kütteks ca 22 000...26 000 kWh soojusenergiat ehk sama palju elektrienergiat.(+ soe tarbevesi)
Seega on viivitamisega kulutatav "intress" arvutatav.

http://elektrihind.ee/paketid. Kui arvestada 26000 kWh aastas, kahetariifne 40/60 ning kombineeritud siis soodsaim hetkel on 5,26 senti kWh ning 113.99€ kuus.

Võttes varuga siis ~120€ kuus/ 1440€ aastas.

Kas siia lisanduvad siis veel võrgu/amper/jms tasud? Kui jah siis mis suurujärgus/kuidas arvutada?

Kui nüüd võtta, et 46 köetava pinnaga korteri küttele kulus eelmine aasta 421 kopikatega ning koos palkade, remondifondide jms 887€ siis oleks selle arvelt võimalik maja el.arveid maksta + korteri üürist saadav nö tulu.

Esialgu plaanis kasutusse võtta ainult esimene korrus (~93 ruutu).

Eraldi elektrikatelt ei ole vaja. Tenn koos juhtimisega paagis on piisav.
Kasutada võiks samasid seadmeid , paake jne , mida soojuspumpade puhul kasutatakse.
(muidu tuleb el boiler või muu sarnane pärast demonteerida ning müüa on seda raske).

Kokkuvõttes ilmselt kõige soodsam lahendus on osta tavaline boiler ning sellega põrandakontuurid ühendada ning siis kütta.

Kas pidasite silmas midagi sellist - http://www.torujyri.ee/drazice-tark-elektriboiler-okhe

Või oskate midagi muud soovitada.

Saan aru siis, et kõige targem hetkel paigaldada kontuurid ja kollektorid ning kütta natuke targema boileriga kontuurie seni kui on võimalik asendada muu kütteallikaga?
Hiljem kasutada soetatud boilerit nt teise korruse pesuruumi jaoks või kuangi tulevikus sauna tarvis?

Inrterter soojuspump ei ole kõikvõimas. Kui on nt 10 kW sp siis on tal ka min tootllikus 3..4 kW. Seega kui tahad suvel vannitoa põrandat kütta ei tee vahepaak paha.

Kuna "katlamajas" on suht vähe ruumi, siis peab hoolikalt mõtlema, et kas kõik kola sinna ära mahub. Ventilatsioon, maaküte ja akupaak. Mina arvan, et ei mahu. Mingi teeninduspind peab ka jääma. Pindalalt kõige väiksem tundub sisseehitatud boileriga maasoojuspump (~185L) ja ventilatsiooniseade (maakülma/sooja toega).

Ehk siis teie arvates ka inverteri puhul oleks mõistlik paigaldada akupaak? Kas sellisel juhul tasub see lisainvesteeringut ära vs on-off ja akupaak?

Soov olekski saada sotid selgeks mis teed kõige targem minna on ja vastavalt sellele planeerida tehnoruum ning valmidused õigetesse kohtadesse vedada (nt põranda- ja maaküttekollektorid), et hiljem ei peaks lammutama või ümber tegema hakkama.

Põrandakontuuridest saan aru, aga milleks veel radiaatorite valmidus? Radiaatorid tahavad saada kõrgemat temperatuuri, kui põrandaküte, seega tuleks vedada sinna eraldi torustik. Kas see ikka on mõistlik? Või kui kasutada madalatemperatuuriga radiaatoreid, siis on need päris suured. Mina loobuks üldse radiaatoritest. Mõlemal korrusel piisab põrandaküttest.

Isenesest teisel korruse magamistoad kus seinapinda on madaltemperatuuriga radiaatorite tarvis. Need võimaldaks kiiremini ehk soovi korral ruumi temperatuuri tõsta/langetada kui massiivne betoonplaat. Olen kuulnud ka palju viginat, et magamistubades ei ole põrandaküte hea. Enamus "naised saunas rääkisid stiilis".

* soojustagastusega vent

Vaata selline seade, millel saab kasutada maakülma/sooja võimalust. Talvel saab sellega lihtsamalt välisõhku eelsoojendada ning suvel siis vastavalt veidi jahutada. Kui esialgu raha seadme jaoks ei ole, tee vähemalt torustik valmis. Seadme lisad hiljem.

Oligi algselt selline plaan aga kui eelmine aasta ehitusmessi külastasin siis rääkisid enamus ventilatsiooni boxide tegelasi, et sellised süsteemid annavad ainul paar kraadi võitu.
Tuttav paigaldas ka endale 1400€ eest seadme ja nentis, et jahutab vaid paar kraadi. Kas see on seda investeeringut väärt või targem sama raha eest või odavamalt mingi hetk kliimaseade lisada?

* kaminahi

Esialgu tee ainult valmidus. St põrandasse selle jaoks vundament ning ehita valmis korsten. Korstent saab ka hiljem teha, aga kokkuvõttes on soodsam see kohe ära teha.

Esialgne plaan oli korsten pööninguni ära laduda aga siis jäin mõtlema, et ei tea kas tulevikus tuleb valmistoodang või soojamüüriga laotav, kuhu teha puhastusluugid jms.
Kuskil ahju teemas jäi silma, et korsten peab olema teatud külgedest nähtav, et tuvastada võimalike pragusid jne. Ei tea täpselt milline lahendus tuleb ja kas vajab tulevikus ümber tegemist.

Jäi silma selline 2:1 akupaak/boiler - http://smartac.eu/INTEGRA.pdf ning mõned foorumi elektrikatla teemad.

Selle seadme kohta ei oska midagi öelda. Võimalik, et alustuseks on see mõistlik. Aga võibolla on lihtsalt sooja (kütte)vee tootmiseks paigaldada kõige odavam 100-200L boiler? Hiljem kui on selgus majas, et mis küttelahendus tuleb, siis paigaldaks päris seadmed. Mainitud õhk-vesi pumba jätaks kohe kõrvale, kuna eelpool mainisid, et maakütte jaoks on vajalik torustik välja ära veetud. Maakütte seadmed on odavamad, kui õhk-vesi. Targemad täpsustavad.

Kuna ruumiga kitsas ja ka asjatudi väljaminekuid ei tahaks teha ning tulevikus võib-olla ikkagi akupaaki vaja siis kaalusingi sellist lahendust. Üks kord osta ja permanentsele kohale ära panna ning muud valmidused ümber selle ehitada.

Mis sellest soojuspumbast ikka toetada. Kui elektrit on, siis ta kasutab vajadusel ise enda sees olevat elektritenni. Elav tuli ja kamin on omaette asi.

Pidasin silmas õhk-vesi lahendust või varianti kui ükskõik mis elektrilisel seadmel mingi kompressor vms üles ütleb mille tarne/remot vms võtab aega või ei ole otstarbekas. Siis saaks otseelektriga seni kütta kuni probleem lahenduse leidnud.

Aktiivjahutuse kalkuleerimisel on oluline arvestada kui suur osa lõunasse avanevast aknapinnast on kohe välispinnas ja kui palju on tagasiastega (katusega rõdu / varikatus akna ees jne). Markiis annab ka sama efekti. Veel on tähtis kas aknad on maani või mitte. Mul on ligi 20 m2 maani aknaid lõunasse pluss veel mingi osa tagasiastega. Tagasiastega ruum jahutust ei vaja. Välispinnas akendega ruumid on paar nädalat suve jooksul tõesti palavavõitu (26-27°). Mõttes on markiis ja/või välised ribikardinad. Vendile maakülma kontuur kaevata ja lisaseade panna läheks kallimaks ja ventõhu mahud on ruumide jahutamise mõttes liiga väikesed ka.

Lõunas mõlemal korrusel maast 2100 kõrged aknad. Laiust 2800 ja 3200. Tegemist otsaseinaga kus teisel korrusel rõdu ja seda katab 1,5m ulatuses maja viilkatus. Alumist akent seega mignil määral kõrge päikese eest kaitseb ka rõdupõrand.
Lääne suunas 2x 2100x3200 akent + ruudune koridori aken. Terve maja seina äärde oli plaanitud terrass mille peale tulevikus plaanisin teha varikatuse mis aitaks suvel varjata kõrget päikest kuid talvel madala päikse laseks tuppa.
See aga mõtte koht kuna maja katusekalle suhteliselt terav ning lumi sinna pidama ei jääks siis varikatusele koguneks talvel lumi mida koristama peaks hakkama.
Lisaks jätsin keset hoovi suure vana kase mis eelmist hooaega vaadates küll väga palju päikesevarju ei andnud kuid abiks ikka.

Tänud kaasa mõtlemast
Martin

[laurit]

Vana elamu krudnil oli 1x16A liitumine. Paarisaja meetri kagusel postiotsas tundub olevat madalpinge alajaam millest krundile tuleb juba 3x25A valmidus.
Majja ja kõrvalhoonesse vedasin 3x25A valmidusega maakaabli. Kilp sai ka uus ning mingi hetk vahetati ka ühefaasiline voolumõõtja välja. Lubati telefonitsi kolmefaasiline paigaldada, et hiljem vaid ampreid juurde osta kuid hiljem väideti, et ei saadud kolmefaasilist paigaldada kuna ainult 1 faas tellitud.

https://www.elektrilevi.ee/peakaitsme-suurendamine

Siit saan aru, et kui alajaam alla 400m siis ampri hind koos käibega 156€. 2x16x156 + menteltustasu 55,37-78,67 € tuleks enne soojuspumba paigaldamist välja käia juba suurusjärgus 5070€
Lisaks hakkan siis lisaks igakuiselt suuremat ampertasu maksma?

Nad faasikaupa ei müü minuteada. Kas osta juurde 3x10 A või 1x10A vahet ei ole. Hind on sama. Samas ma ei tea üleminekut 1F pealt 3F peale.
Suuremat ampritasu hakkad jah maksma. Kui on 3x25A, siis maksad 25x ampri hind. Faasid ei puhu jälle pilli siin.

http://elektrihind.ee/paketid. Kui arvestada 26000 kWh aastas, kahetariifne 40/60 ning kombineeritud siis soodsaim hetkel on 5,26 senti kWh ning 113.99€ kuus.

Võttes varuga siis ~120€ kuus/ 1440€ aastas.

Kas siia lisanduvad siis veel võrgu/amper/jms tasud? Kui jah siis mis suurujärgus/kuidas arvutada?

Lisanduvad võrgutasud, aktsiis, taastuvenergiatasu. http://www.elektrilevi.ee leiad hinnad vastavalt valitud paketile.

Kas pidasite silmas midagi sellist - http://www.torujyri.ee/drazice-tark-elektriboiler-okhe

Või oskate midagi muud soovitada.

Saan aru siis, et kõige targem hetkel paigaldada kontuurid ja kollektorid ning kütta natuke targema boileriga kontuurie seni kui on võimalik asendada muu kütteallikaga?
Hiljem kasutada soetatud boilerit nt teise korruse pesuruumi jaoks või kuangi tulevikus sauna tarvis?

Ma ei ole üldse mõelnud mingit konkreetset toodet, kuna ma ei tea nendest midagi. Võibolla ajab asja ära lihtsalt kõige odavam boiler ning programmkell (öiseks tarbimiseks).

Kuhu see hiljem panna, kas sauna või mujale, seda ma ei oska pakkuda. Kui saun on eraldi majas, siis ilmselt sinna oleks mõistlik panna. II korruse vannituppa, kui on olemas maaküte, siis ma isiklikult ei paneks. Kasutaks maakütte poolt toodetud sooja vett.

Ehk siis teie arvates ka inverteri puhul oleks mõistlik paigaldada akupaak? Kas sellisel juhul tasub see lisainvesteeringut ära vs on-off ja akupaak?

Ma ei tea kas see on mõistlik. Mul endal maasoojuspump sissehitatud boileriga ning ei oska nagu kurta. Ning tegemist on on-off tüüpi pumbaga. Akupaagi paneks ma ainult juhul, kui võtaksin kasutusele päikesekollektorid. Seega ma ei oska soovitada.

Soov olekski saada sotid selgeks mis teed kõige targem minna on ja vastavalt sellele planeerida tehnoruum ning valmidused õigetesse kohtadesse vedada (nt põranda- ja maaküttekollektorid), et hiljem ei peaks lammutama või ümber tegema hakkama.

Mul on "katlamaja" ca 9m2 suur ja praegu vaatan, et võiks isegi suurem olla. Mul on muidugi pesumasin ja kuivati ka seal. Soovitan võtta paber/pliiats ja/või arvuti (cad, google sketchup) ning mingi plaan joonistada. Või kui projekt on tehtud, siis sealt vaadata. Paberil on odav asju ringi planeerida, reaalselt ehitades palju kulukam muudatusi teha.

Isenesest teisel korruse magamistoad kus seinapinda on madaltemperatuuriga radiaatorite tarvis. Need võimaldaks kiiremini ehk soovi korral ruumi temperatuuri tõsta/langetada kui massiivne betoonplaat. Olen kuulnud ka palju viginat, et magamistubades ei ole põrandaküte hea. Enamus "naised saunas rääkisid stiilis".

Mul on põrandaküte magamistoas ning ei oska kurta. Maaküte hoiab ühtlast temperatuuri kogu aeg ning ei ole vajadust eriti äkiliselt muuta toa temperatuuri.

Oligi algselt selline plaan aga kui eelmine aasta ehitusmessi külastasin siis rääkisid enamus ventilatsiooni boxide tegelasi, et sellised süsteemid annavad ainul paar kraadi võitu.
Tuttav paigaldas ka endale 1400€ eest seadme ja nentis, et jahutab vaid paar kraadi. Kas see on seda investeeringut väärt või targem sama raha eest või odavamalt mingi hetk kliimaseade lisada?

Jah, rohkem need seadmed ei suudagi. Kliimaseade vajab eraldi süsteemi. Igas ruumis siseosa või siis mingi üldine kanalimudel + eraldi torustik. Odav see ei ole. Endale võtsin pakkumisi ning pakuti hindu ca 8000+€. Pigem võtta see 1400€ lisajubin ventilatsioonile ning saada paar kraadi temperatuuri alla. 27 kraadi pealt 25 peale on juba päris hea. Ei olegi vaja 18 kraadi suvel tuppa saada.

Kuna ruumiga kitsas ja ka asjatudi väljaminekuid ei tahaks teha ning tulevikus võib-olla ikkagi akupaaki vaja siis kaalusingi sellist lahendust. Üks kord osta ja permanentsele kohale ära panna ning muud valmidused ümber selle ehitada.

Kas akupaak on vajalik üldse? Kui ehitamise käigus kasutada lihtsalt odavat boilerit ning hiljem sisemise boileriga maakütteseadet, siis ma ei näe üldse akupaagil mingit mõtet.
Kui võtta praegu korralik akupaak, siis ilmselt tuleks hiljem võtta ilma sisemise boilerita maakütteseade. Põrandapinda kulub kaks korda rohkem. Kuna ruum on väike, siis ventilatsiooniseade tuleb kuskile mujale paigutada. Kui tahta kasutada maakülma/sooja lahendust, siis tuleks ventilatsiooniseade panna ikkagi samasse ruumi. Nokk kinni, saba kinni.

Lõunas mõlemal korrusel maast 2100 kõrged aknad. Laiust 2800 ja 3200. Tegemist otsaseinaga kus teisel korrusel rõdu ja seda katab 1,5m ulatuses maja viilkatus. Alumist akent seega mignil määral kõrge päikese eest kaitseb ka rõdupõrand.
Lääne suunas 2x 2100x3200 akent + ruudune koridori aken. Terve maja seina äärde oli plaanitud terrass mille peale tulevikus plaanisin teha varikatuse mis aitaks suvel varjata kõrget päikest kuid talvel madala päikse laseks tuppa.
See aga mõtte koht kuna maja katusekalle suhteliselt terav ning lumi sinna pidama ei jääks siis varikatusele koguneks talvel lumi mida koristama peaks hakkama.

Sellisel juhul aitaks markiis. Talveks lased kinni, suvel lahti. Lisa automaatika kah, mis suvel tormi lähenedes süsteemi ise kokku kerib, kui ise ära oled.

PS Ma ei ole ehitaja ega ehitamisega seotud. Lihtsalt lasin endale ka maja ehitada ning pidin suht sarnaste teemade üle arutlema. Praegu räägin asjadest, mis tunduvad mõistlikud, aga ei pruugi seda teiste arvates olla.

[val]

Kõige tavalisem ehitusaegse lahendus on soojapuhur. Kui ehitus kestab aastaid siis on sul vähegi objektiivsemat otsust ilma numbriteta raske teha. Kui kütteprojekti ei taha tellida ja samade parameetritega hoonete soojakaod W m2 kohta ei ole teada siis leia need ise lihtarvutusel Q=U*A*dT. U on piirde soojusjuhtivustegur, A pindala ja dT temperatuuride vahe. Kui tahad ka vendiga arvestada, siis väljatõmbe vendi puhul liida tulemusele 30-35%, soojustagastusega vendi puhul vastavalt masina efektiivsusele. Teisendad tulemuse rahaks ja võrdled mida tahad.

MSP passivjahutus peaks tähendama, et ostad MSP'le vastava jahutusmooduli, ventagregaadiga ei ole sel pistmist: viewtopic.php?t=35088

[laurit]

MSP vabajahutus on hoopis teine asi.
Mina räägin sellisest asjast:
http://intelivent.ee/products/comfofond-l-350/

ComfoFond- L on ComfoAir ventilatsiooniseadmetele mõeldud lisaseade, mis võimaldab külmemate ilmadega ventilatsiooni sissepuhkeõhku eelsoojendada ja palavate ilmadega eeljahutada kasutades selleks pinnasesse akumuleerunud energiat. Maasoojusvaheti eeldab maakontuuri rajamist (orienteeruvalt 80..180m vastavalt pinnase tüübile ja pinnasevee tasemele). Saadaval on nii ComfoFond- L 350 kui ComfoFond- L 550 mudelid, ühildumaks vastavalt ventilatsiooniseadmetega ComfoAir 350 ja ComfoAir 550.
Kasutades ComfoFond-L eelsoojendust koos Zehnderi kõrge effektiivsusega soojusvahetitega on võimalik ka põhjamaises kliimas tagada ilma igasuguse täiendava eel või järelkütteta sissepuhke õhk mitte alla 16,5*C.

Väidetavalt saab seda ühendada ka otse maakütte kontuuriga kasutades kolmikut vms. jubinat.

Aga kuna ma ei ole ehitaja, siis ma rohkem sel teemal ei kommenteeri, kuna lihtsalt ei tea.

[Küülaline]

arvestada 26000 kWh aastas ... lisanduvad siis veel võrgu/amper/jms tasud

Planeerid ikka meeletut elektri tarbimist.
Saab valida ka ilma ampritasuta 2-tariifse paketi. Koos võrgu ja muude tasudega tuleb elektri hind olenevalt paketist ja tarbimisest 10-12 s/kWh.

Lõunas mõlemal korrusel maast 2100 kõrged aknad. Laiust 2800 ja 3200. Lääne suunas 2x 2100x3200 akent + ruudune koridori aken ... Tänud kaasa mõtlemast

Mõtlen kaasa ja ei saa aru milleks meie kliimas selline "kasvuhoone", talvel suur soojakadu st. suuremat küttearvet ja suvel samuti, aga jahutamiseks.

[Coolhouse]

Kas Sa siis ostad majapaketi ja ehitad aastaga valmis?
Kui nii siis pane need vidinad maja hinda sisse.

Algul ma korralikult ei lugenud et maakontuur on juba maha pandud.

Kui Sa just soovid akupaagi panna siis on oluline ka elektriga kütmisel tenn. Ehk 2 kW tenniga Sa seda maja ära ei küta ja boiler 6 või 9 kW peale ringi tehes jääb "Smat" tarbetuks .
http://www.torujyri.ee/akumulatsioonipa ... -akupaagid
Sarnasele paagile käib tarbevee siug sisse (olenevalt paagi ja küttesüsteemi valikust).

[Martin L]

MSP vabajahutus on hoopis teine asi.
Mina räägin sellisest asjast:
http://intelivent.ee/products/comfofond-l-350/
Väidetavalt saab seda ühendada ka otse maakütte kontuuriga kasutades kolmikut vms. jubinat.

Kelle/mis andmete väitel?

Kui kütteprojekti ei taha tellida ja samade parameetritega hoonete soojakaod W m2 kohta ei ole teada siis leia need ise lihtarvutusel Q=U*A*dT. U on piirde soojusjuhtivustegur, A pindala ja dT temperatuuride vahe. Kui tahad ka vendiga arvestada, siis väljatõmbe vendi puhul liida tulemusele 30-35%, soojustagastusega vendi puhul vastavalt masina efektiivsusele. Teisendad tulemuse rahaks ja võrdled mida tahad.

Kütteprojekti tellin kui tean mis teed minna. Olen korra juba projekteerija käest vastu pükse saanud ja nüüd tahan teemas rohkem kaasa rääkida.

Nad faasikaupa ei müü minuteada. Kas osta juurde 3x10 A või 1x10A vahet ei ole. Hind on sama. Samas ma ei tea üleminekut 1F pealt 3F peale.
Suuremat ampritasu hakkad jah maksma. Kui on 3x25A, siis maksad 25x ampri hind. Faasid ei puhu jälle pilli siin.

Tänud, loodetavasti õpivad minu teadmatusest/lollusest hiljem ka teised. Sain juba targemaks ning tegin hinnapäringu millele lubati 30 päeva jooksul vastata.

arvestada 26000 kWh aastas ... lisanduvad siis veel võrgu/amper/jms tasud

Planeerid ikka meeletut elektri tarbimist.
Saab valida ka ilma ampritasuta 2-tariifse paketi. Koos võrgu ja muude tasudega tuleb elektri hind olenevalt paketist ja tarbimisest 10-12 s/kWh.

Eelprojekti käigus tehtud energiamärgise järgi on tarbimine 131 kWh/m²•a ehk siis 23187kWh (küte, vesi, vent jms).
Ka eelpool mainiti, et võib jääda sinna suurusjärku. Pigem arvestan rohkemaga kui vähemaga kui kogu tehnosüsteem ei ole koheselt 100% teostatav ning ei ole nii efektiivne kui sooviks.

Ühtlasi vaatasin ka olemasolevat el. lepingut ning pakettide hinnavõrdlust 26000kWh 60% öise aastase tarbimisega. 4 paketti vastavalt 2124/1955/1580/1460€ aastas (Lisaks võrgutasule sisaldab hind käibemaksu, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu.). Ehk siis siia ei tohiks minu arusaamade järgi enam midagi lisanduda kui aktsiisi või turu muutused välja jätta.

Kas Sa siis ostad majapaketi ja ehitad aastaga valmis?
Kui nii siis pane need vidinad maja hinda sisse.

Ei, ostsin pangalaenuga vana talu plaaniga välispiirded soojustada, vesi ning kanalisatsioon vedada ja aastaga sisse kolida. Aasta lõpuks oli selge, et taastamine ei ole otstarbekas. Nii läks vana maja lammutamisele ning kõrvale hakkas kerkima uus.
See juba aga mitte panga rahade eest kuna juurde antava summaga ei teeks ükski firma elamist valmis.

Algul ma korralikult ei lugenud et maakontuur on juba maha pandud.

2x350m kontuuri sai suvel maha.

Kui Sa just soovid akupaagi panna siis on oluline ka elektriga kütmisel tenn. Ehk 2 kW tenniga Sa seda maja ära ei küta ja boiler 6 või 9 kW peale ringi tehes jääb "Smat" tarbetuks .
http://www.torujyri.ee/akumulatsioonipa ... -akupaagid
Sarnasele paagile käib tarbevee siug sisse (olenevalt paagi ja küttesüsteemi valikust).

Tänud info eest. Sain aru, et teie enda soovitus on akupaak lisada ka inverter soojuspumba puhul kui soovin hiljem suvisel perioodil pesuruumide kontuure töös hoida.
Smart'i poole vaatasin juhtimise pärast, et suudab ise öisel ajal odavamalt end üles kütta ja päeval siis madalamat temperatuuri hoida.

Lugupidamisega
Martin

[laurit]

MSP vabajahutus on hoopis teine asi.
Mina räägin sellisest asjast:
http://intelivent.ee/products/comfofond-l-350/
Väidetavalt saab seda ühendada ka otse maakütte kontuuriga kasutades kolmikut vms. jubinat.

Kelle/mis andmete väitel?

Pead ei julge anda, aga ehitusmessil müügimees rääkis. Ma ei mäleta kas oli selle sama seadme müüja või oli Valloxi müügimees.

Edit: Valloxi seadme paigaldusjuhend http://vallox.com/files/771/OHJE_MLV-MU ... 051214.pdf
Selle järgi nagu kasutaks sama maakütte kontuuri.

[Küülaline]

pakettide hinnavõrdlust 26000kWh 60% öise aastase tarbimisega. 4 paketti vastavalt 2124/1955/1580/1460€ aastas ... siia ei tohiks minu arusaamade järgi enam midagi lisanduda

Ei saa aru, mis 4 paketti sa vaatasid, aga palju odavamat, kui 10 s/kWh elektri hinda Eestis EI OLE ühelgi pakkujal. See tähendab ikka 2600€ aastas.

[Martin L]

pakettide hinnavõrdlust 26000kWh 60% öise aastase tarbimisega. 4 paketti vastavalt 2124/1955/1580/1460€ aastas ... siia ei tohiks minu arusaamade järgi enam midagi lisanduda

Ei saa aru, mis 4 paketti sa vaatasid, aga palju odavamat, kui 10 s/kWh elektri hinda Eestis EI OLE ühelgi pakkujal. See tähendab ikka 2600€ aastas.

www.elektrilevi.ee -> E-teenused -> Võrgulepingud -> Võrguleping
Näitab ära valitud paketi ning annab võimaluse leida sobiv sisestades aastase tarbimise ning öötarbimise osakaalu.
Mina sain tulemuseks - https://drive.google.com/file/d/0B6HJGO ... lPbkk/view

Võrk 1 - ühetariifne, vähe tarbimist ja peamiselt päevasel ajal
Võrk 2 - kahetariifne, vähe tarbimist, rohkem öösel.
Võrk 3 - ühetariifne, sisaldab kuutasu, ampertasu, kWh hind koguaeg sama, tarbid keskmisest rohkem ja päevasel ajal.
Võrk 4 - kahetariifne, sisaldab kuutasu, ampertasu, tarbid keskmisest rohkem.

All kirjas: Lisaks võrgutasule sisaldab hind käibemaksu, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu.

Kui see info on vale või puudulik siis palun suunata allikateni mis annavad täpsema ülevaate.

[kütja2]

See viimane kalkulaator näitab võrgutasu osa,päris särts tuleb sinna lisaks.

[Küülaline]

See on Elektrilevi võrgutasu ilma elektri hinnata. Nüüd otsi kas Eesti Energia või Fortumi vms. ELEKTRI hind ja liida sinna juurde, siis alla 10 sendi ei tule.
https://www.elektrilevi.ee/elektrimuuja ... evi-vorgus

[Martin L]

Jälle targem, tänud!

[val]

Energiamärgise 131 kWh/m²*a on hoone standardkasutusel. Ehitamise ajal sul ei ole neid tingimusi või elad sees ja samal ajal ehitad ? Suurusjärk 60% võiks olla kütte osa või täpsemalt peaks netoenergiatarve olema leitav märgise aluseks olevas arvutuses, mida küsi projekteerijalt. Pakun, et 0 kraadise ilmaga piisab 17 kraadi sees hoidmiseks 2 kw puhurist. Puhuriga kütad kiiresti üles kui ehitama lähed, kui ei ehita lased temp alla. Nii saad arvatavasti suurema võidu kui ööelektri ja veeküttega.

[aero]

Lõunas mõlemal korrusel maast 2100 kõrged aknad. Laiust 2800 ja 3200. Lääne suunas 2x 2100x3200 akent + ruudune koridori aken ... Tänud kaasa mõtlemast

Mõtlen kaasa ja ei saa aru milleks meie kliimas selline "kasvuhoone", talvel suur soojakadu st. suuremat küttearvet ja suvel samuti, aga jahutamiseks.

Mul veel rohkem aknapinda lõunasse. Selle aasta jaanuaris kulus maaküttele ELEKTRIT ~4,3 kWh/m2, aasta tagasi ~3,3 kWh/m2 (tegelt veel vähem kuna primitiivne arvutusmeetod "kogutarbimine miinus suvine tase" ei arvesta, et talvel on valgustuse ja kokkamise osakaal küttekuludes suurem kui suvel). Aktiivjahutust ei ole ja ei plaani ka. 3x paketiga aknad on tublid, suvel saab abi markiisidest või lamellidest.

Edit: ikka elektrikulust räägin, tuginedes https://id.energia.ee/et/tarbimisajalugu

[Külaline]

Selle aasta jaanuaris kulus maaküttele ~4,3 kWh/m2, aasta tagasi ~3,3 kWh/m2

Soojust või elektrit?

[Unkas]

Integra alumine soojusvaheti on mõeldud päikesekõtte jaoks. Seda lahendust aga ei kannataks maja asendi jms arvesse võtta kasutada.
Kui infolehelt õigesti välja lugesin saaks seda ka veesärgiga kamina puhul kasutada aga kas sel on mõtet kui katlakütja ametit ei taha pidama hakata.

Kui suveperioodil ei soovi kütta muud kui kahte pesuruumi ja toota tarbevet siis kas on pointi kogu seda akupaaki kütta või oleks mõistlikum panna paagile lisaks sisse elektritenn ning sellega toota tarbevett ning kütta pesuruume otse eletriga (elektrikontuurid).
Kui aga elektritenniga vaid tarbevee osa kütan siis olenemata soojushajutitest kütab see ka ju ülejäänud paaki ja efektiivsus väheneb.

Kui päikesekollektoreid ei ole plaanis kasutada ning veesärgiga kaminat ei soovi samuti, siis pigem soovitaksin valida akupaak, millel päikesekütte soojusvahetit see ei ole. Maksad lihtsalt vähem ja selle eest, mida vajad. Samas tagaks päikesekütte kasutamine just selle efekti, mida sooviksid suvel ilma kütmata saavutada - st. lisaks soojale tarbeveele saaksid ka pesuruumide kontuurid soojaks (kui soovitud tarbevee temperatuur saavutatud, hakkab põrandat soojendama).
Hewalexi päikesekütte süsteemi juhtpaneel võimaldab samaaegselt juhtida ka väliseid seadmeid (nt elektritenn) tundide kaupa, kui soovid neid kasutada ainult öisel ajal või nädalavahetustel.

Kui maja (katuse )asendi tõttu kollektoreid katusel panna ei saa, siis võid need ka fassaadile kinnitada.

[Martin L]

Kui päikesekollektoreid ei ole plaanis kasutada ning veesärgiga kaminat ei soovi samuti, siis pigem soovitaksin valida akupaak, millel päikesekütte soojusvahetit see ei ole. Maksad lihtsalt vähem ja selle eest, mida vajad. Samas tagaks päikesekütte kasutamine just selle efekti, mida sooviksid suvel ilma kütmata saavutada - st. lisaks soojale tarbeveele saaksid ka pesuruumide kontuurid soojaks (kui soovitud tarbevee temperatuur saavutatud, hakkab põrandat soojendama).
Hewalexi päikesekütte süsteemi juhtpaneel võimaldab samaaegselt juhtida ka väliseid seadmeid (nt elektritenn) tundide kaupa, kui soovid neid kasutada ainult öisel ajal või nädalavahetustel.

Kui maja (katuse )asendi tõttu kollektoreid katusel panna ei saa, siis võid need ka fassaadile kinnitada.

Maja kitsas ja pikk (katuse hari 19m ja majal laiust alla 7m) ning otsasein mis koosneb peamiselt akendest asub lõunas. Sinna paneeli (viisakalt) kinnitada ei ole võimali, pole ruumi. Tehnoruum asub kõige põhjapoolsemas osas. Katuse kalle 54 kraadi. Osaliselt varjab majale langevat valgust/soojust suur kask. Eeldan, et ei ole otstarbekas/kasumlik sellesse lahendusse investeerida.

[Külaline]

Maja kitsas ja pikk (katuse hari 19m ja majal laiust alla 7m) ning otsasein mis koosneb peamiselt akendest asub lõunas. Sinna paneeli (viisakalt) kinnitada ei ole võimali, pole ruumi. Tehnoruum asub kõige põhjapoolsemas osas. Katuse kalle 54 kraadi. Osaliselt varjab majale langevat valgust/soojust suur kask. Eeldan, et ei ole otstarbekas/kasumlik sellesse lahendusse investeerida.

kui nüüd maja kuju arvestada, siis peldiku ja tipii peaks ka peeruga soojaks saama .

aga osta endale elektriradikad (õli) ja kütad seni otse, kuniks tuleb õks külm kuu või külm talv (tänapäeval peab juba pikalt ootama) ja siis saadki otsustada millega edasi lähed . tuleb odavam eksperiment, kui su paisupaagid ja muud ambitsioonikad plaanid kokku . seniks las olla muud ideed põrandakütte valmiduse tasandil

[Kalvis]

Elektriga mõnda tuba küttes pigistad 1x16 ära küll, kuid kogu maja jaoks jääb väheseks.
3x16 saaks ilusasti hakkama kui jälgid kütmist ja tavatarbimist (pesumasinat või pliiti sisselükates on muu küte väljas 1x16 on see kohustuslik)
Elektrile mõeldes ostad puhuri (15 €, mürarikkamad, paned kööki) ja paar õliradikat (on vaiksed, sobivad magamistuppa). Tarbeveele tasub kahesüsteemne boiler muretseda (on odavam kui see lingil ja saab ka võibolla soojuspumbaga integreerida tulevikus), soodsaim hind on 150 l, kuid kui otsid saad ehk 300 liitrise kah. Minu jaoks on põhiväärtus tarbevee tegemine, kuid tulevikus saab sinna akumuleerida sooja tarbevett. Sel kohal nii ja naa arvamused. Kui ajutiselt siis käraks kõige odavamalt 80 liitrine boiler, sellega saab saunarõõmud hädaga tehtud. Ma omal ajal nii ise alustasi - üks tuba, veevärk kahesüsteemse boileriga, kõik puhas elektri ja kamina küte. Kui raha olemas siis soojuspump ja voila elektriarve kukkus poole võrra. Hiljem integreerisin boileri soojuspumpa.

Teine variant on köhida enne sügist küttehooaega maasoojuspump välja, ära osta kõige kallimat vaid praktiline. On küll ikka kallis, kuid juba ühe küttehooajaga saaksid päris mitusada € tagasi. Ma näen iga päev inimesi, kes puhta elektriga küttes köhivad oi kui suuri summasi välja ja ei suuda investeerimiseks eurotki kulutada. Põrandakontuure lükkad niipalju taha kui palju jõuad põrandaid valmis teha. See oleks minu lemmikvariant aga kui finantse pole siis saan aru.

[Külaline]

Elektriga mõnda tuba küttes pigistad 1x16 ära küll, kuid kogu maja jaoks jääb väheseks.
3x16 saaks ilusasti hakkama kui jälgid kütmist ja tavatarbimist (pesumasinat või pliiti sisselükates on muu küte väljas 1x16 on see kohustuslik)....

1x16 A x 230 V x 24 h x 31 p = 2700 kWh.

Kui hea soojustusega maja, siis peaks jaanuari jaoks nibin, nabin jätkuma...
Iseäranis kui vaid ühte korrust kütad. Ja kui liitumisautomaat õues on, ning see ABB oma on, siis töötab see miinuskraadidel tglt 20 A-sena.... (nimivool vastab +30°C temperatuurile kilbis).
Aga jah.... parem kui on rohkem või on soojuspump.

Minu arvates oleks paslik kohe osta üks õhk-õhk pump - kõlbab pärast jahutamiseks kah, kuna sul niikuinii need tohutud lõunapoolsed aknad on. Arvan, et kogu see maasoojuspumbale jahutuse juurdearetamine on kokkuvõttes kallim (ei tunne seda poolt).

Ainult tolmutamist õ/õ pump ei armasta - see on muidugi ehitusaegse kasutamise miinud...