Kui uus maja on hästi sooja pidav, näit.energiaklass A+, siis mis küttesüsteemi kasutada?

[Külaline]

Tere. Energiamärgis on poliitiline number , reaalne energiavajadus (ning sellest lähtuv majandusarvutus) tuleneb füüsikavalemitest ilma kaalumisteguriteta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[rokikas]

Viidatud teema lõpus on täitsa OK õhksoojuspump ehk kanalisse puhuv õhksoojuspump.
Viidatud teema alguses on juttu ventilatsiooni soojuspumba piiratud võimalustest ehk igiliikuri ehitamisest.

Ka teema esmapostituses pidasin silmas õhksoojuspumba kanaliversiooni aga lihtsalt väljendasin ennast kohmakalt.

Tere. Energiamärgis on poliitiline number

Jah aga tiba ikka on informatiivsem küsimus "tahan A klassi energiakuluga maja" kui "tahan soojapidavat maja"!

[Külaline]

Tere. Jah, kui eesmärk on A-klass, siis on tegemist tubli Eesti kodanikuga, kes paneb rahaliselt õla alla riigi euroülesannete täitmisele. See pole sugugi taunitav, vastupidi. Riik (ehk meie kõik) oleme selle üle tänulikud ning soovime, et neid oleks hästi palju. Kui aga eesmärgiks on oma rahakoti sisu efektiivne kulutamine, mis peaks olema liberaal-majanduslik tegevus, siis riigi huvid ei ühti personaalsete majandushuvidega. Personaalse majandusefektiivsuse aluseks on reaalsed (nt. arvetel kajastuv energia hind) , mitte euroülesannete täitmiseks moonutatud (nt. kaalumisteguriga korrutatud energia hind ) numbrid.
"Soojapidav maja" arhitekti nägemuses taandub tavaliselt ikka sinna alfabeeti, ilma selle poliitilise märketa ei saa lihtsalt ehitusluba (vist!). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[kurmask]

Vanaemal oli Pärnu-Jaagupis vana talumaja, kus õhutus oli lahendatud ebapiisava isolatsiooniga akendel, ustel ja rehealuse uksel. Köeti seda ahjuga (soojamüür jms jutud juures), köögis pliidiga ja villaste sokkidega.

Ei mäleta, et oleks kunagi külm olnud, kuna süüa tehti ju ka pliidi peal vanal moel

Eks ma vaatan lõpuks ikka projekti pealt, mida sisetunne ütleb. Panen paar varianti koos tasuvusega kõrvale ja sii skukutan otsuse.

Suure tõenäosusega tuleb soojamüüriga ahi majja olenemata valitud küttelahendusest, kuna sisuliselt metsas elades võiks majal olla täielikult sõltumatu soojakeha ikka olemas.

[aero]

...Personaalse majandusefektiivsuse aluseks on reaalsed (nt. arvetel kajastuv energia hind) , mitte euroülesannete täitmiseks moonutatud (nt. kaalumisteguriga korrutatud energia hind ) numbrid.
...

Just! Hea näide on "Energiamärgis", millel pole tegelikkusega väga palju pistmist. Võetakse reaalsed m2 ja m3 lähteandmeteks, lisatakse laest mingi inimeste arv ja tarbimisharjumused (näiteks suvine aktiivjahutus), korrutatakse tulemusi veel igasuguste kaalumisteguritega sõltuvalt energiakandjast ja tulemus ongi selline, et praktikas pole sellega midagi peale hakata. Raisatud raha .

Foorumis võib ikka arutada aga nii peensusteni seda ikka ei tehta nagu palgatud insener teeb. Kütte ja vendi insener arvutab (projekti eriosa koosseisus) välja soojakaod konkreetse numbrina. Projekti põhjal on mugav küttesüsteemidele pakkumisi võtta ja saadki konkreetse numbri. Ilma projektita on keeruline kindel olla, et tellija ja täitja asjadest ühtmoodi aru saavad.

[Külaline]

Eks ma vaatan lõpuks ikka projekti pealt, mida sisetunne ütleb. Panen paar varianti koos tasuvusega kõrvale ja sii skukutan otsuse.

kummalised teemad sul, paar päeva tagasi arutled seda kuidas ilma projektita saaks ja mis võiks "umbes" maksta, täna on juba a+ maja ja küttesüsteemi valik ja arutelu lõppeb alati mingi lambi otsusega nagu ka see, et poogen, teen ahju ikka ka . Mis tasuvust sa siis taga ajad kena ahi ei ole ka odavam, kui 6000 euri + lisaküttena siis k-rauta 15 eur puhurid (rokika lemmik küttesüsteem) või 7000 eurone ettekujutus soojuspumbast jne

[kurmask]

Eks ma vaatan lõpuks ikka projekti pealt, mida sisetunne ütleb. Panen paar varianti koos tasuvusega kõrvale ja siis kukutan otsuse.

kummalised teemad sul, paar päeva tagasi arutled seda kuidas ilma projektita saaks ja mis võiks "umbes" maksta, täna on juba a+ maja ja küttesüsteemi valik ja arutelu lõppeb alati mingi lambi otsusega nagu ka see, et poogen, teen ahju ikka ka . Mis tasuvust sa siis taga ajad kena ahi ei ole ka odavam, kui 6000 euri + lisaküttena siis k-rauta 15 eur puhurid (rokika lemmik küttesüsteem) või 7000 eurone ettekujutus soojuspumbast jne

Ei ole ma oma teada ilma projektita tahtnud maja ehitada. Ei näe ka midagi paha uurida erinevaid variante enne, kui midagi üldse hakkan otsustama.

Praegu, ilma projektita, ei oska õiget asja ette kujutada. Foorumitest ma pole tegelikult selgust ja vastust saanud, mis moodi peaks uue maja ehitama. Igasugu arvamusi, aga mitte ühtegi sellist, mis ütleks, et kui tahad kodu õhutada sundvendiga ja 100m2 samal ajal kütta, siis vali see küttelahendus, see kõige mõistlikum.

Teie kõigi jutu põhjal (ei taha kedagi solvata nüüd), jääb mulje, et pole mitte mingit vahet, mis maja ma ehitan ja millise küttesüsteemiga, et lõpuks, kui eksin, olen nagu nii ise süüdi ja ehitajaid pole mõtet vastutusele võtta.

Kui ma valesti aru saan, siis palun tooge mulle siit teemast välja see koht, kus on kirjas, et ehita maja sellest materjalist, õhuta nii ja küta naa, saad tõenäoliselt optimaalse valiku.

[aero]

kena ahi ei ole ka odavam, kui 6000 euri

"Kena" on liiga subjektiivne mõiste. Pea 3 tonnine ahi ilma viimistluseta maksis 2500 kandis. Korsten ja ahju vundament veel veidi lisaks. Viimistlus - seinte pahteldamise käigus lasi maaler ahju pritspahtliga üle ja tõmbas valge värvi otsa. Ma suhtun nii, et "peaasi" on tuli koldes. Ahi seal ümber on nagu pildil raam - võiks olla tagasihoidlikum, kui pilt ise .

... Praegu, ilma projektita, ei oska õiget asja ette kujutada. Foorumitest ma pole tegelikult selgust ja vastust saanud, mis moodi peaks uue maja ehitama. ...palun tooge mulle siit teemast välja see koht, kus on kirjas, et ehita maja sellest materjalist, õhuta nii ja küta nii, saad tõenäoliselt optimaalse valiku.

Karta on, et keegi ei viitsi sulle putru suhu pista . Tellid projekti, võtad pakkumised, teed tasuvusarvutused ja saadki teada tõenäoliselt optimaalse valiku . Ainult sina tead - kas tahad elada kuubi- või tüvipüramiidikujulises või mõnes vähem ideaalse kujuga - aga see-eest kenamas - majas. Ja miljon muud pisiasja.

[kurmask]

... Praegu, ilma projektita, ei oska õiget asja ette kujutada. Foorumitest ma pole tegelikult selgust ja vastust saanud, mis moodi peaks uue maja ehitama. ...palun tooge mulle siit teemast välja see koht, kus on kirjas, et ehita maja sellest materjalist, õhuta nii ja küta nii, saad tõenäoliselt optimaalse valiku.

Karta on, et keegi ei viitsi sulle putru suhu pista . Tellid projekti, võtad pakkumised, teed tasuvusarvutused ja saadki teada tõenäoliselt optimaalse valiku .

Need mõned telefonikõned ja emailid, mis olen teinud, sisaldavad kõik küsimust

Millist küttelahendust te eeldate, et me sisse projekteerime?

No kuida kurat ma seda neile öelda oskan. Vastan, seda, mis selle majaga kenasti sobib. Siis jälle vastu,

et no ei, et te ikka ise peate seda teadma..

Ja kas tahate põrandakütet või seinakütet?

Olen kuulnud, et põrandaküte on mõistlikum ja tuleb soodsam küttearve.

Aga ehitus on kallim.

Millest?

Näiteks seinaradikatest.

Mis see teine näide on?

Teist ei olegi.

MIs siis mõistlik on?

Põrandaküte, aga kas soovite õhk-vesi või elektrit?

Õhk-vesi vist soojem?

Oleneb, kui pika aja peale.

Kui pika aja peale soodsam on?

No näiteks 15 aasta peale.

Jne...

Ja selline jauramine käibki, selget vastust kusagilt ei saa. Termoploki müüa ütleb, et tema valik on parim, soodsaim ja kestvaim. Teine vastu, et ei ei, et aeroc on parem, vajab kergemat vundamenti. Kolmas, et puitkarkass, aga ehitus võtab kauem.

No edu meile uutele majaehitajatele. Arvasin, et ehitusfoorumist saab nõu, mitte mõtet, et otsusta ise, küll pärast näed

Siin tundub, et neid, kes on palju ehitanud, on palju, aga oma kogemust keegi ei jaga. Kui oma maja valmis saan, siis teen ühe konkreetsema teema, kus kirjeldan protsessi ja valikuid ja mis see kõik maksma läks. Ehk on kellelgi minusugusel võhikul sellest kunagi abi.

[kurmask]

Ok, ma enda jaoks panen selle teema lukku. Olen saanud piisavalt arvamusi ja ise uurinu erinevatest kohtadest ning lõpuks jääbki nii, nagu enne ütlesin, et kui majaprojekti teen, siis otsustan tuulesuuna põhjal, mida arvan, et mu maja võiks sisaldada.

Kui arhitekt annab nõu, võtan selle ka arvesse.

Igal juhul tänud neile, kes arvamust avaldasid ja mõtteid andsid.

[Külaline]

Mida rohkem sa pealiskaudselt erinevatesse süsteemidesse süübid seda rohkem detaile ja "tasuvust" hakkab su mõtteid varjutama. U arv muutub su elu eesmärgiks ja unes hakkad nägema ilusaid ahjukesi, põrandakütet ja ülimat õndsust 5 aastase tasuvusajaga süsteemidest ja müügimeeste lubadustest.

ära muretse , sest sa ei saa ka eriti palju eksida, nagu sa kirjutasid ei olnud sul külm ka su vanaema kodus ja selle maja ehitaja ja küttesüsteemi valija eluajal ei olnud ühtegi foorumit lähemal kui 4km kõrts ja lapsepõlves õpitud talupojaloogika.

Seega sinu viga antud juhul on valesti püstitatud (ja tinglikus) küsimuses: "mis süsteemi kasutada", "mis on optimaalseim" ilma vastamiseks vajaliku tausta (antud juhul projekti) andmata. See viga on siin kõikide teemades , vaata neid järjest "parim õhk-õhk pump" , "parim õhk-vesi pump" jne jne ja üle ühe teema küsitakse "mis maksab parim maja".

tõeni jõudmine ongi väga raske ja nagu ka eelnevas teemas öeldud võta vähemalt aasta aega plaanide täpsustamiseks ja emotsioonivabaks suhtluseks müügimeestega. iga l*ts kiidab ikka oma p*tsi ja kõik see pask on nädalavahetuseti espakis 20% odavam, projektimüügis 40% jne jne.

ainus mida sa saad teha ongi alustada projekteerimisega ja mõtelda asukohale , ruumide suurusele, kujule ja üritada seda kõike mis sulle sobib pärast eesmärgistada ja eesmärkide järgi langetada otsuseid materjalide ja süsteemide osas

[kurmask]

[aero]

Minu soovid olid: madala energiakuluga maja (mis oleks ka kena vaadata, s.t. mitte päris kuubik), mugav ja odav küte ning elava tule võimalus (ja kui vähegi võimalik siis privaatses puudesalus, mitte kaugel merest ja vanalinnast ). Südamikuga kamina kogemus olemas, ilus vaadata aga ei salvesta. Sain aru, et klaasuksega ahi oleks samm edasi ja mitte palju kallim. Kaminas võid põletada 2 halu haaval ja pikalt. Ahi tuleb korraga ära kütta, mitte venitada. Seetõttu on kütmise ajal läbi ukse soojuskiirgus intensiivsem. Ukse lähedal võib palav hakata. See eest püsib ahju ukseklaas puhas.

Tõsiseltvõetavaid variante põhikütteks mul vist ei tekkinudki maasoojuspumba kõrvale. ÕhkSP sumiseb, õhkvesi pole MSP-st oluliselt odavam, pellet vajab eraldi katlaruumi (veidi hooldust ka), MSP ei vaja kumbagi. Müra on nagu tööstuslikul külmikul. Võid panna selle ka WC-sse, puhtasse majandusruumi jne. Päikesepaneelidele sai ka mõeldud aga kuna SP soojendab vee niigi odavalt siis nende tasuvusaeg oleks liiga pikaks läinud. Jooksvate kuludega ja mugavusega olen rahul.

17:37 post võttis päris hästi teema kokku

[rokikas]

Võetakse reaalsed m2 ja m3 lähteandmeteks, lisatakse laest mingi inimeste arv ja tarbimisharjumused (näiteks suvine aktiivjahutus)

Kui pead silmas "standartkasutust" siis mis sellel viga on?

[kurmask]

Lihtsalt, ajaloolise info kasutamise mõttes.

Kui mul nüüd maja kunagi valmis saab, siis postitan siia järelduse koos hindadega, siis on hea näha, mis sest arutelust lõpuks välja kukkus.

Tänase seisuga arvan, et

• Maja tuleb kas termo- või aeroc plokkidest.
  Panen vesipõrandakütte.
  Kaldun rohkem maakütte poole, mis ka (minu teadmiste kohaselt) sooja vett mulle toota saab.
  Panen tsentraalse soojusvahetiga sundventilatsiooni.
  Jätan kamina või ahju ehitamise võimaluse, et jätta sõltumatus energiafirmadest tuleviku jaoks.
  Elektrikadumise tõttu külmaks jääva maja riski maandamise jaoks uurin veel diiselgeneraatorite kohta (et milline neist seda õhk-vesi lahendust toita suudaks).

[Tartlane]

Pane päikesepaneele ka paari hektari jagu

[Coolhouse]

Milleks see generator? Kas on pikad õhuliinid ja sageli pingekatkestused?

Väidetavalt on maja soojapidav. Pane mingi kamin või klaasuksega suur ahi.....
Kui põranda betoon on soe siis läheb ikka mitmeid tunde enne kui villaseid sokke vaja.
Küttesse paned sortsu samakat sisse kui raatsid ja veetorud mis majja sisenevad isoleerid ära.

[rokikas]

Maja tuleb kas termo- või aeroc plokkidest.

Miks just neist? Miks teised plokid+soojustus või puitkarkassi hetkel kõrvale jätnud oled?

[kurmask]

Maja tuleb kas termo- või aeroc plokkidest.

Miks just neist? Miks teised plokid+soojustus või puitkarkassi hetkel kõrvale jätnud oled?

See on minu iseotsimise tulemus- need 2 plokki tunduvad kõige soodsamad ehitada olevat ja tulemus on parem, kui mingitel tuhaplokkidel või puitkarkassmajal.

Puitkarkassmaja hinda ma veel ei tea ja selle ma oma nimekirjas tegelikult unustasin mainida.

Lõpuks on ikka see, et ma võtan projekti põhjal ilmselt mingeid pakkumisi enne, kui otsustan.

[kurmask]

Milleks see generator? Kas on pikad õhuliinid ja sageli pingekatkestused?

Väidetavalt on maja soojapidav. Pane mingi kamin või klaasuksega suur ahi.....
Kui põranda betoon on soe siis läheb ikka mitmeid tunde enne kui villaseid sokke vaja.
Küttesse paned sortsu samakat sisse kui raatsid ja veetorud mis majja sisenevad isoleerid ära.

Ma veel ei tea, aga kas selle peale tasub lootma jääda, et see nii ei ole?
Ma saan aru, et maja püsib soe, kuid kui kaua? Generaatori abiga saaks ehk ka nädalakese hakkama.

Jällegi ma ei tea, mitu liitrit ma seda diislit peaks sisse kallama,et 24h maja sisetemp näit 18 kraadi peal hoida. Aga jällegi.. pisike kamin võib isegi soodsam olla.

Nimelt ei tohi ju lasta maja vundamendil miinustesse langeda- muidu on torud puru. Miinustesse minemise aeg -20 kraadise külmaga on tõenäoliselt nädal või rohkem kütmata?

[ping]

Maja - elamise masin.
Seda peaks ikka komplektselt vaatama.
Kütte vajaduse rahuldamiseks vajalik soojusenergia kogus (hästi soojustatud maja puhul) võib osutuda kordades väiksemaks kui näiteks sooja pesuvee soojendamiseks vajalik energiakogus.
Vann(id) ja suured dužžid (20-50 liitrit/minutis) on suured vee kasutajad eriti kui majas "veearmastajad" lapsed või lapselapsed.
Pole ime kui õhtuks on ka 500L boiler külm ja soe vesi otsas.
Reservsooja jaoks pole mõtet suurt (3l/h) tagavara generaatorit kasutada sest selle kasutegur (ca 25%) on liiga madal ja hind kõrge. Kasulikum on maja küttesüsteemi ühendada autodelt tuntud 5kW "Vebasto" soojendus (0,7l/h). Ja et lambid põleks ja telekas töötaks ja vebasto aku laadimiseks kõlbab ka 1kW generaator.
(Suurtel veesijahutusega generaatoritel ühendatakse mootori veesärk hoone küttesüsteemiga, see tõstab tuntavalt kasutegurit.)

[val]

2-3 kw genekas 300 € ja sinna otsa 1-2 tk 1/2kw soojapuhur a 15 €. Kas saab odavamalt ? Veesärgiga väike pelletikamin (et oleks kena elavat tuld vaadata) oli mul kunagi mõttes seoses MSP ja el katkestustega. Muud ei ole, aga kena vaadata asjad lähevad kulukaks. Õnneks vajadus kadus kui selgus katkestuste vähesus ja kestus.

[Külaline]

Kui on tegu väga soojapidava majaga, siis kasutatakse tihti kütteks vaid soojustagastusega ventilatsiooni elektrilist küttekalorifeeri. Mingeid lisaradiaatoreid justkui ei olekski vaja.

Ei ole põhjamaades ega meil siin ühtegi paberitega passiivmaja, mida ainult ventilatsiooni kaudu köetakse, niisamuti tänu suurele inertsile ei kasutata kütet betoon põrandates.

[Hiid]

Maja tuleb kas termo- või aeroc plokkidest.

Miks just neist? Miks teised plokid+soojustus või puitkarkassi hetkel kõrvale jätnud oled?

See on minu iseotsimise tulemus- need 2 plokki tunduvad kõige soodsamad ehitada olevat ja tulemus on parem, kui mingitel tuhaplokkidel või puitkarkassmajal.

Mismõttes parem ja soodsam?

[kurmask]

Tulemus parem = köetud maja hea soojapidavus.