Pelletikatel Smart Fire 22 või Pelletikatel PELLE 165 l ?

[viktorko]

Tere,

Kas keegi saaks aidata teha teadlik valik kahe pelletikatla vahel. Kaks erinevad pakkujad pakkuvad ühe sama maja jaoks järgmised katlad:
1. Pelle pelletikatel 30 kW
http://www.hemeltron.ee/pelle-pelletikatel-20-25-kw
2. Smart Fire 22
http://www.hemeltron.ee/file/275-hks-la ... oleht-2015

Suurem vahe nendel katla veemahus: 1. 165L / 2. 49L
Kas veemaht teeb katla töö stabilsem?
Millised tegurid tuleb veel arvestusele võtta?

Ette tänades,

[Rostfrei]

Oma kahe aastase kogemuse järgi Pelle katel. Mõõdetav suitsuaaside temp. on stabiilselt alla 100 C, mis tagab korraliku kasuteguri. Suurem veemass vähendab põleti sisse/välja lülituskordade arvu, samas on omal Pelle liidetud 300 l boileriga, mis toimib ka akupaagina, seega katla veemahule 300 l juurde.

[viktorko]

Oma kahe aastase kogemuse järgi Pelle katel. Mõõdetav suitsuaaside temp. on stabiilselt alla 100 C, mis tagab korraliku kasuteguri. Suurem veemass vähendab põleti sisse/välja lülituskordade arvu, samas on omal Pelle liidetud 300 l boileriga, mis toimib ka akupaagina, seega katla veemahule 300 l juurde.

Tere,

Kui suurt maja küttate selle katlaga ja kui palju kulub pelletid aastaks?

Ise arvasin ka, et suurem veesärk katlas akumuleerib rohkem sojust ja põleti töö ei ole nii tihe. Sellest peaks tulema pikkem põleti tööelu. Mida vähem lülitamist seda väiksem amorisatsioon.

[prak]

Katla enda veemaht ei ole küll mingi oluline asi, mida vaadata. Piisava veemahu kokkuvõttes annavad ikkagi küttesüsteemi radikad ja torud, boilerid, ma paneks võimalusel mingi akupaagi.

[viktorko]

Kas kellegil on kogemus Smart Fire 22 kohta?

[Rostfrei]

Maja ~ 230 m2, radiaatorküte ja põrandaküte.

[graanul]

Mina lasin Cerbosel paigaldada Pelle katla ja olen rahul.
http://www.cerbos.ee/et/pelletikatlad/5 ... tlaga.html
Akupaaki polnud vaja, tarbevee saan kahesüsteemse boileriga.

[hambakari]

ma pakun et akupaak on lihtsalt üks suur puuk, mida pole küll mõtet üleval pidada. põleti võib küll harvemini sisse lülituda, aga selle asemel põleb ta kauem ja soojakadu on ka suurem? eesmärk peaks ju olema kogu soe tuppa toimetada, mitte akupaaki.

[katlamajas]

Kaasaegsed pelletipõletid ja pelletikatlad on moduleeriva võimsusega.
Ehk katel jääb ooteseisu alles siis, kui on saavutanud oma minimaalse võimsusega etteantud temperatuuri.

SmartFire 22 -katla võimsusvahemik on 6 – 22 kW
Pelle-katel koos Pelltech-põletiga: 10 – 20 kW

Kui hoone soojavajadus kütteperioodil on suurem kui 6 kW (või 10 kW), siis katel on pidevalt töös; lülitub välja ainult puhastuse ajaks.

Akumulatsioonipaak on vajalik siis, kui kasutada kontrollimatut laadi kütet, nagu puuküte, päikeseküte, mitte moduleeriva võimsusega põletid ja soojuspumbad, ning juhul, kui kütteseadme võimsus on üledimensioneeritud.

Muudel juhtudel hästi isoleeritud akumulatsioonipaagi olemasolu süsteemis midagi halba ei tee ja aastast energiakulu ei mõjuta. Ainult, et katlamajas jääb ruumi vähemaks ja süsteem kallimaks. Lisaks akupaagile vaja lisa paisupaak, pumbasõlm jms.

[osb]

Kui Pelle katlale panna Atmos A25 põleti(maks. võimsus 30kW), siis kütab ära ka ca 200 m2 ja suurema maja.

Sama suure maja kütmiseks peaks Pelle katlale Pelletech PV30 kW põleti panema.

[vat]

Kas Cerbose müügiproffid seda ei teagi, et vajalik küttevõimsus ei sõltu köetavast pindalast, vaid hoopis rohkem ruumalast (rääkimata konkreetse maja soojustusest jms)?

[plb]

Andke andeks, aga 6...22 kW: kui katla suitsukäigud on ikka 22 kW-le arvestatud, siis seal "küünalt põletades" ehk 6 kW puhul paneb suur osa põlemisgaasi kadudeta korstnasse, elik kasutegur on niru. Ainus, mida selle "moduleerimisega" saavutatakse, on süütamiste arvu vähendamine ning sobivus olematu veemahuga süsteemidele.
Pelletechil (ja muudel pulksüütajaga põletitel) on süütamisaeg aeg paari minuti piires; IWABO, ATMOS ja muud sellised, millel on elektripliidi spiraal plate all, süütavad kauem.
Kes tahab, arvutagu (või mõõtku), kas väheefektiivne põlemine süütamise ajal (mõni minut) või päevade kaupa vindumine veerandi võimsusega - kumb on efektiivsem.

[katlamajas]

Katlatootjad on reeglina testinud kasuteguri oma etteantud moduleerimise vahemikus. Näit. NBE RTB30 -pelletikatla kasutegur vähendatud võimsusega on parem, kui nominaalvõimsusega:
http://www.readytoburn.dk/files/manager ... b-2064.pdf

Katla vähendatud võimsus ei tekita vaegpõlemist, mille tagajärel tekib vingugaas ja sellega jääb saamata kasutegur, katel pigitub, tahmab jne. Vaegpõlemine tekib, kui katel/põleti on oma võimsuste juures valesti häälestatud (vale etteantud pelleti ja õhu kogus), katlamajas mittepiisav värske õhu pealevool ning olematu korstnatõmme.

Ärge unustage lihtsaid loodusseadusi:
https://et.wikipedia.org/wiki/Energia_j ... use_seadus

[plb]

Katlatootjad on reeglina testinud kasuteguri oma etteantud moduleerimise vahemikus. Näit. NBE RTB30 -pelletikatla kasutegur vähendatud võimsusega on parem, kui nominaalvõimsusega:
http://www.readytoburn.dk/files/manager ... b-2064.pdf

Katla vähendatud võimsus ei tekita vaegpõlemist, mille tagajärel tekib vingugaas ja sellega jääb saamata kasutegur, katel pigitub, tahmab jne. Vaegpõlemine tekib, kui katel/põleti on oma võimsuste juures valesti häälestatud (vale etteantud pelleti ja õhu kogus), katlamajas mittepiisav värske õhu pealevool ning olematu korstnatõmme.

Ärge unustage lihtsaid loodusseadusi:
https://et.wikipedia.org/wiki/Energia_j ... use_seadus

Kui see oli vastuseks minule, siis:
Nõus selles mõttes, et kui katel dimensioneerida alla max võimsuse, on "tavarežiimis" kasutegur OK.
Ma muide ei rääkinud mingist vaegpõlemisest. Loe veel kord.
Tõsi on, et energia ei kao kuhugi. Läheb korstnasse, kui katel kinni ei püüa.

[katlamajas]

Kasutegur langeb veel, kui katla/põleti ventilaator veab leegi koos põlemata pelletitega minema, ning puudub korstna tõmberegulaator.

[plb]

Põleti ventilaator "veab" vaid õhku põlemiskambrisse.

over & out

[juroku]

Siin pole midadivalida üks on vana soome õlikatla kopia õhust võetud kasuteguriga ja teine on korralik pelletikatel kui finansid lubavad võtta korralik pelletikatel

[plb]

Sai vahepeal laboris viibitud PELLE katsetamise-mõõtmise juures.
Sai mõõdetud x aja jooksul toodetud soojushulk (katlasse tagastuv vesi hoiti kogu aeg samal temperatuuril ning ka väljuv oli sama, "koormuseks" suur akupaak). Põleti konstantsel režiimil (mittemoduleeriv). Seejärel sai põleti leegiandur kistud valguse kätte, pelleti lõdvik põleti küljest kotti ja stopper käima. Sealt sai pelleti koguse ajaühikus.
Võimsus oli 20 kW.
Pelletikoti peal oli kirjas küttevärtus 4,9. Saadud soojakoguse järgi oli 4,6.
Kasutegur = 4,6 / 4,9 x 100% = 93,87%
Sitt mis sitt katel, onju. Põleti veel eriti.

[Külaline]

Kuidas saadud soojust arvestati?