RVK- mitu, millised...?

[Vallo5]

Praegune elektrikilp: http://imageshack.com/a/img905/2301/v7zFpl.jpg
Tahaks panna rikkevoolukaitsmed, kui palju neid ja millise nimivooluga tuleks/võiks panna?
Praegu on järgmised automaadid järgmistes gruppides:
I faas: B20, B20, B20, B25 (vist on 25, hästi ei näe kirja)
II faas: C16, C16, C16
III faas: C16, B20, C16
3-faasiline automaat (elektripliit ja mõned köögipistikud): B16

Huvitav, kas automaadid on pandud nii, millised parajasti olemas olid või on kasutatud ikka mingit mõistlikut loogikat? Näiteks kahe B20 järel on kummalgi ainult ühe toa laelambid, samas osad pistikupesad, kus käivad elektrikonvektorid (elamine on elektriküttega!), on 16 A peal.
Kas panna näiteks iga faasi taga olevate gruppide jaoks RVKL (kokku 3 tk) ja siis ka üks 3-faasiline (el.pliit ja osad pistikud köögis)? Kuna igas grupis on 3 või 4 automaati, siis ilmselt peaks RVKL-d olema 40 A, mitte 25 A?

[Vallo5]

See on muidugi selge, et sinna kilpi ei mahu midagi juurde panna, ainult 1 kahene koht on vaba. Peaks siis vist suurema kilbi peale mõtlema.

[Miix]

Kõige lihtsam on panna üks 30mA 3faasi RVKL.

Üks RVKL ajaks ka asja ära, kuid selleks, et rikke korral kogu maja pimedaks ei jääks tasub nt. jõutoite, pesad ja valguse 3 RVKL vahel ära jaotada.

NB! 300mA RVKL kaitseb vaid tuleohu eest, 30mA nii tuleohu kui ka inimeste kaitseks!

Paljudel juhtudel on "naabri soovitatud meistrid" automaate oma suva järgi pandud. Kui automaadi nimirakendusvool on suurem kui selle taha ühendatud juhi ristlõige lubab, kaitseb see vaid lühise eest, liigvoolu (ülekoormuse) eest mitte. Vastavad tabelid on olemas. Soovi korral võin jagada.

R.Teesalu raamatus "Rikkevoolukaitse" on kõik oluline välja toodud, lisaks erinevaid mitme RVKL paigaldusvõimaluses.
Soovitatavat lugemist (lk 42-48):
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/opp ... raadid.pdf

Lõplike otsuste korral tasub üle konsulteerida spetsialistidega, nt. Esvika müüjad annavad hääd nõu ning vahel teevad ilma põhjuseta hindagi alla - väga head kogemused selle elektripoega. (Antud juhul pole küll keeruline küsimus, kuid mõnedes postitustes on spekuleerimisega liiale mindud, mistõttu on enne lõpliku otsuse langetamist spetsialistiga üle konsulteerimine teemal "kas selline lahendus on sobiv ja direktiividele vastav?" üpris oluline.)


Kas kilp asub soojas ruumis? Kaablid paistavad olevat väljamaalased, mis kardavad madalatel temperatuuridel (alla 5C) näppimist (liigutamisel tekivad mikrolõhed).

[Vallo5]

Kilp asub toas. Olen ka kuulnud sellist asja, et "tavalised" automaadid tegelikult näit. u. 1,5x voolu korral lülituvad välja u. tunni aja pärast alles, olen ka mingit sellist kõverat näinud kusagil joonisel. Kui veel automaat lubatust suurem on, siis võib tõesti probleeme tekkida.
RKVL tahaks ikka rohkem kui 1 panna. Äkki siis samade gruppide kaupa, nagu praegu automaadid on jaotatud- 3 gruppi 1-faasilised ja üks 3-faasiline. Elamises on 4 tuba, köök, vannituba, esik.

[Vallo5]

Ja kuidas seda asja ümber teha, et lühise korral ei lülituks välja koridori kilbis (seal asub ka elektriarvesti) peaautomaat, vaid ikka grupi oma, kus lühis oli?

[Miix]

Jah, liinikaitselüliti valikul on seda liigkoormusvabasti (termovabasti) aspekti arvestatud:
"Termovabasti rakendumistunnusjoon on kõigil ühesugune ning peab tagama liinide kõrge
eluea. 1,13 nimivoolu peab taluma üks tund, 1,45 nimivoolu tuleb lahutada ühe tunniga."
Allikas: http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/opp ... lyliti.pdf


4 RVKLit on väga mõistlik. Ainuke aga on see, et parem on kui RVKL ei oleks jadamisi e. üksteise all st. 3 ühefaasilist 3faasilise all, muidu tuleb selektiivse RVKL hakata jamama.


Mis kaitse arvesti juures on? Sellest sõltub... Üldteoreetiliselt peab olema teatud karekteristikud väiksemad, et reageeriks enne kui arvesti juures olev. Seda enam, et EE ei taha, et uusi arvesteid pingeta jäetaks (muidu võivad kõne teha ja uurida, et mis värk on).

[Vallo5]

Arvesti juures on 3-faasiline C32. Ühel korral on nii juhtunud, et kogemata tekitasin ühe grupi all lühise ja peaautomaat lülitus välja.

[A.S.]

Tavaliste kaitselülititega selektiivsust tagada polegi praktiliselt võimalik, tuleb sul ilmselt ka edaspidi peakaitset sisse lülitamas käia.
 

[Vallo5]

Millised näeksid välja sellised kaitselülitid ja nende hinnad, mis lülituks enne peakaitset välja? Ilmselt kui mingid suured kobakad on, siis muidugi peaks ära unustama selle teema.

[Miix]

On küll võimalik, kui piisavalt suur erinevus on. Peab otsima, kus see täpsemalt lahti oli seletatud (et väited oleksid kontrollitavad)...

Ühel asutusel oli sama mure, harukilbi või peakilbi kaitse vahetati välja ja mure lahendatud. Seda, mis täpsemalt seal valesti oli, ei mäleta.


Tavalised, mingit erilist "superleiutist" ei ole.

[A.S.]

Millised näeksid välja sellised kaitselülitid ja nende hinnad, mis lülituks enne peakaitset välja? Ilmselt kui mingid suured kobakad on, siis muidugi peaks ära unustama selle teema.

Need on sisuliselt sellised kaitselülitid, mis omavahel suhtlevad. Kust saab ja palju maksavad, ei oska kommenteerida.
 

[Miix]

Need on sisuliselt sellised kaitselülitid, mis omavahel suhtlevad. Kust saab ja palju maksavad, ei oska kommenteerida.
 

Ära aja asja nii keeruliseks, kaitseaparaadid peavad olema selektiivsed, s.t. lülitama elektrivõrgust välja ainult
kahjustatud vooluahela osa (liini, seadme või seadmerühma). Selleks on üpris lihtsad lahendused.

Omavahel kommunikeerivad kaitselülitid lähevad automaatika ja kaugjuhtimise valdkonda.

Asi on rakendumiskiiruste erinevuses!

[Miix]

Lk 38 ja edasi seletab põhimõtteliselt seda... Seetõttu ongi liitumiskilbis alati C-, mitte B-rakendustunnusjoonega liinikaitselüliti, et saaks soovi korral elektrimootoritega seadmeid kasutada.

Allikas: http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/opp ... raadid.pdf
"B-rakendustunnusjoonega kaitselülitid on mõeldud peamiselt elamusiseste
kaabel- ja juhtmeliinide (valgustus, seinakontaktid, juhtahelad) kaitseks.
C-rakendustunnusjoonega kaitselülitid on ette nähtud suurte
sisselülitusvooludega seadmete (luminessentslampide rühmad, elektrimootorid
jms.) , aga ka kaabel- ja juhtmeliinide kaitseks."

Kas lühise korral välja läinud kaitse võis olla C-tunnusjoonega?

Kõikjal, kus võimsaid luminofoore ja elektrimootoreid taha ei pane, pane B kaitse, ülejäänutele C.

[A.S.]

Kui lühisvool ületab kaitselülitite elektromagnetvabasti rakendusvoolu, siis kaitsed rakenduvad ning teevad seda üldjuhul sama kiiresti. Lootus on sellel, et väiksemal kaitselülitil saavutatakse väljalülituseks vajalik vool ajaliselt hästi natukene varem (vool ju täiesti hüppeliselt ei kasva). Või siis on (pea)kaitselülitil spetsiaalselt tekitatud väike ajaline viide rakendumisele.

Läks ju lühisega välja ka C32? Õigus?
 

[Miix]

Nt. asünkroonmootoreid käivitatakse lühiajalise lühise abil. Sellistel juhtudel kasutatakse C-tunnusjoontega kaitsmeid - ei rakendu nii kiirelt.

Vaata, tal suurem osa C tunnusjoonega:

I faas: B20, B20, B20, B25 (vist on 25, hästi ei näe kirja)
II faas: C16, C16, C16
III faas: C16, B20, C16

[Miix]

Rakendusvool (Irak):

B - 5x nimivoolust
C - 10x nimivoolust

[Vallo5]

Vist oli B20 selle grupi automaat, mille all lühise tekitasin, igatahes peaautomaat C32 läks välja, seda ei mäleta kas ka grupi oma võis minna või ainult see mõõtja juures olev C32.

Usun ka, et asjade õigesti valimise teel peaks olema ikka lahendatav. Samas ei ole kindel kas hakkan selle probleemiga tegelema, seda juhtub reaalselt võibolla kord 1-2 aasta jooksul.
Oleks ka variant üldse olemasolevate automaatide asemel sellised panna, siis ei oleks vaja suuremat kilpi panna. Samas hind... 10 tk vaja + üks 3-faasiline. Isenesest ei peaks ka päris 10 tk, 2 automaati saaks vabalt ära kaotada, need mille all vaid 1 laelamp on.
http://www.harjuelekter.ee/et/product/16845

[A.S.]

Nt. asünkroonmootoreid käivitatakse lühiajalise lühise abil.

Ei ole lühis, ei ole, mootori käivitusvool ei ületa kaitselüliti elektromagnetvabasti rakendusvoolu. Kui ületaks, mootori käivitamine ei õnnestuks.

Rakendusvool (Irak):

B - 5x nimivoolust
C - 10x nimivoolust

Ei ole nii konkreetselt, vahemik on.
https://et.wikipedia.org/wiki/Automaatk ... nnusjooned
 

[Miix]

Nt. asünkroonmootoreid käivitatakse lühiajalise lühise abil.

Ei ole lühis, ei ole, mootori käivitusvool ei ületa kaitselüliti elektromagnetvabasti rakendusvoolu. Kui ületaks, mootori käivitamine ei õnnestuks.

Rakendusvool (Irak):

B - 5x nimivoolust
C - 10x nimivoolust

Ei ole nii konkreetselt, vahemik on.
https://et.wikipedia.org/wiki/Automaatk ... nnusjooned
 

Tänan parandamast, A.S. Kiirelt kirjutades sai rakendumisvoolude osa natuke üldistatud.

Mootori osas pidasin silmas täht-kolmnurkkäivitust, kus lühiajalisest lühisest tulenevalt (faasid lühistatakse omavahel, käivitusrelee tagab selle, et see oleks vaid hetkeline) on ka suuremapoolsed käivitusvoolud, st. B kaitse reageerib tihtipeale liiga kiiresti e. enne mootori käimasaamist, C kaitsmel on jällegi selles osas suurem varu.

Ausalt öeldes kõike ei tea ning kaitselülitite selektiivsuse tagamise põhimõtted on hetkel veidi ebaselged. Kui viitsite ära oodata, küsin esmaspäeval antud ala spetsialistilt selle üle ning postitab kuuldu siia...

[A.S.]

Mootori osas pidasin silmas täht-kolmnurkkäivitust, kus lühiajalisest lühisest tulenevalt (faasid lühistatakse omavahel, käivitusrelee tagab selle, et see oleks vaid hetkeline)...

Tegelikult mitte midagi seal ei lühistata, lihtsalt mootori mähiste otsad lülitatakse ringi. Või mida sa selle "lühistamise" all silmas pead?
 

[trebla]

. Selektiivsuse tagamiseks peab peakaitselüliti olema liinikaitselülitite suhtes selektiivne, seega välja tuleb vahetada peakaitselüliti mitte liinikaitselülitid.
Googeldage
ABB madalpinge kaitselülitite selektiivsus
Saate u 50 lk lugemist.

Liinikaitselüliti otsustab alustada reageerimist alles pärast seda, kui sealt on läbi läinud piisavalt suur kogus lühisvoolu energiat. Kuid kõik see sama energia on ju tulnud ka läbi peakaitselüliti. Pluss veel paralleelahelatesse läinud energia.
Kui liinikaitselüliti alustab rakendumist, siis see on mehhaaniline protsess ja võtab teatud aja - kogu selle aja jooksul lühisvool kestab edasi ja läbib ka peakaitset.
Seega saab ka peakaitse rakendumiseks vajaliku energianätsu kätte.


Tavaliste minikaitselülitite omavahelise selektiivsuse piirvool on tavaliselt nii väike, et praktilist tähtsust ei oma.
Lihtsaim viis oleks peakaitselüliti asendada selektiivsega.
Näit. ABB S700 seeria aparaadiga.
Või viitega rakenduva kompaktkaitselülitiga.

Pilt oli tiba udune, kui jämedad on nende 20 ampriste lülitite taga olevad kaablid?