"soojustatud" põranda soojustamine

[elanik]

Tere

Elan paneelelamu esimesel korrusel, mille all on kelder ja seetõttu põrand on väga jahe. Kuna käsil suurem remont, siis oli mõte vana põrand üles võtta ja panna uus põrand koos soojustusmaterjaliga.

Tuli välja et põrandapapi all oli laudpõrand ja ühe laua eemaldamisel vaatas vastu 8 cm klaasvilla. Seega vanal heal ajal on soojustus klaasvilla näol tehtud.

Nüüd olengi kahevahel, kas võtta see suur töö ette, kakkuda põrand koos vana soojustusega üles ja panna põranda alla penoplast ning peale uus põrandakattematerjal (laud, laminaat- või puitparkett) või pole asjal mõtet? Kas peanoplast oleks parem lahendus kui see igivana klaasvill seal põranda all?

Tänan

[Suslik]

No kui sul oli põrand hoolimata olemasolevast soojustusest ikkagi külm ,siis saab siit ainult seda järeldada ,et see variant ei toiminud ja tuleb ikkagi asi uuesti ja korralikult ette võtta !

[Külaline]

ahto, kuidas see korralik põranda soojustamine siis käib?

[taastaja]

Nii, et see igivana klaasvill ei hoia põrandat soojana? Siis pea küll keldris päris külm olema? Penoga, siis seest poolt, ka vaevalt õigem saab

[jann]

mul oli sama lugu põrandaga,et külm kelder all.panin põrandale laagid maha ja peno lasin korralikult vahuga kinni nii ,et jääks õhuvahe betooni ja peno vahele. põrand on palju soojem:)

[elektrik 36]

Kannatan sama jama käes aga olukord veidi erinev,seepärast tegin ka uue teema. Erinevalt sinust lammutasin juba ühe põranda laiali(konstruktsioon täpselt sama) ja avastasin ka vead. Klaasvill lebas laagide vahel suvaliselt(hõredalt), klaasvilla ja põrandalaudade vahel valitses tühjus. Ise arvasin et leian sealt niiskuskahjustuse jälgi,kuid ei
leidnud(laagid ja põrandalauad olid ideaalses korras).
Kui sul on probleemiks ainult külm,siis arvan et aitab soojustuse vahetusest(näiteks kivivill) ja soovitaks sul tõsta villa vastu põrandalaudu.
Alla võiks veel panna mingi tuuletõkke.
Ise kasutasin aurutõkke paberit,kuid selle vajalikkuses väga veendund pole(niiskus kahjustusi ju polnud).
PENO JA KILE on minu meelest üks suur jama mille koht on mulla all.
Olen näinud kuidas peno põleb ja seda oma korterisse küll ei taha.
Ausalt öeldes võiks mõni spetsialist sõna sekka öelda aga neil on selle 1 korruse jama peale alati suu vett täis.

[Külaline]

Tere lugupeetud elektrik. Spetsialistid võivad ju rääkida, mis on õige, aga siis tuuakse sisse sotsiaalsed probleemid . Sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid pole ehitusinseneride lahendada. Soojustage oma põrand altpoolt keldris penoga ära ja probleem lahendatud.
Aga muide on nähtud ka puitmaju ja kivimaju ja klaasmaju ja terasmaju põlemas, kus pole grammigi penot. Nii et majade põlemine pole seotud penoga vaid tavaliselt kahe kõrva vahelise teemaga.
Elektrik peaks teadma, et juhtmetest on palju maju põlema läinud, nii et keelame juhtmed ära.
Kui aga peno emotsionaalselt ei meeldi, siis võib ka villaga või vahtklaasiga.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[elektrik 36]

Lugupeetud Alar Piirfeld. Peno sobivuse seisukohalt pidasin silmas seda:kas peno sobib kasutamiseks siseruumides lahtisel kujul(katteks ainult põrandalaud). Samuti seda kas selliselt kasutatuna on tuleohutusega
kõik korras? Mulla alla jutuga pidasin silmas kasutamist kaetud kujul.
Keldri lae soojustamine on vana teema(loe - korrusmajas peaaegu teostamatu).
Küsimus selles:kas põrand õhkutõstetult ja eraldi isoleerituna annab effekti ning ei tekita mingeid jamasid?
Endal on 10 aastane kogemus sarnase põrandaga mis oli alt valesti isoleeritud(vatt hõredalt vastu betooni. laudadega õhuvahe).
Katsin alguses pealt vaipkattega,mis antdis tuntava effekti kuid oli raskesti
puhastatav. Põranda lammutamisel selgus et põranda seisukord hea (puudusid niiskus kahjustused). Loogika ütleb et sama konstruktsioon korralikult altpoolt soojustatuna(vill õhku vastu põrandalaudu) peaks toimima. Küsimus ainult kas paigaldada enne villa ka aurutõke või mitte?