Ringluspumba varieeruv vs püsiv rõhkude vahe

[tol]

Milline peaks olema põrandakütte puhul ringluspumba režiim, s.o. kas pump peaks töötama püsiva või varieeruva rõhkude vahega?

Internetist ja ka siit foorumist ei ole vastust leidnud milline sisuline erinevus nendel kahel töörežiimil on. Antud juhul on tegemist Wilo-Yonos PICO seeria ringluspumbaga - vt siit: http://www.kyttepartner.ee/wp-content/u ... uhend1.pdf

Juhendist loen, et põrandakütte puhul soovitatakse püsivat rõhkude vahet. Majja kolides oli pump seadistatud varieeruvale režiimile ja küte toimib ning maja on soe. Olen ise katsetanud nii üht kui teist režiimi ja suurt vahet pole märganud, küll on aga konstantsel režiimil ka konstante voolutarve (pump näitab hetketarbimist), varieeruval režiimil muutub voolutarve kuni 2X. Tundub, et varieeruval režiimil pump reguleerib võimsuse väiksemaks kui osad kontuurid on kinni (igas toas on eraldi termostaat). Oluline on seejuures märkida, et olenamata režiimist reguleerib pump vooluhulkasid vastavalt vajadusele nagunii, või vähemalt nii saan mina juhendist aru.

Kumba režiimi oleks mõistlik eelistada ja miks

[Külvaja]

Kui sul juba pump, mis suudab hoida rõhuvahet, siis seda panegi ta hoidma. Seda enam, kui küttekontuuridel on ajamid küljes. Samamoodi radiaatorkütte puhul.
Ega toas sa aru ei saagi, mis režiimil pump toimetab. suurt vahet polegi. Rõhuvahet hoides, saad veidikene säästu elektrienergia arvelt,sest pump võtab hoogu maha, kui osad kontuurid sulguvad ning süsteemi nii palju soojuskandjat pumbata pole tarvis.

[tol]

Ma täpsustan oma küsimust, sest pöördusin foorumi poole sooviga lõpuni aru saada kuidas üks selline pump toimetab.

Kui lugeda põrandakütte kohta, siis räägitakse tavaliselt voolukiirusest ja kuidas seda hoida nii, et kontuuri siseneva ja väljuva vee temperatuuride vahe oleks ca 5 kraadi. Kui on väiksem, siis voolukiirus liiga suur, kui suurem siis vastupidi liiga väike.

Ringluspumpade puhul räägitakse süsteemi rõhust - kas see on sama asi või mingitpidi seoses voolukiirusega?

Ja siit ka kohe järgmine küsimus, millele eelmine postitus vastas ainult osaliselt. Pump oskab vooluhulka reguleerida ise vastavalt vajadusele, st kui kontuurid avanevad või sulgevad siis vastavalt suurendatakse või vähendatakse pumba kiirust s.o. läbilaset. Ja seda olenemata kas valitud on varieeruv või püsirõhu režiim.

Saan aru, et ühel puhul on voolutarve teatud juhtudel väiksem, aga selle võrra on väiksem ka hetkel avatud kontuurides olev vee rõhk. Kas sellel on ka mingeid negatiivseid kõrvalnähte?

[Külvaja]

Ma täpsustan oma küsimust, sest pöördusin foorumi poole sooviga lõpuni aru saada kuidas üks selline pump toimetab.

Kui lugeda põrandakütte kohta, siis räägitakse tavaliselt voolukiirusest ja kuidas seda hoida nii, et kontuuri siseneva ja väljuva vee temperatuuride vahe oleks ca 5 kraadi. Kui on väiksem, siis voolukiirus liiga suur, kui suurem siis vastupidi liiga väike.

Kui 5 kraadi asemel on näit 10 kraadi ,siis on see juba jala all tunda ja tekitab egamugavust. Seetõttu on 5 kraadi. Selle alusel valitakse ka vastav pump, seadistatakse süsteem.
Kui osa kontuure sulgub, siis vähendab pump ka vooluhulka ja vastupidi. Kõige lihtsam on pumbal aru saada kontuuride avanemisest ja sulgumisest just rõhuvahe järgi. Sest, kui osa kontuure sulgub, siis sama vooluhulga korral suureneb süsteemi hüdrauliline takistus. Ja muidugi ka vastupidi. selgitan natuke allpool.

Ringluspumpade puhul räägitakse süsteemi rõhust - kas see on sama asi või mingitpidi seoses voolukiirusega?

Need ikka kaks eri asja. Süsteemi rõhk on olemas ka siis, kui ringluspump seisab. Seda nimetatakse staatiliseks rõhuks. Seda ära siin üldse vaata ega arvesta. See on omaette ooper - sõltub otseselt hoone kõrgusest (mõnedel juhtudel ka soojuskandja maksimaalsest temperatuurist).
Kui aga pump töötab, siis on pumba ülesanne tagada soojuskandja tsirkulatsioon (me räägime siin küttesüsteemi ringluspumbast). Voolukiiruse määrab ära aga vooluhulk ja toru läbimõõt.
Pumba poolt arendatav rõhk peab aga ületama süsteemi enda hüdraulilise takistuse. Kui kontuurid avanevad/sulguvad, siis muutub vastavalt ka süsteemi enda takistus. Miks? Kui mul on 2 võrdset kontuuri, kontuur A ja B. Kui näiteks sulgub kontuur A, mis siis saab? Rumal pump (see, mis pöördeid maha võtta ei oska) hakkab kontuuri A soojuskandjat ka läbi kontuuri pressima ja teeb asjatult tööd. Kui nüüd kontuuril B ei ole automaatikat, siis tekib selles kontuuris tõenäoliselt ka ülekütmine, sest vooluhulk suureneb, seega suureneb ka küttekeha keskmine temperatuur ja seoses sellega ka soojusväljastus.
Tark pump, mis võtab pöördeid maha, vähendab koheselt vooluhulka.

Ja siit ka kohe järgmine küsimus, millele eelmine postitus vastas ainult osaliselt. Pump oskab vooluhulka reguleerida ise vastavalt vajadusele, st kui kontuurid avanevad või sulgevad siis vastavalt suurendatakse või vähendatakse pumba kiirust s.o. läbilaset. Ja seda olenemata kas valitud on varieeruv või püsirõhu režiim.

Saan aru, et ühel puhul on voolutarve teatud juhtudel väiksem, aga selle võrra on väiksem ka hetkel avatud kontuurides olev vee rõhk. Kas sellel on ka mingeid negatiivseid kõrvalnähte?

Negatiivne kõrvalnähe on vaid rahakotil tuntav.Vee rõhu kohta kirjutasin eespool.

[Proff1]

See on pikk ja keeruline teema tegelikult, ei viitsi hakata seda küll neti kaudu lahkama. Esiteks sellest korralikult aru saamine eeldab mingit vastava eriala baaskoolituse läbimist.

[tol]

Kui teemad oleks lihtsad, siis poleks meil ehitusfoorumit vaja, et kogemustega meistrimeeste käest nõu küsida. Teooria võib küll keeruline olla, aga kindlasti ei ole seda vastused.

Aitäh @ Külvaja põhjaliku vastuse eest!

Sain vahepeal vastuse ka kütteprojekti koostajalt. Sarnaselt Proff1-le ei pidanud nad vajalikuks sisulist vastust anda, küll aga soovitasid hoida süsteemis püsivat rõhku. Huvitaval kombel on ka pumba kasutusjuhendis kirjas, et põrandakütte puhul on soovitav püsiva rõhu hoidmine - samas Külvaja vastus tundub mulle loogiline, s.o. et mida rohkem kontuure on avatud, seda suurem on süsteemi hüdrauliline takistus, mida pump ületama peab. Segadust külvab ka tõsiasi, et pumba tootja radiaatorite puhul soovitab ühte režiimi ja põrandakütte puhul teist - mis vahet siis neil kahel nii suurt olla saab.

[Proff mees]

Kaua need muutuva kiirusega pumbad meil üldse kasutusel on olnud, olid kõik püsiva kiirusega ja süsteem töötas.. järelikult töötaks praegu ka.
Foorumist tõsiste tegijate poolt õigeid vastuseid ei saa, sest see ei ole nende huvides oma teadmisi tasuta jagada, saab vaid algajate, kes tahavad ennast nö. targana näidata ja kirjutavad pikkasid sisuliselt valesid vastuseid.

[Rostfrei]

....
Kumba režiimi oleks mõistlik eelistada ja miks

Põrandaküttel võiks eelistada püsiva rõhuga režiimi kuna põrandakütte süsteemide takistused on suuremad võrreldes radiaatorküttega. Varieeruva režiimi korral võib juhtuda, et pump vähendab pöördeid ning väheneb ka rõhk, mis omakorda tähendab, et vesi ei pruugi enam piisava kiirusega kontuuridest läbi liikuda. See omakorda tähendab (kohati) külma põrandat.
Ehk - kuna radiaator süsteemide rõhukadu on väiksem (kuna peale ja tagasivoolu temperatuuride vahe on suur, ei ole vaja suurt vooluhulka, väiksem vooluhulk tähendab väiksemaid rõhukadusid), siis radiaatorsüsteemidele propotsionaalne (varieeruv) pumba töö graafik.
Kuna põrandakütte süsteemide vooluhulk on suurem (temperatuuride vahe on väiksem), siis on sellistes süsteemides vooluhulk suurem, mis omakorda tähendab suuremat rõhukadu, siis sellistes süsteemides pumpadele konstantse (püsiva) rõhu graafik.
Sinu puhul - kui sa ei tähenda vahet hoone kütte kvaliteedis sõltumata pumba töö graafikust (põrandad on ühtlaselt soojad), siis vali selline graafik, mis tarbib vähem elektri energiat.
PS! Süsteem on inertne, st et pumba reaktsiooni muudatustele võtab aega.

[tol]

@Proff - kunagi olid ka hobuvankrid ja puust rattad, aga tuli välja, et saab paremini.

Vastuse teises pooles on paraku palju tõtt, küll aga kahjuks kirjeldab see pigem vananenud arusaama "äri tegemisest". Normaalne oleks ja õnneks ka turg kliendi survel sinnapoole liigub, et "eksperdi" ülesanne kõigepealt on klienti oma kompetentsuses veenda ja alles siis rääkida rahast. Õnneks paljud on sellest ka aru saanud ja kasutavad edukalt foorumeid enda näitamiseks ja ei ole kitsid nõu andma.

Kaldusin ka ise teemast pisut kõrvale. Ootaks ka kogemusi tavakasutajatelt (nendelt, kes on ise samad küsimused enda jaoks juba lahendanud).

Tänud @ Rostfrei.

[Rostfrei]

....
Segadust külvab ka tõsiasi, et pumba tootja radiaatorite puhul soovitab ühte režiimi ja põrandakütte puhul teist - mis vahet siis neil kahel nii suurt olla saab.

Radiaatorite juures on veel mõnikord probleemiks müra termopeades. Kui termopea on veidi avatud, siis on radiaatori (süsteemi) vooluhulk väike, kuid kuna pump töötab näiteks püsival rõhul, siis on rõhk kõrge. Kitsas ava (pool suletud termopea) ning kõrge tekkiv rõhk termopea ventiili ees tähendab, et selles pilus on vee voolamise kiirus suur, mis omakorda tähendab müra. Popotsionaalse graafiku eesmärk on eeskätt hoida kokku elektrienergiat, kuid ka vähendada süsteemi rõhku väikestele vooluhulkadel, see omakorda aitab vähendada kiirest voolamisest tekkivat müra.

[Külvaja]

Kaua need muutuva kiirusega pumbad meil üldse kasutusel on olnud, olid kõik püsiva kiirusega ja süsteem töötas.. järelikult töötaks praegu ka.
Foorumist tõsiste tegijate poolt õigeid vastuseid ei saa, sest see ei ole nende huvides oma teadmisi tasuta jagada, saab vaid algajate, kes tahavad ennast nö. targana näidata ja kirjutavad pikkasid sisuliselt valesid vastuseid.

Loomulikult teeb oma töö ära ka "loll pump". Kui on paigaldatud juba arukas pump, siis las see arukas pump töötab ka arukalt.
Samamoodi võiksid Sa ise ka paar tarkusetera lauale visata, mitte niisama laiamas käia

[Proff mees]

@Proff - kunagi olid ka hobuvankrid ja puust rattad, aga tuli välja, et saab paremini.

Vastuse teises pooles on paraku palju tõtt, küll aga kahjuks kirjeldab see pigem vananenud arusaama "äri tegemisest". Normaalne oleks ja õnneks ka turg kliendi survel sinnapoole liigub, et "eksperdi" ülesanne kõigepealt on klienti oma kompetentsuses veenda ja alles siis rääkida rahast. Õnneks paljud on sellest ka aru saanud ja kasutavad edukalt foorumeid enda näitamiseks ja ei ole kitsid nõu andma.

Loota võid. Antakse "nõu", mille eesmärk on oma kaupa müüa, selle "tõe" ja tegeliku tõe vahele ei saa võrdusmärki panna. Foorumites jms kohtades püüavad end targana välja näidata mingite mõttetute väikeste mikroettevõtete omanikud, kes ei oska tegelikult äri teha. Need kes oskavad, neil pole sellise mõttetuse jaoks aega ega motivatsiooni.