Betoonist imbub niiskust, Fibergum muutub uuesti vedelaks

[jjaanus]

Tere!

Kirjeldan oma probleemi, ehk teab keegi pakkuda põhjust või lahendust.

Ehitan vanasse maamajasse dušinurka. Pesuruum on paekivist seintega, mida ei ole ei seest ega väljast soojustatud, põrandaks olid vanad paeplaadid. Dušinurk tuleb kahe välisseina nurka. Alustasin töödega suvel. Et tekitada 1m x 1m põrandapinnaga düsinurk, valasin esmalt otse põrandale sobivate mõõtudega betoonserva. See serv piirab dušinurka neljast küljest, kahte tagumisse seina valasin betoonserva otse vastu paeseina ning selle arvestusega, et ta oleks piisavalt lai ning jääks ruumi kipsikarkassi ja villa jaoks. Kui see valmis, valasin järgmisena dusinurga põranda (sinna alla panin tasandamiseks liiva + peno). Hiljem läks kahte välisseina karkass+vill+kips. Ja hiljem võõpasin kõik korralikult Kiilto Fibergummiga üle.

Aga... võtsin nüüd plaani järgmised tööd ning tahtsin hakata tehtut plaatima, kui avastasin, et kirjeldatud betoonserva tagumine nurk on niiske. See on selgesti eristatav, kuna Fibergum on läinud heledaks ning heleda ja niiske ala piir jookseb selle jooneni, kus betoon kipsiks üle läheb. Niiskus on ilmselt tulnud läbi betooni paeseina seest (mingeid veetorusid vms seal ei jookse, see peab olema loomulik maaniiskus). Aga mis eriti veider - Fibergum on muutunud uuesti vedelaks!!! Katsudes on nagu värske värv, näpud lähevad ligaseks. Värvitud sai juba mitu kuud tagasi, ning ma olen veendunud et see oli täielikult kuivanud.

Pesuruumis ei ole kütet välja ehitatud, aga olen temperatuuri jälginud ning viimasel nädalal aegajalt elektriradikaga soojendanud. Temperatuur on olnud ca 3-10 kraadi vahel, ruum on oma olemuselt rõskevõitu (ülejaanud osa põrandast ning ülejäänud seinad on vee tegemata, paljas paekivi)

Seega oleks tarvis nõu kahe probleemi asjus:

1. Miks Fibergum ei kuiva?
Kuidas on võimalik, et Fibergum läheb mitu kuud pärast betoonile kandmist uuesti vedelaks??? Minu arusaamist mööda peaks see kraam ju kuivama veekindlaks kummilaadseks kihiks, mis hiljem vees enam ei lahustu???

2. Mida selle nurgaga siis ikkagi teha?
-Betooni lahti kiskumine nulliks kogu tehtud töö, seda tahaks vältida
-Vedela Fibergummi peale plaatida ei saa... Kui näiteks proovin selle koha mingi küttekeha abil soojaks-kuivaks saada ja kiiresti ära plaadin, siis ilmselt tuleb see niiskus sealt (või mõnest teisest kohast) varsti jälle uuesti läbi ja plaat tuleb seinast/põrandast lahti
-Kust see niiskus sinna saab? Maa seest läbi seina? Sein on ca 50cm paks, lubjamördiga laotud, tundub korralik. Või läbi paeplaatidest põranda? Kas oleks abi, kui väljastpoolt vundament lahti kaevata ja penoga (vms) soojustada?


Igasuguse abi eest ette tänulik,
Jaanus

[ifffff]

Pakun et aluspind oli paigaldamisel liiga niiske ning betooni temperatuur liiga madal ja fibergum polegi ära kuivanud.
Mitu päeva betoon kivistus ennem kui õle võõpasid?

[jjaanus]

Betoon kuivas vast nädal või kaks enne üle võõpamist, täpselt ei mäleta kuna sellest on juba mitu kuud möödas. See paeseintega ruum on ka soojal aastaajal oma olemuselt rõske ja betooni kuivamise ajal oli vahepeal soojapuhur õhku kuivatamas.

Katsudes oli Fibergumm küll kuiv ja tooni poolest tumedam, mitte hele ja ligane nagu praegu. Või kas Fibergummi puhul on vahet mõistetel "katsudes kuiv" ja "kuivanud/kivistunud"?

[Küülaline]

Betoon kuivas vast nädal või kaks

Betoon tegelikult ei kuiva, vaid kivistub ja niiskes veel paremini. Muidugi järgnevate tööde jaoks peab ka kuivanud olema.

[keemik]

Sellises kohas oleks arukas pigem ehitada pesemisruum nii, et välisseintega kontakt puudub (ehitad eraldi puuri endale sinnna, kahe seina vahe on tuulduv).

[Külaline]

tagantjärele täppisteadus,
oleksid pidanud betoonvalu olemasolevast soklist ja ka aluspõranda EPSi või XPSga ära isoleerima.

[novot]

Tere!

Kirjeldan oma probleemi, ehk teab keegi pakkuda põhjust või lahendust.

Ehitan vanasse maamajasse dušinurka. Pesuruum on paekivist seintega, mida ei ole ei seest ega väljast soojustatud, põrandaks olid vanad paeplaadid. Dušinurk tuleb kahe välisseina nurka. Alustasin töödega suvel. Et tekitada 1m x 1m põrandapinnaga düsinurk, valasin esmalt otse põrandale sobivate mõõtudega betoonserva. See serv piirab dušinurka neljast küljest, kahte tagumisse seina valasin betoonserva otse vastu paeseina ning selle arvestusega, et ta oleks piisavalt lai ning jääks ruumi kipsikarkassi ja villa jaoks. Kui see valmis, valasin järgmisena dusinurga põranda (sinna alla panin tasandamiseks liiva + peno). Hiljem läks kahte välisseina karkass+vill+kips. Ja hiljem võõpasin kõik korralikult Kiilto Fibergummiga üle.

Aga... võtsin nüüd plaani järgmised tööd ning tahtsin hakata tehtut plaatima, kui avastasin, et kirjeldatud betoonserva tagumine nurk on niiske. See on selgesti eristatav, kuna Fibergum on läinud heledaks ning heleda ja niiske ala piir jookseb selle jooneni, kus betoon kipsiks üle läheb. Niiskus on ilmselt tulnud läbi betooni paeseina seest (mingeid veetorusid vms seal ei jookse, see peab olema loomulik maaniiskus). Aga mis eriti veider - Fibergum on muutunud uuesti vedelaks!!! Katsudes on nagu värske värv, näpud lähevad ligaseks. Värvitud sai juba mitu kuud tagasi, ning ma olen veendunud et see oli täielikult kuivanud.

Pesuruumis ei ole kütet välja ehitatud, aga olen temperatuuri jälginud ning viimasel nädalal aegajalt elektriradikaga soojendanud. Temperatuur on olnud ca 3-10 kraadi vahel, ruum on oma olemuselt rõskevõitu (ülejaanud osa põrandast ning ülejäänud seinad on vee tegemata, paljas paekivi)

Seega oleks tarvis nõu kahe probleemi asjus:

1. Miks Fibergum ei kuiva?
Kuidas on võimalik, et Fibergum läheb mitu kuud pärast betoonile kandmist uuesti vedelaks??? Minu arusaamist mööda peaks see kraam ju kuivama veekindlaks kummilaadseks kihiks, mis hiljem vees enam ei lahustu???

2. Mida selle nurgaga siis ikkagi teha?
-Betooni lahti kiskumine nulliks kogu tehtud töö, seda tahaks vältida
-Vedela Fibergummi peale plaatida ei saa... Kui näiteks proovin selle koha mingi küttekeha abil soojaks-kuivaks saada ja kiiresti ära plaadin, siis ilmselt tuleb see niiskus sealt (või mõnest teisest kohast) varsti jälle uuesti läbi ja plaat tuleb seinast/põrandast lahti
-Kust see niiskus sinna saab? Maa seest läbi seina? Sein on ca 50cm paks, lubjamördiga laotud, tundub korralik. Või läbi paeplaatidest põranda? Kas oleks abi, kui väljastpoolt vundament lahti kaevata ja penoga (vms) soojustada?


Igasuguse abi eest ette tänulik,
Jaanus

Ma ei ole prof. ehitaja ja ei väida, et minu antav nõu on õige, aga arvan , et võiks nii teha . Ise ilmselt teeks antud olukorras nii.
Väljastpoolt vundamendi penotamine ei aita, sest vundament toetud sul maapinnale ilma hüdroisolatsioonita ja imeb sealt niiskust ja vett sisse. Penotades takistad sa vundamendil selle niiskuse eemaldamist lahti olevast alast loomuliku kuivamise teel ja talvel hakkab külm märga vundamenti lammutama. Võid "10 konna" aasta pärast hakata laguneva vundamendi probleemiga tegelema.
Lihtsaim viis probleem lahendada on olemasolevale valule rullmaterjalist hüdroisolatsiooni kiht peale panna(võibolla on määrdena ka selliseid, mis kuivavad märjal pinnal, ei tea aga hr. Piirfeld kindlasti teaks soovitada) ning eraldada ka seintest, mis võivad niiskust edasi kanda ja valada mingi 5cm uus valu. See siis lasta VÄ*HEMALT kaks nädalat ja võiks isegi kauem kuivada ja siis hüdroisoleerida ja plaatida.

[Külaline]

Tere. Ei tea. Minu arvamus ühtib eelpoolnimetatuga - aluspind märg. Polümeersed asjad võivad tunduda kuivad, aga tegelikult pole nad lõplikult polümeriseerunud ning veega kokkupuutel enne lõplikku polümeriseerumist tekib reversiivne (tagasipöörduv) protsess. Ma ei jätaks sellist märga kihti kuhugi vahele vaid eemaldaks ning hakkaks sõlme uuesti lahendama. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[jjaanus]

Tänan vastuste eest!

Hr Piirfeld seletas ära ka selle, kuidas Fibergum uuesti vedelaks saab muutuda.

Paras jama igatahes!
Ühesõnaga - kõige parem lahendus oleks kogu betooni eemaldamine ja uus valu, mis oleks paeseinast peno vm materjaliga isoleeritud? See tähendab põhimõtteliselt kõige ehitatu laiali lammutamist...
Kas on veel variante asja päästmiseks? Sundida olemasolev Fibergum näiteks soojapuhuritega kuivatades lõplikule polümeriseerimisele? Eemaldada olemasolev Fibergum ja proovida olemasolevat betooni soojendada ja kuivatada ja siis uuesti Fibergummitada? Kui Fibergum oleks polümeriseerunud, siis kas sellest oleks midagi väga halba, kui betoon Fibergummi all sisaldab endas nö. loomulikku maaniiskust?

Dušinurga põrand on muuseas penoga maapinnast isoleeritud, aga see kõõige esimesena ümberringi valatud serv puutub otseselt kokku nii vana paeseina kui paepõrandaga.

[Raits66]

Hull värk Kui see serv on nii niiske, et hüdro ära ei kuiva siis mis juhtub selle villaga seal paekiviseina vastas ?
Kui kõike maha ei taha lõhkuda siis tasuks proovida puhuriga sooja anda sellele nurgale ehk kuivab ära.
Äkki ei kuiva mitte niiskuse vaid temperatuuri pärast. Korrektne see muidugi ei ole.

[teadmames]

Ma märkasin ka sellist juhust hiljuti Fibergumiga. Minul läks samuti kuivanud Fibergum (ca 24h) vee peale tilkudes vedelaks ja muutis värvi. Ajuvaba ja ehmatav kogemus, peab jälgima hakkama seda fibergumi.

Ma tean, et suvel plaatijad kas hüdrotavad hommikul ära ja õhtul juba plaadivad või õhtul hüdro ja hommikul plaat.

Juhendis on kirjas nii:
Kanna Fibergum rulliga kogu isoleeritavale seinapinnale ja lase
kuivada u. 2 tundi (värvimuutus). Kanna pinnale teine kiht Fibergumi ja lase kuivada
vähemalt 6 tundi (värvimuutus).

Mis tähendab, et normaaltingimuste juures võib lõdvalt 8 tunni mööduses plaatima hakata.

[onu41]

Normaaltingimusteks peetakse vist ,et temp 23 ja õhuniiskus suht väike ning ka aluspind kuiv siis toimib see 6 tundi. Muudel juhtudel oleme ise ootanud hüdro kuivamist ka 48 tundi - eriti just nurkades kus selle kiht suht paks. Ja kui hüdro pole korralikult läbi kuivanud siis niiskust või vett saades ta hakkab kohe lahustuma. Lahendus ilmselt ,et see osa lahti lõhkuda ja otsast uuesti tegema ja selle aluspinna pead sa kuivaks saama enne hüdrot.

[vuuk]

Tere
Tegemist vana paekivihoonega.
1.Ilmselt puudub sellel vajalikus kohas sokli ja väliseina piiril toimiv horisontaalne hüdroisolatsioon. See tähendab, et maapinnast tõuseb kapillaarniiskus seinasse, millest omakorda valatud betoontarindisse.
2. Võrdlusena, umbes 0,7 m paksuse paekiviseina soojusjuhtivus on peaaegu sama, mis 25mm paksusel EPS plaadil. Väljas on üle 10 kraadi pakast. See tähendab, et paekiviseinaga kokkupuutes olev betoonpind on jahe (kui pehmelt väljenduda). Jahedale pinnale koguneb ruumiõhust kondentsvesi. Tõenäoliselt, ilmade külmenemisega kaasneb härmatis. Ehk sama teema, mis suure soojusjuhtivusega akendega.
Sellises olukorras ei saagi kuivada. Paigaldatud Fibergum-i mõjutab kapillaarniiskus seinast ja maapinnast ning ühtlasi ruumi poolt kondensaadina jahedale pinnale tekkivana.
Aidanud oleks jaheda pinna soojendamine.

[jjaanus]

Tere jälle!

Talvel jäi see töö lõpuks pooleli. Siit saadud hüva nüu põhjal oli järelduseks, et betoonist aluspind ei olnud Fibergumi pealekandmise ajal ilmselt täielikult kuivanud, kuna vana paekiviseina niiskus kandub antud betoonkonstruktsiooni edasi ega lase sel kuivada. Mingit isolatsiooni ma paeseina ja enda valatud betooni vahele oma targa peaga muidugi ei pannud.

Fibergum aga ei olnud niiske aluspinna tõttu lõpuni vulkaniseerunud ja seetõttu muutus märjaks tehes uuesti pehmeks, isegi vedelaks. Proovisin tookord seda soojapuhuriga päevade kaupa kuuma andes kuivama sundida, aga tulutult. Lõpuks panin kogu asja ootele, soojemat-kuivamat aastaaega ootama.

Nii, soojem-kuivem aeg jõudis kätte ja saabus sobiv hetk alustatu lõpule viia, aga asja lähemalt uurides leidsin, et olukord pole sugugi paremaks läinud. Kogu see Fibergum keeldub soodsamatest keskkonnatingimistest hoolimata endiselt vulkaniseerumast, järelikult on betoonkonstruktssioon selle all endiselt niiske. Plaatida ma selle jama peale ühesõnaga ei saa, ega need plaadid vist kauaks sinna püsima ei jääks.

Okei, midagi siis teha? Betooni välja lõhkuda ja uuesti teha ei ole mõeldav, see oleks liiga kapitaalne. Pealegi, nii palju kui ma aru saan, siis betoon peaks iseenesest ju niiskust kannatama küll, peamine probleem on Fibergum mis ei taha niiskel pinnal kõveneda. Seega, loogiline järeldus on, et las see betoon seal siis olla selle kapillaarniiskuse meelevallas jäädavalt niiske, aga Fibergum tuleb ilmselt eemaldada ja asendada mingi teise hüdroisolatsioonimastiksiga, mida kannatab niiskele pinnale kanda. Oskate ehk takka kiita, kas mu järeldused tunduvad pädevatena?

Guugeldasin pisut ja leidsin Weber.tec Superflex D2 kahekomponentse tsemendil baseeruva hüdroisolatsioonimastiksi tutvustuse (http://www.weber.ee/tehnilised-segud/to ... ex-d2.html), mille kohta õeldakse üldtutvustes, et see kivistub kiirelt (24 h) ka jahedal ja niiskel pinnal. Teine kahekomponentne hüdro, mis mulle silma hakkas, on Kiilto enda Keramix, kuid selle tutvustuses ma otsest viidet niisketele aluspindadele ei leidnud. Tehnilistes andmetes (http://www.kiilto.ee/attachments/5/8/wh ... eramix.pdf) on küll öeldud nõnda:
Aluspinna niiskus
uus betoon < 90% RH
Vana betoon < 95% RH
Ega mulle need numbrid väga midagi ütle, võibolla oskab keegi kommenteerida kas too Weberi toode võiks olla Keramixiga antud olukorra puhul võrdväärne? Sobivuse korral eelistaksin Keramixi Weberile, kuna muud materjalid on valitud Kiilto omad ja nagu ma aru saan, on võimalike ootamatuste vältimiseks parem kasutada ühe tootja vahendeid mille omavaheline sobivus on tagatud, ja mitte eri tootjaid omavahel segada.

[clondike]

Kas see vundamendiga ühenduses olev dušinurk pole mitte kõige ehedam külmasild?

[Külaline]

Okei, midagi siis teha? Betooni välja lõhkuda ja uuesti teha ei ole mõeldav, see oleks liiga kapitaalne..

* 1m2 betooni viskab poole tunniga välja, võta rendist piik ja anna peale
* võid ka äärtesse freesida sooned ja sinna vahele panna hüdroisolatsiooni
* võid panna kile vahele ja uue kihi peale valada
* võid kasutada mingit wedi vms ehitusplaati seal peal

võimalusi on mitmeid, mingite segutamistega pole nii väikse pinna puhul mõtet jamada kõige õigem on lammutada ja uuesti teha , midagi kapitaalsemat see muudest variantidest eriti ei ole ja see nurk ei pea olema üldse valatud ja võib vabalt olla ka eps 100/200 peal + wedi plaadi peale ehitatud

[Külaline]

Mul läks iga suvi Nõmme liivapinnases olev majaalune paekiviseintega kelder niiskeks ja papkastid vajusid lössi ning metall läks roostetama. Sügisvihmade tulekul kuivas kelder jälle ära.
Arvasin, et sellist asja saab tekitada vaid kondens külmal kivipinnal, ning ostsin kuivati, mille panen taimeriga suvel igaks ööseks(odavam elekter) paariks tunniks tööle .
Nädalaga väänab kuivati keldrist umbes 3 liitrit vet välja.
Nüüd on pappkastid kõvad...
Septembris lülitan kuivati jälle välja..

[rein113]

Kas sain õigesti aru, et sul on paesein praegu karkassil kipsplaadiga kaetud? Üks võimalus on, et see niiskus tuleb seinast kondensveena. Ehitusfüüsikaliselt on väga riskantne soojustada kiviseina seestpoolt. Seal peaks kasutama aurutihedalt paigaldatud aurutihedat soojustusmaterjali, nt xps 5cm, või soojustama põhimõttel ruum-ruumis, mille vahel toimub tuuldumine välja.