Harjaalune tuulutus puudulik

[seesuuret]

Tere! Ehk oskab keegi natuke nõu anda. Nimelt oleks vaja kiirelt ja tõhusalt parandada külmal pööningul harjaalust tuulutust. Tegemist laineprofiiliga plekkkatusega ning aluskate altpoolt härmas. Räästakastidest pääseb õhk vabalt sisse, aga harja alt välja enam ei saa. Mainin kohe ära, et ei ole midagi ise ehitanud selle maja juures ning põrsast kotis ka ei ole ostnud- rohkem nagu päranduseks saadud asi - seega ärge peksma hakake Vahelagedes aurutõket pole, tegu vanema majaga, millel küll uksed aknad vahetatud ja kipsplaat kunagi lakke kruvitud. Otsaseintes tuulutusavasid pole tehtud eelnevalt harja alla ning aluskatet harja alt lahti ka ei saa lõigata - eeldatavasti hakkab harjapleki ja katusepleki vahelt sisse tuiskama? On näha, et ka eelnevatel aastatel on kondentsi tekkinud ja seda pööningu põrandale kohati tilkunud. Mida siis hetkel saaks paremaks teha? Tuulutuskorstnaid proovisin netist otsida sobivaid, aga lainelise profiiliga plekile ei leidnud või ei osanud otsida. Otsaseintesse saaks esialgu teha tuulutusava ainult probleemsele poolele, teisel pool on tehtud katusealune eluruum ja selle harjaalust lahendust hetkel ei näe, sest maja katust poolitavad nn vintskapid ja nende kohale pugedes oli laudis ees selles suunas. Keeruline jutt, aga vast saab aru. Võibolla on mul loll mõte, aga seniks, kuni tuulutuskorstnad paigaldatud saaks(kevadel äkki) teeks probleemse poole otsaseina harja alla augu, auku lükkaks venttoru ca 7m pikkuse ja torule paneks vahele korraliku mootori. 7m peale teeks mõned augud nagu siselahenduse puhul plafoonidele. Kas see asi parandaks olukorda, räästakastist veab sisse ja toru kaudu otsaseinast välja harja alt.

[Külaline]

Tee nii nagu tootejuhend ette näeb: aluskattele harja peale 100 mm vahe lõigata, piki harja aluskatte riba roovituse ja pleki vahele (aluskatte ristivuugid veekindlaks teipida). Otsi jooniseid plekitootjatelehtedelt.

[rein113]

Proovi teha räästast mingi tuulutusvahe või -kanalid pööningu õhuruumi (mis seal pööningul ees on, et õhk räästast pööningule ei pääse?), samuti tee otsaseina harja alla tuulutusrest ca 15x15 või 20x20cm, nagu mainisid, (võrk ette putukate vastu), kas saad ka vintskappide otstesse üles teha tuulutusrestid?

Seal pööningul on siis eluruumide piiril mingi laud-vahesein, kust sa edasi ei pääsenud? Aga tee sinna vaba läbipääs? saab õhu jälle paremini tõmbama.

Ära selle mootoriga küll jamama hakka, arvan ma.

[seesuuret]

Tänan nõuannete eest! Viskan selle mootoriga mõtte üle parda, tekitan külmale poolele viilu alla vent ava. Kas 20x20cm on piisav või peaks suurem olema? Kusagilt jäi silma, et 100 ruuduse katuse kohta 140ruutdetsimeetrit ava? Räästakastidest saab õhk vabalt pööningule, sellega pole muret, aga harja alt enam edasi välja ei pääse. Vintskappide kohal on suht madal, aga vintskappide räästakastidest pääseb õhk sisse küll, vähemasti nägin vintskappide peale pugedes valgust räästa poolt paistmas. Eluruumi ees oleva laudise pean lahti harutama ja kevade poole tekitama ka maja teise viilu otsa tuulutusava, siis ehk liigub õhk vabalt harja all ringi. Esialgu siis peab olukorda parandama tuulutusava ainult ühel pool. Huvi pärast küsin, et kas laineprofiiliga plekkkatus on iganenud nähtus, et sellise profiiliga plekile tuulutuskorsnaid ega muud mudru ei paku keegi? Enamjaolt sile plekk või trapetsprofiil. Või siis ei osanud otsida õigete kohtade pealt.

[Küülaline]

20x20cm on piisav ... 100 ruuduse katuse kohta 140ruutdetsimeetrit ava

Ühikutega on mingi jama, 20x20cm on ju ainult 4 ruutdetsimeetrit ja 140 dm2 on umbes 1,2x1,2 meetrit ava.

[seesuuret]

Ühikutega pole miskit jama , küsisingi, et kas rein113 poolt pakutud avad 20x20cm on piisavad või peaks siiski suurema tegema. Hetkel pean vaatama, mis suurusega on suurimad vent ava restid, mida poest saada on, eks siis paistab. Kevadel teeks midagi sarnast nagu kasutaja taastaja(?) mitmes erinevas teemas on pakkunud - pleksiklaas sissepoole ja plekk ulatub ka sissepoole pleksiklaasi alla sulavee jaoks. Lihtsalt huvi pärast vaatasin täna linnas käies ja aega parajaks tehes , kuidas on viilkatusega majadel harjaalune tuulutus ja räästakstid lahendatud välispidisel vaatlusel. Huvitaval kombel on paljudel majadel räästakasti lauad paigaldatud ilma vahedeta - kuidasmoodi sealt õhk liikuma pääseb neil? Oli vanematel majadel viilualustes kolmnurkades tuulutusavasid ja ühel majal nägin ka seal kolmnurkses avas ventilaatorit.

[rein113]

Kui räästas näib kinnine, võib tuulutus olla seotud seina tuulutusvahega.

[Külaline]

Räästakastidest saab õhk vabalt pööningule, sellega pole muret, aga harja alt enam edasi välja ei pääse.

MIks nii ei kõlba?

Tee nii nagu tootejuhend ette näeb: aluskattele harja peale 100 mm vahe lõigata, piki harja aluskatte riba roovituse ja pleki vahele (aluskatte ristivuugid veekindlaks teipida). Otsi jooniseid plekitootjatelehtedelt.

Tuulutus ju tekib harja peale ja harjapleki alla pääsenud vesi voolab mööda aluskatet alla räästasse. Pealegi peab ju aluskatte ja pleki vahe ka tuulduma.

[Külaline]

Räästakastidest saab õhk vabalt pööningule, sellega pole muret, aga harja alt enam edasi välja ei pääse.

MIks nii ei kõlba?

Tee nii nagu tootejuhend ette näeb: aluskattele harja peale 100 mm vahe lõigata, piki harja aluskatte riba roovituse ja pleki vahele (aluskatte ristivuugid veekindlaks teipida). Otsi jooniseid plekitootjatelehtedelt.

Tuulutus ju tekib harja peale ja harjapleki alla pääsenud vesi voolab mööda aluskatet alla räästasse. Pealegi peab ju aluskatte ja pleki vahe ka tuulduma.

http://www.ruukkikatus.ee/~/media/Eston ... end-ET.pdf

[seesuuret]

Mul on selline lahendus:

Laineprofiiliga katuseplekk, harjaplekiks tavaline valtsitud harjaplekk, needitud laineharja külge. Aluskate pandud paanidena ülekatetega harjani välja mõlemalt katuse poolelt ning siis mõõda harja tõmmatud peale veel üks riba. Siis distantsliist ja sellel roovitus ja plekk.

[Külaline]

Mul on selline lahendus:

Laineprofiiliga katuseplekk, harjaplekiks tavaline valtsitud harjaplekk, needitud laineharja külge. Aluskate pandud paanidena ülekatetega harjani välja mõlemalt katuse poolelt ning siis mõõda harja tõmmatud peale veel üks riba. Siis distantsliist ja sellel roovitus ja plekk.

See harjariba peab olema roovituse peal, siis tekib tuulutusvahe. Ma teeks nii: harjaplekk maha, u. 100 mm vahe aluskattele harja peale sisse lõigata, plekipaanide ylemised otsad lahti lasta, kilepaan piki harja pleki ja roovi vahele...

[seesuuret]

[quote="Külaline"=]
See harjariba peab olema roovituse peal, siis tekib tuulutusvahe. Ma teeks nii: harjaplekk maha, u. 100 mm vahe aluskattele harja peale sisse lõigata, plekipaanide ylemised otsad lahti lasta, kilepaan piki harja pleki ja roovi vahele...[/quote]

Jah, nii saaks küll vististi. Kui tuulutuskorstnaid sobivaid ei leia ja viilualuse tuulutusavaga asi ei parane, siis tuleb suvel see asi ette võtta.

[rein113]

Tee päris harja alla aluskattesse 10cm augud 2m sammuga. Loodetavasti seal vihma sisse ei hakka suruma.

[seesuuret]

Tee päris harja alla aluskattesse 10cm augud 2m sammuga. Loodetavasti seal vihma sisse ei hakka suruma.

Sa pead silmas 10x10cm auke iga 2m tagant? Halvimal juhul saaks need uuesti kinni teipida kuniks suvel harjatuulutuse eespool mainitud meetodil tehtud saaks. Toon homme poest korraliku pika redeli ja alustan viilu alla ava tegemisega, teen esialgu suurima poest saadava resti järgi 2 ava.

[ssss]

Tere

Tundub, et olen samasuguse probleemiga kimpus. Vabandan kohe ette ära, et võõrasse postitusse trügin aga samasugust uut teemat poleks ka vist mõtet teha. Teine korrus on välja ehitatud, õnneks tegin luugi et hiljem piiluda, mis toimub harja all (külmas kolmnurgas). Mis ma avastasin, aluskate täielikult härmas. Katusekatteks kiviprofiil plekk. Ehitaja on kasutanud külmas pööningus mõlemal pool mittehingavat (valge, koormakatte sarnane) aluskatet. Harjas on arvatavasti hingav aluskate (halli värvi, pealmine pool libe). Seal kus on II korruse kaldlagi, selle taga on kasutatud hingavat aluskatet. Veel allapoole liikudes siis esimene paan on kasutatud jällegi seda valget kilet mis pööningulgi, ja seegi on härmas (jätsin luugi, et ka sinna seina taha hiljem piiluda). Mõlemasse otsa olen teinud õhuavad (10-15cm). Äkki peaksin need suuremad tegema? Kui kunagi seinu soojustasin, sai sarikate vahele (kohe vastu hingavat aluskatet) 20cm villa, aurutõkke paber (sigaroll, mingi kollane), kips. Laepeal seest välja- laeplaat, puitsõrestik, aurutõke, laudis (10cm vahedega), tuuletõke (ei tea kas oli vajalik?) ja vill 20cm. Ma paneksin heameelega sinna samapalju villa veel juurde kui see oleks võimalik. Asi selles et vastu mittehingavat aluskatet villa pannes läks see märjaks. Mis oleks mul lahenduseks? Suvel katus maha ja uus aluskate või on mingi muu võimalus. Märgin veel ühe asja ära - ühes otsas on 3 sarikavahel külmas pööningus kasutatud hingavat kilet ja seal probleemi ei ole (vill on vastu aluskatet ja on kuiv, kate ei ole härmas samas üks sarikavahe edasi kus valge kile on juba probleemne).
Ma loodan et ei saanud väga keeruline jutt

[rasrd]

Külm pööningu osa tuleks panna eraldi tuulduma, ehk külma osa aluskate peaks saama tuulutuse hingava aluskatte lõpust ( peaks olema tekitatud vahed selliselt, et kondents sisse ei tilguks ja harjalt lahtine pilu).

Täpset olukorda ei tea, kuid eeldan et oleks võimalik külma osa aluskate selliselt lahti lõigata sarikate külgedelt ja alumine ots natuke ülessepoole paigaldada, selliselt et tuulutus tuleks ka allapoole.

Sul vist külm ja soe osa koos ?, ehk tuulutus ei saagi aluskatte alla liikuda, vaid ainult pealtpoolt?

See oli siis viimasele kommenteerijale, mitte teema püstitajale.