Millist aurutõkkekile soovitate?

[rope]

Tervitus

Kuna turul on igasugu häid kilesid, siis ennem paigaldust küsin tegijate käest ka :

Kas tavaline "sinine" kile ?
http://www.pakkemeister.ee/productet/au ... e-560.html

ISOVER VARIO Duplex - toote struktuur suvel avaneb, talvel aga sulgub. See ainulaadne omadus võimaldab konstruktsiooni tunginud niiskusel kergemini välja kuivada, tagades piirdekonstruktsiooni kuivaksjäämise
http://www.isover.ee/tooted/ehitusisola ... -duplex-uv

Või näiteks sooja tagasipeegeldav ja 3 korda tihedam, kui tavaline aurutõkkekile, mis väidetavalt parandab soojustuse näitajaid ? http://www.eltete.com/rakmat/portfolio/ ... yrynsulku/


Kas on mõtet üle mõelda või pole reaalselt rohkem abi nendest kallimatest toodetest ? Katuse isolatsiooniks on 50mm kivivilla+400 puhurvilla ( kald osad), pennidel 500 puhurvilla. kogupind kuhu aurutõkkekile läheb on umbes 180m2 . Alapoolele tuleb 32x50 rima ja sellega risti punnlaud.

Aurutõke läheks siis ainult lakke. Seinad on Fibo5 250mm + 200 EPS 60, krohvitud

[rein113]

Mis puhurvill see sul seal täpsemalt on? Ja kas see on juba paigas või projektis?

[rope]

Pole veel täidetud, kuid tselluvilla peab vist panema, kuna pennide peale tuulduvasse osasse oleks see parem vist?! Mineraalvill on odavam iseenesest, kuid kas selle peaks katma millegagi ( tuulduvas osas ? ). Samas otsest tuult peale ei puhu.

Ehk siis Mineraal, või tsellu on plaanis.

[rein113]

Vali tselluvill ja kilet ära pane.

[rope]

Ei saanud aru, kas soovitad auturõkkekile üldse mitte panna?

Lisan veel, et kaldosadel on hingav aluskate ( räästast- külma pööninguni), Üla osa tuuldub eraldi harjast välja (võtab tuulutuse hingava aluskatte üla osast ja keerleb harja alt välja).

[rein113]

Tselluvilla korral jah.
Kinnita sarikate alla õhuke plaat (vineer, MDF või OSB), mis kannab ka villa, ja siis edasi roovid ja laelaudis.

[rope]

Siis oleks hea mingi tugevam paber ( et kannaks 400mm villa, kui roov tuleb kk400mm sammuga).

[Külaline]

Ei saanud aru, kas soovitad auturõkkekile üldse mitte panna?

Lisan veel, et kaldosadel on hingav aluskate ( räästast- külma pööninguni), Üla osa tuuldub eraldi harjast välja (võtab tuulutuse hingava aluskatte üla osast ja keerleb harja alt välja).

Mina ka ei saa siin enam aru, et mis imevigur see tselluvill on, kui antud konstruktsioonis välistatakse aurutõke.
Niigi on apsakas tehtud, et valtspleki alla on see nn hingav kile paigaldatud...valtsplekk ei tuiska ega saja läbi ja seal võib rahulikult tavaline tuuletõke olla.


taastaja

[rein113]

kaldosadel on hingav aluskate ( räästast- külma pööninguni), Üla osa tuuldub eraldi harjast välja

Kas selle all on ka tuulutusvahe? Kas see on juba paigas või nagu projektis on? Äkki lisad siia oma projekti joonise, mis me siin ikka pinnime kiht-kihi haaval...

[roppe]

Valtsplekk, roovilaudis, 50mm tuulutus,Divoroll TopRU aluskate, mille vastu on pandud ilusti 50mm kivivilla. Kivivilla vastu, sarika vahele on plaan paigaldada puhurvill. Projekti pole arvutis aga peaks aimu saama nüüd.

Soojustuse kogupaksus tuleb 450mm ( 400mmpuhurvilla ja aluskatte vastas olev 50mm plaatvill).
Aurutõkkekile alla tuleb 32x50 roov kk400mm, vahele juhtmed jne.
Viimistluseks sisevoodrilaud

Radooni ohtu pole ( kuskilt väideti, et liiga hea aurutõke hoiab radooni kinni majas..
Samas kas oleks hea kasutada "intelligentset" aluskatet, mis peaks ka hingama ? Katus on nagunii väidetavalt per-ses väidetavalt hingava aluskatte tõttu...

[Külaline]

...................................

Radooni ohtu pole ( kuskilt väideti, et liiga hea aurutõke hoiab radooni kinni majas..
Samas kas oleks hea kasutada "intelligentset" aluskatet, mis peaks ka hingama ? Katus on nagunii väidetavalt per-ses väidetavalt hingava aluskatte tõttu...

Eks selle per-ses kile pärast tuleb nüüd hoolikalt aurutõke rajada. Kuidas siis muidu saama, kui laesoojustuse väliskihis asub küllaltki tihe kiht. Tselluvill siin ei päästa vaid keerab asja rohkem tuksi. Samuti ei päästa üks ega teist marki puitevill. Need vajuvad kokku ja see kile vastas villaplaat nende peale. Siis on selle kile all piisav õhuvahe, mis enam seal mingil juhul olla ei tohi.
Jätka soojustamist edasi plaatvilla v mõne muu kujupüsiva soojustusega ja tee sisse auttõkkekiht, mis ei hinga. Ehk siis on õnne...

taastaja

[rope]

Ok tänud.

Plaatvill alla ei vaju, on toestatud õnneks. Kuna katus on 45kraadi , ehk üsna järsk siis puistevilla vajumine toimub ülevalt allapoole, ja tuleks päevakorda võtta täitmine paari aasta pärast.

Ilmselt siis paigaldan selle alumiinium karva aluskatte ( hinnalt ei mõjuta palju kogu katuse peale) ja mineraalvilla ( selles osas konsulteerin ja mõtlen veel ).

Tänud, natuke jälle mõtlemisainet teistele ja endale.

[keemik]

Kuna sul on seal "hingav" aluskate, siis pane korralik aurutõke. See Divorol on väga hea. Just see, et ta võimaldab ka sissepoole kuivada suvel. Samuti on see päris tugev ja ei rebene.

Oleksid sa pannud tavalise tuuletõkke, siis poleks aurutõket vaja olnud, oleks piisanud õhutõkkest (mingi puitplaat, papp, suvaline kile).

Kaldlaele pane plaatvill, kui sul vajuvad mingid väikesed tühimikud sisse või vill ei ole 100% tihedalt vastu aluskatet, ei hakka aluskate tööle ja niiskus ei liigu sealt välja.

[rein113]

kui laesoojustuse väliskihis asub küllaltki tihe kiht. Tselluvill siin ei päästa vaid keerab asja rohkem tuksi.

Seleta palun oma mõtet: miks tselluvill seal asja rohkem tuksi keerab?

kui sul vajuvad mingid väikesed tühimikud sisse või vill ei ole 100% tihedalt vastu aluskatet, ei hakka aluskate tööle ja niiskus ei liigu sealt välja.

Seleta palun oma mõtet: miks hingava aluskatte all õhuvahe tekkides see aluskate toimimast lakkab?

[keemik]

Seda on siin juba varem rõhutatud (Monier-i esindaja), et kui "hingav" aluskate on kasutusel ka tuuletõkkena (nagu ma saan aru, et küsijal on), siis ei toimi see aluskate, ehk ta ei juhi niiskust välja. Miks see nii on? Ma ei tea täpselt, aga võibolla on see seotud sellega, et tühimiku korral jääb niiskus kondenseerununa villa kiudude vahele. Aga kui villakiud puutuvad vastu aluskatet, siis kondenseerunud vesi liigub piki kiude vastu aluskatet, mis teatul määral märgub (dünaamiline protsess) ning vesi saab membraani läbida ning välispinnalt aurustuda.

[rein113]

Keemik, vesi ei tohi seal ju üldse kondenseeruda, mis mõte sellel hingaval nimel on? Pean Monierist veidi uurima

[Hiid]

Kuni ei ole olemas pädevat vakstu kinnitamise süsteemi, unustage need ja elage edasi, nagu vanad eestlased.
Ilma aurutõkketa!

[rope]

Täpsustan veel ühe korra, et olen teadlik sellest, et hingav ei hinga kui vill ei ole tihedalt vastas.

Minul on juba 50mm ilusti vastas ja toestatud selliselt, et see jääb sinna vasta, ehk tühimikke kile ja soojustuse vahele ei ole ega tule. Nüüd edasi ongi küsimus, milline puhurvill sinna olemasoleva 50mm kivivilla ja aurutõkke vahele paigaldada. Ilmselt võiks panna mineraalpuhurvilla... Ja alla aurutõkke

Teadlikult panin hingava katte ja paigaldusel järgisin räästa liiteid ( Y ) ja et külm osa jääüb eraldi tuulduma.
Hingava otsisin just kõige parema ( divorol top ru - Tuli tellimise peale) Eelnevalt olin lugenud siit teemasid kus oli küll õhkvahega, küll külmapööninguga kokku kiletatud jne. Seega selles ei olnud küsimust.

Ühesõnaga aurutõke tuleb. Ilmselt see hõbedane, mitte hingav. Et välistada auru liikumist soojustusse. Mingil määral kindlasti liigub, kuid selleks peakski hingav aluskatte töötama..

Niipalju veel, et algselt oligi plaanis plaatvilla panna kokku 250mm kald osad ja pennide peale 400. Nüüd tõin sarikad ikkagi alla ( vineeri ja 32x50mm) selliselt et mahub 400puhurit ja olemas olev 50mm.. Et tuleks normide järgi soojustus, kuna aknad ( kolme kordsed), seinad ( 200mmeps+250plokk =450mm), põrand (100mm kergkruus +200mm eps) on juba selliseks tehtud.

[keemik]

Yap, aga kui oled välja uurinud Monierist, Rein 113, siis anna teada, mis värk täpsemalt on. Endal ka huvitav teada.

[Külaline]

Tere. Eeldusel. et on tehtud vettpidav 2-valtsiline plekk, perforeeriksin altpoolt selle "hingava kile" auklikuks. Siis pole vaja veeta unetuid öid teadmatuses kas hingab või mitte. Niikuinii sisemist aurutõket 100 % pidama ei saa ja siis hakkab probleemi kompensaator tööle. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rope]

Tere

Jah, on korralik 45kraadise kaldega, topeltvaltsiga katus, katuserenniga. Sügisepoole kui öösel oli miinus ja hommikul tuli päike tumedat plekki soojendama oli päris kõva kondents allpool. Minuarust jõudis osaliselt tilkadena ka aluskattele. Aga tuulutus toimib vägevalt (sarika kesk osas käega aluskatte vahelt katsudes lausa vuhiseb- sarika pikkus 7,5m - tekib rõhkude erinevus ja tuuletõmme)

[Külaline]

Tere. Kui laudis on hõre ja kondensil pole kuhugi ajutiselt salvestuda, siis perforeerimine ei sobi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rein113]

Monieri tehniline konsultant Avo Nurming ütles, et olukord, kus hingava aluskatte alune soojustus on vajunud ja on moodustunud õhuvahe, ei muuda aluskatte toimimist.

Ise lisan, et loomulikult ei ole see päris õige, kuna õhuvahes võib tekkida kontrollimatu õhu konvektsioon. Seda kilet on lubatud paigaldada otse kontakti soojustusega, kuid kui see ei ole kontaktis, ei tähenda see, et siis "ei hakka aluskate tööle ja niiskus ei liigu sealt välja".

Ah jaa, jutt on läinud tegelikult algsest teemast väheke mööda, ja Hiid ja Alar Piirfeld on ka minu mõtte küsitud aurutõkkekile kohta välja öelnud.

[rope]

Suured tänud Rein, et võtsid vaevaks konsulteerida, seoses aluskattega- lõpuks on see ka mustvalgelt kirja saanud siia foorumisse.

Tänud ka teistele hea nõu eest!

[rope]

Lihtsalt lisan ühe teksti Duplexi kohta ( ehk see ei sobi mitte kuhugile, kui nimekirjas on köök, vannituba jne..)

Milleks Isover Vario Duplex ei sobi?
Isover Vario Duplexi struktuur niiskes keskkonnas avaneb ning seetõttu
ei sobi Isover Vario Duplex kasutamiseks pidevalt niiskes keskkonnas.
Isover Vario Duplex ei sobi kasutamiseks:
- niiskustõkkena maapinnale valatud betoonplaadil;
- niiskustõkkena tuulutusega vundamendi vastvalatud betoontaladel sellele
paigaldatava puitpõranda kaitseks;
- püsiva temperatuurigradiendiga konstruktsioonides, näiteks külmhoonetes ja
külmadel torudel;
- suure niiskuskoormusega hoonetes, näiteks ujulates.
- ka väikese niiskuskoormusega ruumides, näiteks vannitubades ja köökides
oleks parem hoiduda Vario Duplexi kasutamisest. Samas nende ruumide
niiskuskoormus ei mõjuta Isover Vario Duplexi veeauru takistust